3-4-1-11-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-11-03

Määruse kuupäev

24. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg,

Ants Kull ja Jüri Põld

Kohtuasi

Eesti Valijate Liidu ja Helle Vilu kaebused rahvahääletuse tulemuste

tühistamiseks

Kaebuste esitajad

Eesti Valijate Liit ja Helle Vilu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Eesti Valijate Liidu ja Helle Vilu kaebused läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Valijate Liit ja Helle Vilu esitasid 17. septembril 2003. a Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu

Riigikohtule kaebused 14. septembri 2003. a rahvahääletuse tulemuste tühistamiseks. Kaebused koos

Vabariigi Valimiskomisjoni selgitustega saabusid Riigikohtusse 19. septembril 2003. a.

2. Lähtudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) §-st 52, liitis Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 22. septembri 2003. a määrusega Eesti Valijate Liidu ja

Helle Vilu kaebused ühte menetlusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Eesti Valijate Liit ja Helle Vilu väidavad:

1) rahvahääletusel esitatud küsimus Euroopa Liitu astumise kohta kujutas endast küsimust

välislepingu kohta. See on aga vastuolus Rahvahääletuse seaduse (RHS) §-ga 1;

2) rahvahääletusele pandud küsimuses ja eelnõus oli mitmeid vasturääkivusi. Korraga ei ole võimalik

säilitada nii riigi aegumatut ja võõrandamatut iseseisvust kui ka anda osa riigi iseseisvusest ja

suveräänsusest üle Euroopa Liidu organitele. Rahvahääletusel esitati kaks küsimust, mis olid

teineteisega vastuolus ja teineteist välistavad, kuna Euroopa Liitu astumist ei saa otsustada enne

Põhiseaduse (PS) muutmist. Kaebuse esitajad leidsid, et tegemist on vastuoludega PS §-dega 1 ja 3

ning RHS §-ga 3;

3) Rahvahääletuse seaduse §-ga 10 keelatud agitatsioonina hääletamisruumis mõjus

hääletamissedelile kantud pealkirja esituslaad: "Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril [...]

vastu järgmise seaduse." Selline esituslaad jätab mulje, et eelnõu on juba vastu võetud, küsimus on

ette ära otsustatud. Eesti Valijate Liidu kaebuses märgiti ka, et mitu meediaväljaannet tegeles

rahvahääletuse päeval aktiivse agitatsiooniga. Rahvahääletuse päeval tegi hääletamisruumis aktiivset

agitatsiooni president Lennart Meri;

4) Vabariigi Valimiskomisjon on hääletamissedeli vormi kinnitades rikkunud RHS § 30.

Rahvahääletuse seaduse § 30 lg 1 sätestab, et kui rahvahääletusele on pandud seaduseelnõu, kantakse

hääletamissedelile eelnõu pealkiri või Riigikogu otsusel eelnõu tekst, küsimus "Kas Teie olete

seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise poolt?" ning lahtrid vastusevariantidega "jah" ja "ei". Kui

rahvahääletusele on pandud muu riigielu küsimus, kantakse hääletamissedelile selle sõnastus ning

lahtrid vastusevariantidega "jah" ja "ei". Hääletamissedelile kantud küsimuse sõnastus erines RHS §-

s 30 ette nähtud sõnastusest. Rahvahääletuse seaduse kohaselt ei ole aga küsimuse sõnastust

Riigikogu otsusega võimalik muuta. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud juhtima Riigikogu

tähelepanu sellele, et Riigikogu otsus on vastuolus Rahvahääletuse seaduses ette nähtud seaduseelnõu

ja küsimuse esitamise ning vastuste esitamise vorminõuetega. Vorminõuete rikkumine oli käesoleval

juhul oluline, kuna sisuliselt esitati ühe küsilausega kaks küsimust, kuid puudus võimalus neile

küsimustele eraldi vastata. Rahvahääletusest osavõtja pidi valima, kummale küsimusele ta vastab.

Seda eriti juhul, kui ta ühele osale küsimusest oleks soovinud vastata "jah", kuid teisele "ei";

5) hääletussedel ja esitatud küsimused olid vastuolus PS §-ga 1, RHS §-ga 1, § 3 lg-ga 4 ning § 63 lg-

tega 2 ja 4. Rahvahääletuse seaduse § 63 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel vastu võetud

Põhiseaduse muutmise seadus mitte varem kui kolme kuu pärast arvates väljakuulutamisest. Sama

paragrahvi 4. lõige sätestab, et rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses tehtud otsus jõustub

rahvahääletuse tulemuste väljakuulutamise päeval. Seega on ühe küsimuse eri osad erineva

jõustumise tähtajaga, millest tuleneb nende vastuolu ja üksteist välistav olemus. Kuna välislepingute

üle ei ole võimalik rahvahääletusi korraldada, samuti ei muudeta Põhiseaduse aluspõhimõtteid

(PS § 1), siis ei ole käsitletavaid küsimusi võimalik rahvahääletuse sedelil ka õiguspäraselt sõnastada;

6) rahvahääletusele pandud ja hääletussedelile kantud Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu on

vastuolus PS §-dega 102, 161, 162 ja 163. Põhiseaduse kohaselt saab Põhiseadust muuta, mitte

täiendada. Seetõttu on nii rahvahääletusele pandud seaduseelnõu kui ka hääletamissedelile kantud

tekst Põhiseadusega vastuolus;

7) õiguskantsler ei ole täitnud PS §-dest 139 ja 142 tulenevaid kohustusi põhiseaduslikkuse üle

järelevalve teostamisel. Vabariigi Presidendi ja välisministri poolt Euroopa Liiduga ühinemise

lepingule allakirjutamine oli Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevus, mis

on ebaseaduslik ja karistatav.

4. Vabariigi Valimiskomisjon palub jätta Eesti Valijate Liidu ja Helle Vilu kaebused läbi vaatamata.

Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et hääletamissedelile kantud tekst "Eesti rahvas võttis 2003. aasta

14. septembril [...] vastu järgmise seaduse" on rahvahääletusele pandud seaduseelnõu teksti osa, mitte

hääletamissedeli pealkiri.

Väidetavate keelatud agitatsiooni juhtumitega seoses märgib Vabariigi Valimiskomisjon, et tegemist

on väärtegudega (Karistusseadustiku § 168), mille kohtuväliseks menetlejaks on politseiprefektuur.

Juhul kui kaebajad soovisid vaidlustada jaoskonnakomisjoni toimingut, tulnuks neil RHS § 58 lg 1

kohaselt esitada kaebus maakonna valimiskomisjonile.

Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et RHS § 6 lg 1 kohaselt otsustab rahvahääletuse korraldamise

Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud korras. Vabariigi Valimiskomisjon on hääletamissedeli

valmistamisel lähtunud Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsusest, mille punktis 2 on sätestatud ka

hääletamissedelile kantav informatsioon. Kaebuse esitajad on sisuliselt vaidlustanud Riigikogu

nimetatud otsust, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Rahvahääletuse seadus (§ 60) ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (6. ptk)

annavad erakonnale, valimisliidule või isikule õiguse esitada Riigikohtule taotluse tühistada

valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks, kui otsus või

toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. Eesti Valijate Liit ja Helle Vilu paluvad "tunnistada tühiseks

kogu riigi ulatuses rahvahääletuse tulemused Euroopa Liitu astumise küsimuses".

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et rahvahääletusele pandud ja hääletamissedelile

kantud seaduseelnõu ning küsimuse sõnastust ei otsustanud Vabariigi Valimiskomisjon, vaid

Riigikogu 18. detsembril 2002. Kolleegiumi arvates vaidlustasid kaebuste esitajad sisuliselt

Riigikogu otsust. Riigikogu otsuse vaidlustamine, kui see rikub isiku õigusi, on PSJKS § 16 kohaselt

võimalik.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 sätestab, et Riigikogu otsuse peale võib

Riigikohtule esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Riigikogu otsus

"Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse

täiendamise küsimuses" jõustus 18. detsembril 2002. See otsus avaldati esimest korda Riigi Teatajas

27. detsembril 2002 (RT I 2002, 107, 637) ja teist korda 5. septembril 2003 (RT I 2003, 60). Seega on

kaebuste esitamise tähtaeg möödunud enam kui kaheksa kuu eest. Kuna kaebuste esitamise tähtaeg

on mööda lastud, jätab Riigikohus kaebused selles osas läbi vaatamata.

7. Väidetava õigusvastase agitatsiooni kohta märgib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

kõigepealt, et RHS § 10 lg 2 keelab agitatsiooni hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu hääletaja

siseneb hääletamisruumi. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt on aktiivne agitatsioon rahvahääletuse

päeval üldse keelatud. Hääletamisruumis peab RHS § 27 lg 4 kohaselt korda jaoskonnakomisjon. Kui

Eesti Valijate Liit soovis vaidlustada jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel

hääletamisruumis, tulnuks tal RHS § 58 kohaselt esitada kaebus maakonna valimiskomisjonile.

Aktiivne agitatsioon rahvahääletuse päeval on Karistusseadustiku § 168 kohaselt väärtegu.

Väärteomenetluse seadustiku § 52 lg 1 kohaselt on nimetatud väärteo kohtuväliseks menetlejaks

politseiprefektuur, kellele kaebaja võib sellest teost teatada. Väärteoasja arutatakse Väärteomenetluse

seadustikus sätestatud korras, mitte aga põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. Riigikohus jätab

Eesti Valijate Liidu kaebuse ka selles osas läbi vaatamata.

8. Kaebuste esitajate väiteid Vabariigi Presidendi, välisministri ja õiguskantsleri õigusvastase

tegevuse kohta (vt käesoleva määruse punkti 3 alapunkti 7) ei saa läbi vaadata põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse korras.

Uno Lõhmus, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull, Jüri Põld