3-4-1-14-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-14-03

Otsuse kuupäev

3. oktoober 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Lea Kivi, Ants Kull, Villu

Kõve ja Jüri Põld

Kohtuasi

Johannes Toomi kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 22. septembri

2003. a otsuse peale

Kaebuse esitaja

Johannes Toom

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Johannes Toomi kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Johannes Toom esitas 15. septembril 2003 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

tühistada 14. septembri 2003. a rahvahääletuse tulemused.

Kaebuse esitaja väiteil keeldus Võru linna 5. valimisjaoskonna jaoskonnakomisjon aktsepteerimast

tema isikuttõendava dokumendina Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistust.

Jaoskonnakomisjon aktsepteeris isikuttõendava dokumendina J. Toomi juhiluba.

Lisaks väitis J. Toom, et ei saanud aru, missugust Põhiseaduse (PS) sätet muudetakse ning kas

liitumiskõnelustega riigile ja rahvale võetud kahjulikud kohustused välistab rahvahääletusel tema

"jah"- või "ei"-hääl.

Kaebaja leidis, et põhiseadusevastane oli ka suursaadik Riivo Sinijärve osalemine rahva siseriiklikus

mõjutamises. Suursaadiku staatust omav isik peaks tegelema ainult riigi ja valitsuse seisukohtade

selgitamisega välismaal.

J. Toom taotles Vabariigi Valimiskomisjonilt, et see tühistaks "segaselt ja põhiseaduse vastaselt

esitatud kahe-elemendilise küsimusega diskrimineeriva rahvahääletuse tulemused".

2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 22. septembri 2003. a otsusega nr 88 J. Toomi kaebuse läbi

vaatamata ja tagastas selle kaebuse esitajale. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebus

jaoskonnakomisjoni toimingu peale isikuttõendava dokumendi kasutamise küsimuses tulnuks

Rahvahääletuse seaduse (RHS) § 58 lg 1 kohaselt esitada Võru Maakonna valimiskomisjonile.

Rahvahääletusele pandud eelnõu ja küsimuse sõnastuse otsustas aga Riigikogu 18. detsembril

2002. a. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et J. Toom on sisuliselt vaidlustanud Riigikogu otsust,

mitte Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut.

3. 25. septembril 2003. a esitas J. Toom kaebuse Võru Maakonna valimiskomisjonile. Kaebuses

paluti tunnistada Võru linna 5. valimisjaoskonna komisjoni otsustused Eesti Kodanike Komitee

väljastatud isikutunnistuse mittetunnustamisel õigusvastaseks. J. Toom palus tunnistada

õigusvastaseks ka võimaluse puudumise tutvuda Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga Võru linna

5. valimisjaoskonna ruumes. Samuti palus kaebuse esitaja teha Vabariigi Valimiskomisjonile

ettepanek tunnistada hääletamistulemused Võru linna valimisjaoskonnas nr 5 kehtetuks ning

korraldada jaoskonnas kordushääletus, kuna üldine teadmatus ja eelmainitud puudused

hääletusruumis mõjutasid või võisid mõjutada hääletustulemusi.

4. Võru Maakonna valimiskomisjon tagastas J. Toomi kaebuse läbivaatamatult, kuna kaebuse

esitamise tähtaeg oli möödunud.

5. 29. septembril 2003 laekus Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule J. Toomi kaebus

Vabariigi Valimiskomisjoni 22. septembri 2003. a otsuse nr 88 õigusvastasuse tuvastamiseks koos

taotlusega kontrollida asjassepuutuvate õigustloovate aktide Põhiseadusele vastavust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud kaebuses väidab J. Toom, et pidas põhjendatult Võru linna valimisjaoskonna

nr 5 komisjoni toimingu peale esitatava kaebuse adressaadiks Vabariigi Valimiskomisjoni, kuna

jaoskonnakomisjon tugines J. Toomile isikutunnistuse alusel hääletamissedelit andmata jättes

"Vabariigi Valimiskomisjoni määrusele ja/või mulle tundmatule ning mulle avaldamata nimekirjale

või loetelule".

Kaebaja arvates on tema kaebuse tagastamine Vabariigi Valimiskomisjoni poolt seadusevastane

seetõttu, et Vabariigi Valimiskomisjon võttis kaebaja arvates kaebuse menetlusse ja tegi talle

ettepaneku võtta osa komisjoni koosolekust. Kui kaebus oli juba menetlusse võetud, tuli Vabariigi

Valimiskomisjonil teha üks RHS § 59 lg-s 5 loetletud otsustest: jätta kaebus rahuldamata, rahuldada

kaebus või rahuldada kaebus osaliselt. J. Toomi alusetu kutsumisega valimiskomisjoni koosolekule

tekitati talle varalist ja moraalset kahju (esindaja otsimine, koopiate, selgituste ja volituste

valmistamine ning postikulud).

J. Toom juhib tähelepanu ka teistele rikkumistele: rahvahääletusel ei tunnustatud isikutunnistusi,

hääletamisruumis ei olnud võimalik tutvuda Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga, ühinemisleping

ega Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe projekt ei ole üldsusele kättesaadavaks tehtud,

hääletamisruumis ei olnud üleriigilisi nimekirju. J. Toom märgib, et 14. septembril 2003, ajal, mil

aktiivne agitatsioon oli keelatud, asus Eesti Raadio "jah" poolele, edastades pidevalt vihjeid Eesti

Vabariigi minevikule NSVL okupatsiooni all.

J. Toom taotleb:

1) tunnistada seadusevastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toiming ja otsus;

2) teha kindlaks, kas 12. juunil 2002 vastu võetud ja 18. juulil 2002 jõustunud Riigikogu valimise

seadus (RT I 2002, 57, 355; 2003, 26, 156) on kooskõlas PS §-de 1, 2 ja 122 mõttega. Selle seadusega

tunnistati kehtetuks 7. juunil 1994 vastu võetud ja 11. juulil 1994 jõustunud Riigikogu valimise

seadus (RT I 1994, 47, 784), mille kuni 13. novembrini 1998 kehtinud redaktsiooni § 9 lg 2 sätestas,

et hääleõiguslik Eesti kodanik, kes elab alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis ei allu Eesti

Vabariigi jurisdiktsioonile, hääletab vastavalt valimisringkonnas nr 6 või 10;

3) teha kindlaks, kas 13. märtsil 2002 vastu võetud ja 6. aprillil 2002 jõustunud Rahvahääletuse

seadus vastab Põhiseaduse sättele ja mõttele. Selle seadusega tunnistati kehtetuks 18. mail 1994 vastu

võetud ja 19. juunil 1994 jõustunud Rahvahääletuse seadus (RT I 1994, 41, 659). 1994. aasta

Rahvahääletuse seaduse § 10 kehtestas nõuded rahvahääletusele pandavale seaduseelnõule ning

muule riigielu küsimusele;

4) teha kindlaks, kas Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsus "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa

Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" on kooskõlas Põhiseaduse

sätte ja mõttega. Selle otsuse kohaselt esitati rahvahääletusel üks kaheelemendiline küsimus

seaduseelnõu ja muu riigielu küsimuse kohta, millele võib, aga ei pruugi olla ühesugune vastus;

5) teha kindlaks, kas Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuni 2003. a määrus nr 33 ning selle alusel

koostatud juhendid hääletaja isikut tõendavatest dokumentidest vastavad Põhiseaduse mõttele ning

seadustele;

6) tunnistada ühekülgse ja ebaseadusliku valimiskampaania ning asjakohase teabe puudumise tõttu

rahvahääletusel riigi hääletamistulemused RHS § 61 lg 1 alusel kehtetuks.

7. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole J. Toomi kaebust läbi

vaadanud, vaid arutas 22. septembri 2003. a koosolekul, kas kaebust on võimalik läbi vaadata või

mitte.

Rahvahääletuse seaduse § 27 lg 3 kohaselt võimaldatakse hääletamisruumis tutvuda rahvahääletusele

pandud seaduseelnõuga. Muude dokumentide väljapanemist hääletamisruumis seadus ette ei näe.

Kaebuses viidatud erinevate agitatsioonijuhtumite kohta märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et

vastavalt Karistusseadustiku §-le 168 on aktiivne agitatsioon rahvahääletuse päeval väärtegu, mille

kohtuväliseks menetlejaks on Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 kohaselt politseiprefektuur.

Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta rahuldamata J. Toomi kaebuse osas, milles taotletakse

Vabariigi Valimiskomisjoni 22. septembri 2003. a otsuse nr 88 tühistamist ning Vabariigi

Valimiskomisjoni toimingute õigusvastaseks tunnistamist.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. J. Toomi kaebuse kohaselt ei võimaldanud Võru linna valimisjaoskonna nr 5 komisjon tal tõendada

oma isikut Eesti Kodanike Komitee väljastatud isikutunnistusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium leiab, et RHS § 58 lg 1 kohaselt oleks J. Toom pidanud jaoskonnakomisjoni selle

toimingu vaidlustamiseks esitama kaebuse maakonna valimiskomisjonile. J. Toom esitas kaebuse otse

Vabariigi Valimiskomisjonile. Rahvahääletuse seaduse § 57 lg 3 kohaselt võib Vabariigi

Valimiskomisjon tagastada kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, kui kaebus on esitatud RHS §-s 58

ettenähtud korda rikkudes. Kuna J. Toomi kaebus oli esitatud ettenähtud korda rikkudes, tagastas

Vabariigi Valimiskomisjon J. Toomile tema kaebuse läbivaatamatult.

Asja materjalidest nähtub, et J. Toom osales rahvahääletusel, mistõttu tema subjektiivset hääleõigust

ei rikutud. Seetõttu ei pea Riigikohus vajalikuks analüüsida, kas tema kaebuse läbivaatamata jätmine

Vabariigi Valimiskomisjonis oli põhjendatud.

9. J. Toom palub Riigikohtul teha kindlaks, kas Vabariigi Valimiskomisjoni 3. juuni 2003. a määrus

nr 33 ning selle alusel koostatud juhendid hääletaja isikut tõendavate dokumentide kohta vastavad

Põhiseaduse mõttele ning seadustele.

Võttes arvesse asjaolu, et J. Toom sai oma subjektiivset hääleõigust realiseerida, puudub käesolevas

asjas alus hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni määruse ja juhendi vastavust Põhiseadusele ja

seadustele.

10. J. Toom soovib samuti, et Riigikohus kontrolliks Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsuse

"Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse

täiendamise küsimuses" põhiseaduslikkust.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märgib, et Riigikogu otsuse vaidlustamine, kui see rikub

isiku õigusi, on PSJKS § 16 kohaselt võimalik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 19 sätestab, et Riigikogu otsuse peale võib Riigikohtule esitada kaebuse 10 päeva jooksul

otsuse jõustumisest arvates. Riigikogu otsus "Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga

ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" jõustus 18. detsembril 2002. See

otsus avaldati esimest korda Riigi Teatajas 27. detsembril 2002 (RT I 2002, 107, 637) ja teist korda

5. septembril 2003 (RT I 2003, 60). Seega on kaebuse esitamise tähtaeg Riigikogu 18. detsembri

2002. a otsuse vaidlustamiseks möödunud enam kui kaheksa kuu eest. Riigikohus jätab kaebuse

selles osas läbi vaatamata.

11. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustu J. Toomi väitega, mille kohaselt Vabariigi

Valimiskomisjon kutsus teda alusetult valimiskomisjoni koosolekule. Asja materjalidest nähtub, et

Vabariigi Valimiskomisjon ei kutsunud J. Toomi valimiskomisjoni koosolekule, vaid teatas talle tema

kaebuse läbivaatamise aja ja koha. Sellest teatest ei tulenenud J. Toomile mingeid kohustusi. Seega ei

ole põhjendatud J. Toomi väide, et tema kutsumisega valimiskomisjoni istungile tekitati talle varalist

ja moraalset kahju.

12. J. Toom palub Riigikohtul kindlaks teha, kas Riigikogu valimise seadus vastab PS §-de 1, 2 ja

122 mõttele ning kas Rahvahääletuse seadus vastab Põhiseaduse sättele ja mõttele (vt käesoleva

otsuse punkti 6 alapunktid 2 ja 3). Sealjuures viitab J. Toom Riigikogu valimise seaduse varem

kehtinud redaktsiooni § 9 lg-le 2 ja Rahvahääletuse seaduse varem kehtinud redaktsiooni §-le 10.

Seega palub J. Toom kontrollida, kas Põhiseadusega on kooskõlas see, et viidatud normidest

tulenenud regulatsioon on uute seaduste jõustumisega muutunud.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 45 kohaselt on valimiskaebuse lahendamisel

Riigikohtu pädevuses üksnes asjassepuutuvate õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimine.

Asjassepuutuv on õigustloova akti säte, mis on asja lahendamisel otsustava tähtsusega, st kohus peaks

sätte Põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte Põhiseadusele vastavuse korral

(mutatis mutandis Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus asjas 3-4-1-5-02 - RT III 2002, 28,

308 ning Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2002. a otsus asjas 3-4-

1-11-02 - RT III 2002, 35, 376). Riigikohus leiab, et J. Toomi kaebuse läbivaatamisel ei ole Riigikogu

valimise seaduse ega Rahvahääletuse seaduse vaidlustatud regulatsioonid asjassepuutuvad. Seetõttu

jätab Riigikohus J. Toomi selle taotluse rahuldamata.

13. J. Toom taotleb hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist kogu riigis ühekülgse ja

ebaseadusliku valimiskampaania ning asjakohase teabe puudumise tõttu.

Riigikohus märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras saab läbi vaadata kaebusi

valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale, kui see rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebuses esitatud

väited agitatsiooni ebaseaduslikkuse kohta ei seondu valimiskomisjonide tegevusega. Kui kaebajal on

andmeid aktiivse agitatsiooni kohta rahvahääletuse päeval - mis on Karistusseadustiku § 168 kohaselt

väärtegu -, siis võib kaebaja teatada sellest politseiprefektuurile. Väärteoasja arutatakse

Väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses.

Kaebuse esitaja väited, et agitatsioon oli ühekülgne ning inimestele ei olnud tehtud kättesaadavaks

piisavalt infot, ei ole lahendatavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Riigikohus jätab

J. Toomi kaebuse selles osas läbi vaatamata.

14. J. Toom leiab, et riigi hääletamistulemused tuleb tunnistada kehtetuks seetõttu, et

hääletamisruumis ei olnud võimalik tutvuda Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga.

Rahvahääletuse seaduse § 27 lg 3 sätestab, et hääletajal võimaldatakse hääletamisruumis tutvuda

rahvahääletusele pandud seaduseelnõuga. Sama seaduse § 30 lg 1 kohaselt võidakse Riigikogu

otsusel kanda hääletamissedelile eelnõu tekst. 14. septembri 2003. a rahvahääletusel oligi Riigikogu

18. detsembri 2002. a otsuse kohaselt hääletamissedelile kantud Põhiseaduse täiendamise seaduse

eelnõu tekst. Seega oli rahvahääletusele pandud seaduseelnõu tekst hääletajatele hääletamisruumis

kättesaadav. Muude dokumentide väljapanemist hääletamisruumis Rahvahääletuse seadus ette ei näe.

Riigikohus jätab J. Toomi kaebuse selles osas rahuldamata.

Uno Lõhmus, Lea Kivi, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld