Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-97-03 ECLI:EE:RK:2003:3.2.1.97.03.309 AI generated

3-2-1-97-03 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-97-03
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a tagaseljaotsusega rahuldati Elamuühistu (EÜ) Koidula 8. jaanuaril 2003. a esitas kostja teatise apellatsioonkaebuse esitamise kohta. 17. jaanuaril 2003. a

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-97-03 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a tagaseljaotsusega rahuldati Elamuühistu (EÜ) Koidula 8. jaanuaril 2003. a esitas kostja teatise apellatsioonkaebuse esitamise kohta. 17. jaanuaril 2003. a

Keywords

AI generated
prolonged absence late objection to debt enforcement need to preserve availability medical care requirements extension of visiting rights unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-97-03

Määruse kuupäev

Tartu, 22. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja A. Kull

Kohtuasi

Elamuühistu Koidula 125 hagi Meelis Hiiobi vastu eluruumist

väljatõstmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2-570/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elamuühistu Koidula 125 erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli

2003. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2002. a tagaseljaotsusega rahuldati Elamuühistu (EÜ) Koidula

125 hagi Meelis Hiiobi vastu eluruumist väljatõstmiseks.

2. 8. jaanuaril 2003. a esitas kostja teatise apellatsioonkaebuse esitamise kohta. 17. jaanuaril 2003. a

esitas kostja kaja menetluse taastamiseks. 24. jaanuaril 2003. a tagastas linnakohus kaja, kuna see oli

esitatud pärast protsessitähtaja lõppemist. 4. veebruaril 2003. a esitas kostja avalduse kaja esitamise

tähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt hilines kostja kaja esitamisega ühe päeva võrra, sest ta sai

kohtuotsuse kätte 6. jaanuari 2003. a hilisõhtul ja eksis seetõttu päevade arvutamisel.

3. Tallinna Linnakohtu 26. veebruari 2003. a määrusega jäeti kaja esitamise tähtaeg ennistamata.

Määruse põhjenduste järgi sai kostja tagaseljaotsuse kätte 6. jaanuaril 2003. a. Seega lõppes kaja

esitamise tähtaeg 16. jaanuaril 2003. a. Väidetav eksimus tähtaja arvutamisel ei anna alust

protsessitähtaja ennistamiseks.

4. Kostja M. Hiiob esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Erikaebuse kohaselt oli kostja kohtule

teatanud kohtuistungilt puudumise mõjuvatest põhjustest (haigestumine). Seega oli tagaseljaotsuse

tegemine ebaseaduslik. Kostja eksimine protsessitähtaja arvutamisel ühe päevaga oli inimlik, mitte

pahatahtlik.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2003. a määrusega linnakohtu määrus tühistati ja ennistati kaja

esitamise tähtaeg. Ringkonnakohus leidis, et kostja väidetav inimlik eksitus protsessitähtaja

arvutamisel tuleb asjaolusid arvesse võttes lugeda tähtaja möödalaskmise kaalukaks põhjuseks. Kaja

esitamise tähtaja jooksul esitas kostja teatise apellatsioonkaebuse esitamise kohta. Sellest tuleneb, et

kostja ei olnud tagaseljaotsusega nõus, kuid talle oli ebaselge, kuidas kohtuotsust vaidlustada. Sellele

viitavad ka kajas märgitud nõuded.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Erikaebuses palus hageja EÜ Koidula 125 apellatsioonikohtu määruse tühistada. Kostjal ei

olnud istungilt puudumiseks seaduslikku takistust. Kostja pole väidetava haiguse tõendamiseks

esitanud õigeks ajaks arstitõendit. Kaja esitamise tähtaja ennistamise seaduslikuks põhjuseks ei saa

pidada protsessitähtaja arvutamisel tehtud eksitust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

8. Kohus taastab TsMS § 203 lg 1 järgi menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus

tehti, taotleb kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas samalt kohtult

menetluse taastamist. Vastavalt TsMS § 40 lg-le 3 tehakse protsessitoiming seaduses

kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb TsMS § 42 lg 1 järgi

tähtaja lõppemisega. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai kohtuotsuse kätte 6. jaanuaril 2003. a ja

esitas kaja 17. jaanuaril 2003. a, seega pärast kaja esitamise tähtaja lõppemist.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 45 lg 1 järgi võib kohus seaduses kindlaksmääratud

protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Nii on kaalukate põhjustena

käsitatavad TsMS § 206 lg-s 1 seadusliku takistusena nimetatud asjaolud, nagu isiku enda

haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus. Vastavalt TsMS § 206 lg-le 2 võib kohus muu

sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuse lugeda seaduslikuks takistuseks protsessiosalise

taotlusel. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat loetelu, siis on kohtul konkreetseid

asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja möödalaskmiseks oli protsessiosalisel

kaalukas põhjus või mitte.

10. Seega oli ringkonnakohtul õigus hinnata kostja esitatud protsessitähtaja möödalaskmise põhjusi.

Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ta luges kostja poolt tagaseljaotsuse peale viivitamatut

apellatsiooniteate esitamist koos väidetud eksitusega päevade arvutamisel kaja esitamise tähtaja

ennistamise aluseks. Ringkonnakohus ei hinnanud protsessitähtaja möödalaskmise põhjustena

erikaebuses väidetud kostja haigestumist ega ka üksnes eksimust.

11. Eksimus protsessitoimingu tegemisel või seaduse mittetundmine ei anna reeglina alust

möödalastud tähtaja ennistamiseks. Selles asjas tuvastatud asjaolud võimaldasid teha erandi reeglist.

J. Luik, A. Kull, L. Laarmaa