3-1-2-1-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-2-1-03

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

R.V. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 ja § 7431 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 5. mai 2003. a määrus, millega

väärteoasjas nr 4-651/2003 jäeti R.V. kaebus läbi

vaatamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.V. kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi,

teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. september 2003. a

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Linnakohtu 5. mai 2003. a määrus, millega R.V. kaebus jäeti läbi vaatamata, ja

saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.V-le koostati väärteoprotokoll selle kohta, et ta põhjustas 19. veebruaril 2003. a Tallinnas, K tee X

asuva hoone juures varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Olles sõitnud sõiduautoga Volvo otsa pargitud

sõiduautole Opel Kadett, lahkus ta sündmuskohalt liiklusõnnetusest politseile ettenähtud korras teatamata.

Sellega pani ta toime Liikluseeskirja §-de 91 ja 227 nõuete rikkumise.

Kohtuvälise menetleja 12. märtsi 2003. a otsusega karistati R.V. Liiklusseaduse (LS) § 7431 alusel 2000

krooni suuruse rahatrahvi ja LS § 7417 alusel 1500 krooni suuruse rahatrahviga.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse R.V. kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi, kes taotles

kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist.

Kaebuses ei nõustutud R.V. karistamisega LS § 7431 järgi selle eest, et ta lahkus sündmuskohalt politseile

teatamata. Kaebuse kohaselt saab kõnealust väärtegu toime panna üksnes tahtlikult. Väärteoasjas pole aga

tõendatud, et R.V. teadis liiklusõnnetuse põhjustamisest.

3. Tallinna Linnakohtu 5. mai 2003. a määrusega jäeti kaebus VTMS § 126 lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata

põhjusel, et kaebuse esitanud isik ei ilmunud kaebuse arutamisele ega taotlenud arutamise edasilükkamist,

kuigi talle saadetud kutses oli teatatud tema kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta.

Määruse kohaselt sai R.V. kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte ja oli seega teadlik istungi toimumise ajast

ja kohast. Samuti oli kutsel märgitud, et kaebuse esitanud isiku osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on

kohustuslik.

Kohus märkis ühtlasi, et 5. mail 2003. a laekus Tallinna Linnakohtule Advokaadibüroolt Maria Mägi taotlus

kohtuistungi edasilükkamiseks seoses R.V. kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi haigestumisega.

4. Tallinna Linnakohtu 5. mai 2003. a määruse peale esitas R.V. kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi

määruskaebuse, mille linnakohus jättis 8. mai 2003. a määrusega läbi vaatamata põhjusel, et tulenevalt

VTMS § 191 p-st 10 ei ole kaebemenetluses kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus määruskaebe korras

vaidlustatav.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. R.V. kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi esitas Tallinna Linnakohtu 5. mai 2003. a määruse peale

teistmisavalduse, milles palus kõnealuse määruse tühistada ja saata väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna

Linnakohtule.

Teistmisavalduse kohaselt on ekslik kohtu väide selle kohta, et kaebaja ei ilmunud kohtuistungile takistusest

eelnevalt teatamata. Tuginedes EIÕK artikli 6 p-le 3 c ja VTMS § 89 lg-le 1 leiab kaitsja, et menetlusalusel

isikul on õigus võtta menetlusest osa isiklikult, koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Väärteomenetluse

seadustiku § 89 lg 2 lubab teha väärteoasja arutamisel osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks,

mida kohus kõnealuses asjas ka tegi. Sellest tulenevalt jäi menetlusalusele isikule siiski võimalus otsustada,

kas ta soovib osaleda kaebuse arutamisel üksi või koos kaitsjaga. R.V. valis viimase võimaluse. Avalduses

leitakse, et kohus ei saa kohustada menetlusalust isikut osalema menetluses ilma kaitsjata.

