3-4-1-16-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-16-03

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Lea Kivi ja Ants Kull

Kohtuasi

Jaak Toome kaebus Jõgeva Maakonna Valimiskomisjoni toimingu

peale ja hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks

Kaebuse esitaja

Jaak Toome

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Jaak Toome kaebus rahuldamata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. septembril 2003. a esitas vaatleja Jaak Toome kaebuse Jõgeva Maakonna Valimiskomisjonile,

milles vaidlustas hääletamistoiminguid Põltsamaa valla jaoskonnas nr 4. Kaebuse kohaselt toodi

hääletamissedelite kindlakstegemisel jaoskonnas eelhääletamise sedelid teisest ruumist loetult,

sedelite avamist ja lugemist ta vaadelda ei saanud. Kasutamata sedeleid ei märgistatud enne

hääletamiskasti avamist. 35 sedelit hoiti eraldi pakis laual, mida korduvalt üle loeti. Häälte lugemise

ajal äratas kaebajas kahtlust komisjoni esimehe käik komisjoni lauast häälte lugejate lauda. Kaebaja

leidis, et seadusega ettenähtud toimingute järjekorra rikkumine, komisjoni kahtlane käitumine ja

eelnev inimeste voolu jälgimine võimaldavad järeldada, et loetud sedelite arv oli suurem kui

hääletanute arv. Kaebaja palus käekirja kindlaksmääramise teel kontrollida ühele isikule väljastatud

sedelite arvu ja võimalikku valimiskomisjoni liikme poolt hääletajate allkirjade kirjutamist ning

taotles hääletamistulemuste tühistamist.

2. Jõgeva Maakonna Valimiskomisjon jättis 22. septembri 2003. a otsusega kaebuse rahuldamata ning

tegi märkuse Põltsamaa valla jaoskonna nr 4 jaoskonnakomisjonile protseduurireeglite rikkumise

kohta.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et Rahvahääletuse seaduse (edaspidi RHS) § 51 kohaselt loetakse

eelhääletamisel antud hääli hääletamisruumist eraldi ruumis rahvahääletuse päeval alates kella 19.00-

st, mistõttu seadust pole rikutud. Otsuse kohaselt eksis jaoskonnakomisjon hääletamistulemuste

kindlakstegemisel RHS § 50 lõike 2 nõuete vastu. Selle seadusesätte kohaselt kustutatakse

hääletajatele välja andmata hääletamissedelid ja hääletajate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelid

enne hääletamiskastide avamist. Maakonna valimiskomisjon tegi kindlaks, et kasutamata

hääletamissedelid kogus pärast kella 20.00 kokku jaoskonnakomisjoni esimees ning asus neid

kustutama nurkade äralõikamise teel. Kasutamata hääletamissedelid ei puutunud kokku teiste

hääletamissedelitega, mistõttu hääletamistulemust nimetatud rikkumine mõjutada ei saanud.

Maakonna valimiskomisjon leidis, et komisjoni esimehe ringiliikumine hääletamisruumis ei ole

seaduserikkumine, esimehe kohustuseks on hääletamisruumis korda pidada ja ta võib ruumis ringi

liikuda. Maakonna valimiskomisjon tegi kindlaks, et Põltsamaa valla jaoskonnas nr 4 käis

eelhääletamise ajal hääletamas 101 inimest, hääletamispäeval 14. septembril kella 12.00 seisuga oli

hääletanuid 208 ja kell 16.00 oli hääletamas kokku käinud 301 inimest. Kokku käis hääletamas 379

isikut. Kaebaja enda ütlustest nähtub, et käis jaoskonnakomisjoni ruumide juures pisteliselt ja võis

isiklikult näha väga väheseid inimesi hääletamas, millest võiski tuleneda tema väärarusaam, nagu

oleks hääletamas käinud vähem inimesi kui tegelikult. Käekirjaekspertiisi saab väärteomenetluse

käigus teostada ainult politsei. Allkirjade võltsimise tuvastamine ja käekirjaekspertiisi teostamine ei

ole maakonna valimiskomisjoni pädevuses. Kui kaebuses oleks märgitud konkreetse inimese nimi,

kelle allkirja võltsimist kaebaja kahtlustab, siis oleks komisjon võinud asja menetlemise politseile üle

anda. Üldsõnalise süüdistuse peale ei ole võimalik reageerida.

3. 24. septembril 2003. a esitas J. Toome kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja leidis, et

rahvavoo liikumise vaatlemisel ning pisteliselt komisjoni töö ja häältelugemise käigu jälgimisel

tekkis tal kahtlus, et ühele hääletajale on antud välja rohkem kui üks sedel. Seadusega ettenähtud

toimingute järjekorra rikkumine andis aluse kaebuse esitamiseks Jõgeva Maakonna

Valimiskomisjonile. Kaebaja märkis, et ei ole kontrollitud allkirjade võrdlemise teel ühele hääletajale

välja antud sedelite arvu ning seda ei lubatud teha ka temal. Kaebaja palus kontrollida ühele

hääletajale väljastatud sedelite arvu allkirjade ekspertiisi teel Jõgeva maakonna jaoskondades ning

taotles hääletamistulemuste tühistamist.

4. Vabariigi Valimiskomisjoni 25. septembri 2003. a otsusega nr 89 jäeti J. Toome kaebus

rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt käsitles Vabariigi Valimiskomisjon J. Toome kaebust kui

kaebust maakonna valimiskomisjoni toimingu peale, kes ei lubanud tal hääletajate nimekirjaga

tutvuda.

Rahvahääletuse seaduse § 24 lg 2 järgi on isikul õigus hääletajate nimekirjaga tutvuda põhjendatud

huvi korral. Kaebaja kinnitas Vabariigi Valimiskomisjoni istungil, et ta ei näinud ühtki hääletajat ega

valimiskomisjoni liiget hääletajate allkirju võltsimas. Kuigi tal ei olnud konkreetseid kahtlusi

allkirjade võltsimise suhtes, soovis ta hääletajate nimekirjaga tutvuda. Vabariigi Valimiskomisjon

leidis, et konkretiseerimata kahtlusi ei saa lugeda põhjendatud huviks RHS § 24 lg 2 mõttes.

Hääletajate nimekiri ei ole piiranguteta avalik hääletamissaladuse ja -vabaduse kaitseks. Nimekirjas

on isikuandmeid, mida ei või piiranguteta väljastada kolmandatele isikutele. Juhul, kui mõni vaatleja

või hääletaja märkab allkirja võltsimist või mitme hääletussedeli täitmist, on tal võimalik juhtida

valimiskomisjoni tähelepanu seaduserikkumisele või pöörduda avaldusega politsei poole, kes

vajadusel kontrollib hääletajate nimekirja tervikuna.

5. 27. septembril 2003 esitas J. Toome kaebuse Riigikohtule. Kaebus jõudis koos Vabariigi

Valimiskomisjoni selgitusega Riigikohtusse 29. septembril 2003. a.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab J. Toome, et Jõgeva Maakonna Valimiskomisjon rikkus tema

õigusi sellega, et ei võimaldanud tal tutvuda hääletajate nimekirjadega. J. Toome jäi kõigi varem

esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt selgitas kaebaja, et ta soovis tutvuda hääletajate

nimekirjadega teaduslikul eesmärgil ning tal on endiselt säilinud allkirjade võltsimise kahtlus.

Kaebaja palub Riigikohtul: 1) tunnistada tema huvi hääletajate nimekirjade kontrollimise vastu

põhjendatuks; 2) tunnistada kehtetuks referendumi tulemuste kohta tehtud valimiskomisjoni otsused;

3) teostada Jõgevamaa hääletajate nimekirjadele allkirjade ekspertiis, selgitamaks ühele isikule

väljastatud sedelite arvu, või väljastada talle nimekirjade koopiad teda huvitavas ulatuses hääletaja

nime ja allkirja kohta või lubada tal tutvuda nimekirjadega kohapeal.

7. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb J. Toome kaebusele vastu ning jääb oma 25. septembri 2003. a

otsuses nr 89 toodud seisukohtade juurde.

Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et Riigikohtule esitatud kaebuses on kaebaja motiveerinud oma

soovi hääletajate nimekirjadega tutvumiseks teaduslike eesmärkidega. Sellist põhjendust kaebaja

jaoskonnakomisjonile, Jõgeva Maakonna Valimiskomisjonile ega ka Vabariigi Valimiskomisjonile

esitanud ei ole.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Maakonna valimiskomisjonis ja Vabariigi Valimiskomisjonis põhjendas J. Toome hääletajate

nimekirjadega tutvumise soovi hääletajate allkirjade võltsimise kahtlusega, viitamata ühelegi

konkreetsele võltsimise juhtumile.

9. Riigikohtule esitatud kaebuses väidab J. Toome, et ta soovis hääletajate nimekirjadega tutvuda

teaduslikul eesmärgil.

Asja materjalidest nähtub, et J. Toome ei ole maakonna valimiskomisjonile esitatud kaebuses

hääletajate nimekirjadega tutvumise soovi teadusliku eesmärgiga põhjendanud. Ka Vabariigi

Valimiskomisjonile esitatud kaebuses pole J. Toome väitnud, et ta soovis nimekirjadega tutvuda

teaduslikul eesmärgil. Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas,

mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui ka Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused asjades nr 3-4-1-15-02 8. novembrist 2002. a - RT

III, 2002, 30, 327, ja nr 3-4-1-17-02 13. novembrist 2002. a - RT III 2002, 32, 346). Seetõttu ei saa

kolleegium võtta seisukohta, kas kaebaja taotlus tutvuda hääletajate nimekirjadega teaduslikul

eesmärgil oli põhjendatud.

10. Rahvahääletuse seaduse § 24 kohaselt ei ole hääletajate nimekirjad üldiselt avalikud. Selle

paragrahvi lõike 1 järgi võib hääletaja kontrollida enda kohta hääletajate nimekirja kantud andmete

õigsust. Sama paragrahvi lõige 2 lubab hääletajal pärast rahvahääletuse päeva põhjendatud huvi

korral tutvuda hääletajate nimekirjaga selleks vajalikus ulatuses.

Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni tõlgendusega, et RHS § 24 lg-s 2 sätestatud

piirangute eesmärgiks on kaitsta hääletamise saladust. Hääletajate nimekirjade piiranguteta

avalikustamine rikuks hääletamise salajasuse põhimõtet, mis hõlmab ka hääletaja hääletamisest

osavõtu saladust.

Kolleegium soostub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et hääletaja põhjendatud huviks

RHS § 24 lg 2 mõttes ei saa lugeda konkretiseerimata kahtlusi hääletajate allkirjade võltsimise kohta.

11. J. Toome taotluse sõnastuse ebatäpsusele vaatamata võib kaebusest aru saada, et kaebaja soovib

hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist Jõgeva maakonnas. Kolleegium leiab, et kaebaja kahtlus

hääletajate allkirjade võltsimise kohta ei anna Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

§ 46 lg 2 järgi alust hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamiseks.

12. Ülaltoodud põhjustel jääb J. Toome kaebus rahuldamata.

13. J. Toome märkuse kohta, et tal on säilinud hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise kahtlus,

märgib kolleegium järgmist. Karistusseadustiku § 163 ja § 3 lg 3 kohaselt on hääletamisdokumendi

võltsimine kuritegu. Kuriteoasju menetletakse Kriminaalmenetluse koodeksis sätestatud korras. Kui

kaebajal on põhjendatud kahtlusi ja kindlaid andmeid hääletajate nimekirjades allkirjade võltsimise

kohta, on tal õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamise avaldusega politsei või prokuröri poole.

Uno Lõhmus, Lea Kivi, Ants Kull