3-2-1-101-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-101-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja V. Kõve

Kohtuasi

Soojusenergia OÜ hagi Tatjana Romanova ja Sergei

Romanovi vastu võla nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-458/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Soojusenergia OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

15. aprilli 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Soojusenergia OÜ-le 14. mail 2003. a

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 225 (kakssada

kakskümmend viis) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tatjana Romanova ja Sergei Romanov kasutasid üürilepingu alusel Paldiskis Rae tn 52-38 asuvat

eluruumi. Paldiski Linnavalitsuse 20. oktoobri 1998. a korraldusega nr 105 kehtestatud korra kohaselt

tuli tarbijal alates 2. novembrist 1998. a tasuda sooja eest otse Soojusenergia OÜ-le. Viimane on

esitanud iga kuu T. Romanovale ja S. Romanovile osutatud teenuste eest arveid, kuid tarbijad ei ole

neid tasunud.

2. Soojusenergia OÜ esitas Harju Maakohtule hagi ja palus T. Romanovalt ja S. Romanovilt TsK

§ 477 alusel välja mõista 22 328 krooni 85 senti.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu. T. Romanova sõlmis 5. aprillil 1995. a üürilepingu ME-ga Paldiski

Kinnisvarahooldus, kes ei ole esitanud sooja eest arveid 1998. aasta novembrist. Kostjad pole

hagejaga lepingut sõlminud.

4. Harju Maakohus rahuldas 31. detsembri 2002. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 17 568 krooni 25 senti ning T. Romanovalt 4756 krooni. Tõendamist

leidis, et kostjad kasutasid eluruumi üürilepingu alusel kuni korteriomandi ostu-müügilepingu

sõlmimiseni 4. oktoobril 2001. a. Poolte vahel puudus leping soojusenergia ja sooja vee müügiks.

Kostjad tunnistasid, et nad tarbisid hageja osutatud teenuseid. Samuti tunnistasid kostjad, et hageja

esitas neile arveid. 1999. aasta märtsis tasusid kostjad arve 1016 krooni 20 senti. Lepingu sõlmimata

jätmine ei anna kostjatele õigust jätta tarbitud teenuse eest tasumata. Kohustuse tasuda tarbitud

teenuse eest võtsid kostjad üürilepinguga ning hiljem ostu-müügilepinguga. Paldiski Linnavalitsuse

20. oktoobri 1998. a korralduse alusel tuli tarbijal tasuda keskküttekulude ja sooja vee eest

Soojusenergia OÜ-le. Kostjad tarbisid hageja osutatud teenust, kuid ei tasunud selle eest ning seega

säästsid nad oma vara hageja arvel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. aprilli 2003. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus

jättis hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu otsuse järgi ei kvalifitseerinud kohus pooltevahelist suhet õigesti. Kostjad tarbisid

kommunaalteenuseid 5. aprilli 1995. a ME-ga Paldiski Kinnisvarahooldus sõlmitud eluruumi

üürilepingu alusel. Kostjate kommunaalteenustega varustamist ja selle eest tasumist reguleeris

üürileping ning seda ei muutnud ka asjaolu, et alates 1. novembrist 1998. a võttis Soojusenergia OÜ

Paldiski Linnavalitsuse 20. oktoobri 1998. a korralduse alusel vahetult enda kanda üürileandja

kohustused üürnike kütte ja sooja veega varustamise osas.

7. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et on esitanud iga kuu kostjale arveid. Hageja ei ole esitanud

kohtule ka kostjate tarbitud kütte ja sooja vee hulga arvestust.

8. 6. juulil 1998. a jõustunud ES § 374 kohaselt on üürileandja kohustatud esitama üürnikule

nõuetekohase üüriarve hiljemalt seitse kalendripäeva enne üüri maksmise tähtpäeva saabumist. See

säte seab üüri maksmise sõltuvusse nõuetekohase üüriarve saamisest. Kuna tõendatud ei ole

kostjatele üüriarvete esitamine, on hageja viivitav kreeditor ja kostjad ei saa oma kohustust täita (TsK

§ 232 lg 1).

9. Kohus on ületanud nõude piire. TsMS § 229 lg 1 kohaselt ei tohi kohus nõude piire ületada. Kohus

mõistis T. Romanovalt kui kinnisasja omanikult välja 4756 krooni tasumata maksete eest

ajavahemikul oktoober 2001 kuni veebruar 2002, ehkki niisugust nõuet kohtule ei esitatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Hageja palub kassatsioonkaebuses muuta ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti kostjatelt

solidaarselt välja mõistmata 16 087 krooni 80 senti ja teha selles osas uus otsus, mõistes selle summa

kostjatelt solidaarselt välja.

11. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kostjad tarbisid kommunaalteenuseid üürilepingu alusel.

12. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt korraldab kommunaalmajandust oma

territooriumil omavalitsusüksus. Paldiski Linnavalitsuse 20. oktoobri 1998. a korraldusega nr 105

kehtestatud korra kohaselt tasub tarbija alates 1. novembrist 1998. a keskkütte kulude ja sooja vee

eest soojustootjale - Soojusenergia OÜ-le. See korraldus on kehtiv õigusakt ja selle alusel on

Soojusenergia OÜ-l õigus esitada nõue kostjate vastu.

13. Poolte vahel puudub üürisuhe. Ringkonnakohtu seisukoht, et soojustarnija peab tarbijale esitama

üüriarveid üürilepingu alusel, mille pooleks ta ei ole, ei tulene seadusest.

14. Kostjad olid teadlikud tarbitud soojusenergia eest tasumise kohustusest. Maakohus tuvastas, et

1999. aasta märtsis tasusid kostjad esitatud arve alusel 1016 krooni 20 senti. Ringkonnakohus ei ole

maakohtu poolt tuvastatule teistsugust hinnangut andnud.

15. Poolte vahel puudub teenuste osutamise leping, kuid kostjad on sellele vaatamata kütte ja sooja

vee teenust kasutanud. Hagi esitati tulenevalt TsK § 477 lg 1 ja lg 6.

16. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMs § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

18. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja on tarbinud hageja toodetud soojust, kuid ei ole selle eest

maksnud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohus on andnud poolte suhtele ebaõige hinnangu. Ebaõige

on ringkonnakohtu seisukoht selles osas, et vaidlusaluse aja eest kostjate soojaga varustamist ja selle

eest tasumist reguleeris üürileping, mis oli sõlmitud kostjate ja Paldiski linna vahel.

19. Kolleegium asub seisukohale, et teenuse tarbimist selle eest raha tasumata võib käsitada vara

alusetu säästmisena TsK § 477 tähenduses. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad nimetatud sätted ka

juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta.

Kolleegium märgib, et TsK § 477 alusel nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostjad on

tema arvel alusetult säästnud. Ringkonnakohus on tõendatuks lugenud, et kostjad on tarbinud

Soojusenergia OÜ vahendusel soojusenergiat, kuid tarbitu eest hagejale tasunud ei ole.

20. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel TsK § 477 lg 6 alusel kindlaks tegema, kui suures

ulatuses on kostja hageja arvel alusetult säästnud. Lähtudes eluruumi üürilepingust ei ole

ringkonnakohus pidanud vajalikuks hinnata ka Harju Maakohtu toimikus (tl 7) olevat soojusenergia

arvestuse õiendit.

J. Odar, L. Laarmaa , V. Kõve