Teistmisavalduses märgitakse, et VTMS § 17 kohaselt on kohtumenetluse poolteks menetlusosaline ja

kohtuväline menetleja. Tulenevalt VTMS §-st 16 on menetlusosaliseks aga menetlusalune isik ja tema

kaitsja. Seega tuleb menetlusalust isikut ja tema kaitsjat vaadelda ühe kohtumenetluse poolena. Avalduses

leitakse, et seetõttu ei saa väita, et R.V. ei ole kohtule teatanud kohtuistungile ilmumist takistavatest

asjaoludest ega ole taotlenud istungi edasilükkamist. R.V. taotles istungi edasilükkamist kaitsja kaudu ja see

vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele. Nimelt annab VTMS § 125 lg 1 kohtumenetluse poolele

õiguse taotleda asja edasilükkamist. Arvestada tuleb ka seda, et VTMS § 125 lg 3 näeb ette kaebuse

läbivaatamata jätmise vaid juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja

läbivaatamisele. Antud juhul oli aga tegemist esimese istungiga. Ka ei ole kohus märkinud, miks ta ei

arvestanud kohtumenetluse poole põhjendatud taotlust kaebuse arutamise edasilükkamiseks.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas teistmisavalduse läbi kohtumenetluse poolte advokaatidest

esindajate osavõtuta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Väärteomenetluse seadustiku § 126 lg 1 kohaselt on kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja

osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest kohustuslik, kui kohus peab seda vajalikuks. Kõnealuses

väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et kohus tegi menetlusalusele isikule kohtusse ilmumise kohustuslikuks,

kuid R.V., teades, et tema kaitsja on haigestunud ja on seoses sellega esitanud kohtule taotluse kohtuistungi

edasilükkamiseks, kaebuse arutamisele ei ilmunud.

8. Otsustamaks, kas menetlusalusel isikul lasus sellises olukorras kohustus istungile ilmuda ja kas kohtul oli

alust jätta kaebus menetlusaluse isiku mitteilmumisel läbi vaatamata, tuleb esmalt välja selgitada, mis on

kaebuse esitajale kohtusse ilmumise kohustuse panemise eesmärk.

Väärteomenetluse seadustiku § 89 lg-st 2 tuleneb, et maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises

osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides.

Vastavalt VTMS §-le 2 kehtivad ka väärteomenetluses KrMK §-des 19 ja 206 sätestatud igakülgse ja

vahenditu uurimise põhimõtted. Tulenevalt nendest põhimõtetest ja asjaolust, et menetlusalune isik saab anda

väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust

isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest. Sellest nähtub ühtlasi, et kuigi VTMS §-des 125 ja 126

kasutatakse mõistet "kaebuse esitanud isik", tuleb väärteomenetluse eesmärgist ja VTMS §-de 126 ja 89 lg 2

koosmõjust lähtuvalt silmas pidada, et istungile ilmumise saab kohustuslikuks teha üksnes menetlusalusele

isikule, mitte aga tema kaitsjale.

9. Jättes kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata, juhindus linnakohus

VTMS § 126 lg-st 2. Osutatud sätte kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse

esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse

kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 125.

Väärteomenetluse seadustiku § 125 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel,

lähtudes sama seadustiku §-st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. VTMS § 42

loetleb kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmise mõjuvad põhjused.

10. Kõnealuses väärteoasjas esitati enne kohtuistungit kohtule taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks seoses

asjaoluga, et menetlusaluse isiku kaitsja on haigestunud, mistõttu ta ei saa kohtuistungist osa võtta. Sellise

taotluse olemasolul tuli kohtul tulenevalt VTMS § 90 lg-test 1 ja 2 võtta esmalt seisukoht esitatud taotluse

suhtes. Taotluses sisalduva menetlusliku küsimuse lahendamisel puudus VTMS §-s 89 mainitud

väärteomenetluse huvi, mis tinginuks kaebaja kohaloleku kohustuslikkust, mistõttu taotluse lahendamine oli

võimalik ka menetlusaluse isiku kohalolekuta. Alles pärast taotluse suhtes seisukoha võtmist oleks kohus

vastavalt VTMS § 126 lg-le 2 saanud jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata. Ning seda vaid juhul, kui ta

leidis, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud.

Kõnealusel juhul ei ole kohus menetlusaluse isiku kaitsja esitatud taotluse suhtes seisukohta võtnud, mistõttu

juhindudes VTMS § 180 p-st 6 ja §-st 187 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Linnakohtu 5. mai 2003. a määruse R.V. kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saadab väärteoasja uueks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris