3-1-1-109-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-109-03

Otsuse kuupäev

9. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

O. I. väärteoasi Liiklusseaduse § 7415 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 14. aprilli 2003. a otsus

väärteoasjas

nr 4-354/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. I. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2003. a

Resolutsioon

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 4. aprilli 2003. a otsus O. I.-i väärteoasjas ning lõpetada asjas

menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. I.-le koostati 11. veebruaril 2003. a kiirmenetluse otsus selle kohta, et ta sõitis sõiduautoga Volkswagen

Passat Tallinnas X tänava ristmikule valgusfoori kollase tule ajal. Sellega rikkus ta Liikluseeskirja § 5, mille

eest teda karistati LS § 7415 alusel 1000 krooni suuruse rahatrahviga.

2. O. I. esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes kiirmenetluse otsuse

tühistamist.

Kaebuse kohaselt hakkas ta ristmikku ületama rohelise vilkuva tule ajal. Ristmikule jõudes oli ta aga

sunnitud pidurdama ja järsult vasakule pöörama, sest eesliikunud sõiduauto pidurdas ootamatult. Peatumine

oleks võinud tekitada liiklusohtliku olukorra, kuna tagant lähenes veel paar sõidukit, mis omakorda oleksid

võinud kaebaja autole otsa sõita.

Lisaks leidis kaebaja, et tal ei võimaldatud ennast kaitsta, sest kui ta üritas politseiametnikule selgitada, et ta

pole rikkumist toime pannud, vastas politseiametnik, et tegemist on algaja autojuhi väidetega. Seega haavas

politseiametnik menetlusaluse isiku au. Ka ei esitanud politseiametnik kooskõlas VTMS § 10 lg -ga 4 oma

pädevust tõendavat tunnistust.

3. Tallinna Linnakohtu 14. aprilli 2003. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata.

Kohus leidis, et O. I.-i poolt liikluseeskirja rikkumine on tõendatud politseiametniku U. Mätliku seletusega.

Kohtuotsusest nähtub, et "O. I. nägi rohelise fooritule vilkuma hakkamist, mistõttu oli talle teada, et peatselt

süttib kollane tuli, millest ta sai aru, et jõuab ristmikule kollase tule, s.t keelava tule ajal. Järelikult sai ta ka

aru sellest, et ristmikule jõuab ta alles kollase tule süttides, seega keelava fooritule ajal ning sellele vaatamata

liikus edasi" (tl 21).

4. Kassatsioonkaebuse esitas O. I.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes palub linnakohtu

otsuse tühistada ja asjas menetluse lõpetada.

4.1 Kassatsioonkaebuses korratakse väiteid, et politseiametnik ei andnud menetlusalusele isikule võimalust

ennast kaitsta, solvas teda ning ei esitanud kaebajale oma pädevust tõendavat tunnistust.

4.2 Veel tuuakse kassatsioonkaebuses välja rida rikkumisega seotud asjaolusid, mida Tallinna Linnakohus ei

ole arvesse võtnud. Nimelt väidab kassaator, et politseinooreminspektor U. Mätlik jälgis ristmikku

menetlusaluse isiku väitel 100 meetri kauguselt. Selliselt kauguselt ei pruugi olla võimalik rikkumises

üheselt veenduda. Kahtlusi politseiametniku objektiivsuse suhtes suurendab seegi, et ta jättis tähelepanuta

menetlusaluse isiku ees sõitnud sõiduauto juhi poolt toimepandud Liikluseeskirja rikkumise.

Ka ei osanud kiirmenetluse otsuse teinud nooreminspektor kohtuistungil öelda, mitu korda vilgub

valgusvooris roheline tuli. Vilkumiste arv on oluline, kuna sellest sõltub, kui pika vahemaa auto selle ajal

läbida suudab. Lisaks võeti rikkumise fikseerimisel aluseks valgusfoori post, kuid oleks tulnud võtta

stoppjoon, mis ei asu postiga kohakuti.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Vastavalt VTMS § 133 p-le 6 peab linna- või maakohus kaebuse lahendamisel kontrollima, kas väärteo

menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Vaatamata sellele, et kaebuses

Tallinna Linnakohtule on sõnaselgelt menetluse rikkumisele viidatud, on kohtunik jätnud need väited

tähelepanuta.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käsitletava asja lahendamisel on rikutud oluliselt kaebaja

kaitseõigust. Kohtutoimikus oleval kiirmenetluse otsusel puuduvad kaebaja allkirjad nii selle kohta, et talle

on tutvustatud tema õigusi kui ka selle kohta, et ta nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses puudub

märge tõendite kohta, mis kinnitaks O. I.-i süüd. Kaebaja väidet, et tal ei võimaldatud anda asjas ütlusi

kinnitab ka asjaolu, et puuduvad tema ülekuulamisprotokoll või omakäelised ütlused väärteo toimepanemise

asjaolude kohta. Asja materjalidest ei nähtu ka, et O. I. oleks keeldunud ütluste või allkirja andmisest.

Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused.

Seaduse kohaselt peavad rikkumise asjaolud olema selged. Samuti on nõutav, et menetlusalusele isikule on

teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning

võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab

oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). VTMS § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui menetlusalune isik ei ole ütlusi

või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada

üldmenetlust.

7. Seega on nii kohtuväline menetleja kui ka linnakohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis on

toonud kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohus märgib, et menetlust mõjutanud vead said alguse

kohtuvälises menetluses. Väärteomenetluse seadustik ei võimalda Riigikohtul ega Tallinna Linnakohtul saata

asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, mis võimaldaks viga parandada üldmenetluse

alustamisega. Samuti ei ole VTMS §-st 87 tulenevalt võimalik Tallinna Linnakohtul asja arutada ilma

väärteoprotokollita. Sellest tulenevalt lõpetab Riigikohtu kriminaalkolleegium vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1

ja VTMS § 174 p 4 väärteomenetluse.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg