3-1-1-108-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-108-03

Otsuse kuupäev

8. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

OÜ S. H. haldusõiguserikkumise asi MKS § 30 lg 1

p 12 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viljandi Maakohtu 17. aprilli 2003. a otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr 4-127-02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ S. H. kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2003. a

Istungil osalenud isikud

kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud

Resolutsioon

1. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Viljandi Maakohtu 17. aprilli 2003. a otsus tühistada ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le S. H. koostati 22. aprillil 2002. a haldusõiguserikkumise protokoll, mille kohaselt on firma pannud

toime MKS § 30 lg 1 p 12 rikkumise. Nimelt leiti 22. märtsil 2002. a osaühingu poolt renditava auto Nissan

Vanette Cargo, mida juhtis A. P., kütusepaagist erimärgistatud diislikütust. Tartu Tolliinspektuuri juhataja

17. mai 2002. a otsusega nr 71 karistati osaühingut selle rikkumise eest 20 000 krooni suuruse rahatrahviga.

2. OÜ S. H. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viljandi Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse

tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist.

Kaebuse kohaselt ei pannud rikkumist toime OÜ S. H., vaid selle töötaja A. P., kellel olid 21. ja 22. märtsil

2002. a töövabad päevad ja kelle kasutuses sõiduk oli. Osaühing ei ole tahtlikult ega ettevaatamatult

karistatavat tegu toime pannud.

3. Viljandi Maakohtu 17. aprilli 2003. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtuotsuse kohaselt ei kajastu firma raamatupidamises sularahaarve, mille kohaselt A. P. pidi tasuma auto

kasutamise eest isiklikul otstarbel. Samuti ei ole tehtud mahaarvamisi A. P. töötasust kahe töövaba päeva eest

2002. a märtsis. Pealegi ei tööta osaühingus J. S., kes juhataja asetäitjana andis korralduse A. P.-le vabade

päevade andmiseks. Sellest tulenevalt leidis kohus, et A. P. ei kasutanud sõidukit isiklikul otstarbel.

Lisaks märkis kohus, et OÜ S. H. vastutust ei välistaks ka asjuolu, kui A. P. oleks kasutanud sõidukit

isiklikul otstarbel ja tankinud sõidukisse erimärgistatud kütust. Osaühingul on kohustus korraldada ettevõttes

töötavate isikute ametikohustuste nõuetekohane täitmine. Seetõttu vastutab OÜ S. H. sõiduki omanikuna

talle kuuluvas sõidukis erimärgistatud kütuse kasutamise eest.

4. Viljandi Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Mart

Sikut, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteoasjas menetluse lõpetada.

4.1 Kassatsioonkaebuses korratakse maakohtule esitatud kaebuses toodud seisukohti ja leitakse täiendavalt,

et kohus on alusetult lähtunud üksnes kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõenditest ning jätnud

tähelepanuta menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendid.

Kassaator märgib, et kohus tugines maksuameti 10. aprilli 2002. a erirevisjoni tulemusena saadud andmetele,

kuid raha laekus firma kassasse päev pärast erirevisjoni läbiviimist. Äriühingu finantsdokumendid ei saa olla

ainsaks aluseks järelduste tegemisel. Töötaja rahaline kohustus tööandja ees, selle täitmine või täitmata

jätmine mingil ajahetkel ei tõenda, kes on süüdi erimärgistatud kütuse kasutamises mootorikütusena.

Kohus pole andnud hinnangut A. P. 5. aprilli 2002. a seletuskirjale, milles ta selgitab rikkumise asjaolusid,

ega kuulanud teda ka tunnistajana üle.

4.2 Kassaator leiab, et juriidilise isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähendust, kas sõidukit kasutati firma

huvides või töötaja isiklikuks otstarbeks. Pealegi pole OÜ S. H. erinevalt kohtuotsuses märgitust sõiduki

omanik, vaid kasutab seda rendilepingu alusel.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Viljandi Maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et

juriidiline isik vastutab oma töötaja tegevuse eest isegi juhul, kui viimane sõidukit omaks otstarbeks

kasutades tangib sõidukisse erimärgistatud diislikütust.

Nii füüsilist kui juriidilist isikut võib karistada üksnes siis, kui ta on toime pannud koosseisupärase teo,

puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kui isik on rikkumises süüdi. Juriidiline isik saab tegutseda

oma organite ja töötajate kaudu. Karistusseadustiku § 14 lg 1 näeb ette, et juriidiline isik vastutab seaduses

sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides.

Sellest tuleneb, et juriidilisele isikule ei saa inkrimineerida vastutust töötaja poolt väljaspool tööaega ja

tööülesannete täitmist toime pandud teo eest.

6. Käesolevas asjas ei oma see aga sisulist tähendust, sest Viljandi Maakohus tuvastas, et vaidlusalune tegu

pandi toime töö ajal. Maakohus leidis, et OÜ S. H. töötajal A. P.-l ei olnud puhkepäev, kuna A. P. palgast

pole maha arvatud tasu talle väidetavalt tööst vabaks antud päevade ulatuses. Samuti ei ole ta tasunud

sõiduauto kasutamise eest ja isik, kelle käskkirjaga talle väidetavad puhkepäevad anti, ei tööta OÜ-s S. H.

Riigikohus leiab, et Viljandi Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et A. P. ei kasutanud sõidukit isiklikul

otstarbel. Seejuures on maakohus võtnud arvesse mitte üksnes sõiduki kasutamise eest arve tasumata jätmist,

nagu väidab kassaator, vaid ka seda, et töötaja palka ei olnud vähendatud vabade päevade arvel, ja et

käskkirja andnud isik ei töötanud OÜ-s S. H. Seega tõendeid kogumis hinnates, on maakohus jõudnud

põhjendatult järeldusele, et A. P. ei kasutanud sõidukit isiklikul otstarbel ja seda järeldust ei lükka ümber ka

A. P. poolt 5. aprillil 2002. a kirjutatud seletus.

7. Samas ei saa Riigikohus jätta tähelepanuta, et maakohus pole kindlaks teinud kõiki asjas tähtsust omavaid

faktilisi asjaolusid - kelle vastutusel oli sõiduk, kuidas on osaühingus korraldatud sõiduki tankimine ning kes

ja millal sõidukit viimati enne kütuseproovi võtmist tankis. Samuti tuleb kindlaks teha, kes tegutses

juriidilise isiku huvides ja milline oli selle isiku tahtlus.

Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav tahtlik või ettevaatamatu tegu. Juriidilise isiku

puhul määrab tahtluse tema huvides tegutsenud isiku tahtlus. Juhul, kui A. P. pole isik, kelle vastutusel oli

auto, vastutab juriidiline isik ka sellisel juhul, kui osaühingu vastutav isik ei ole teinud kõik selleks, et

sõidukit ei tangitaks erimärgistatud kütusega.

8. Kuna väärteoasjas on vaja koguda uusi tõendeid, tuleb asi saata VTMS § 174 p 7 alusel Viljandi

Maakohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg