3-2-1-93-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-93-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. september 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu

Kohtuasi

AS "ur hagi ERGO Kindlustuse AS vastu kindlustushüvitise

ja viiviste, kokku 27 864 krooni ja 60 sendi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-97/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS "ur kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. september 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. aprilli

2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS "ur ja ERGO Kindlustuse AS (endine BICO-LEKS

Kindlustuse AS) 8. aprillil 2001. a vabatahtliku vara kindlustuslepingu (kodukindlustusleping). Ööl

vastu 19. juunit 2001. a tabas kindlustusobjekti asukohaga Narva-Jõesuu Aia t 47 pikselöök. Hagejal

tekkis kahju, sest vooluvõrku lülitatud kodutehnika (olmeelektroonika) läks rikki. 21. juunil 2001. a

esitas hageja kostjale kindlustushüvitise saamiseks taotluse, mille rahuldamisest kostja keeldus.

Hageja leidis, et kindlustuslepinguga oli kaetud ka tulerisk, mistõttu kostja on kohustatud

kindlustushüvitise välja maksma. Hageja palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitisena 23 105

krooni, millele lisandub viivis 4 759 krooni ja 60 senti.

2. Vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud kostja esitatud hagi ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et

kuna kahju tekkis pikselöögi kaudsest mõjust, mitte välgu vahetust kokkupuutest materiaalsete

esemetega, siis selliselt põhjustatud kahju ei kuulu kindlustusjuhtumite hulka, millele

kindlustusleping laienes.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 14. oktoobri 2002. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 27 864 krooni ja 60 senti.

Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal on tulenevalt

kindlustusseaduse (kuni 1. juulini 2002. a kehtinud redaktsioonis) §-dest 9 ja 19 kohustus maksta

hagejale välja kindlustushüvitis ja kindlustuslepingust tulenev viivis. Kohus arvestas dokumentaalse

tõendina kindlustusinspektsiooni arvamustega ja nõustus nendes toodud põhjendustega.

Kindlustuspoliisi kohaselt olid kindlustuslepingu lahutamatuks osaks muuhulgas kodukindlustuse

tingimused ja kindlustatava vara nimekiri. Nimetatud tingimuste p 18.2.1.2 järgi on

kindlustusjuhtumiks kahjud, mille põhjustas pikselöök, mille all mõistetakse välgu vahetut

kokkupuudet materiaalsete esemetega, põhjustades purustusi või tulekahju. Kindlustatava vara

nimekirjas olid loetletud välgulöögi tagajärjel rikutud esemed, kuid kostja kirjeldatud viisil (vahetu

kokkupuude välguga) polnuks neile kahju tekitamine võimalik, sest esemed asusid ruumis. Seega

pole kodukindlustuse tingimuste sõnastus üheselt mõistetav. Õiglane on tõlgendada kodukindlustuse

tingimuste p 18.2.1.2 hageja kasuks, kuna ta on kostja kui tüüptingimuste kasutajaga võrreldes

läbirääkimistel nõrgemas positsioonis.

4. ERGO Kindlustuse AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et linnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1 ja §

227 lg 1 ning tõlgendas ebaõigesti kindlustuslepingut. Linnakohus kohaldas ebaõigesti

kindlustusseaduse § 8 ja § 9 ning arvestas ebaõigesti viivisesumma.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti uus otsus,

millega jäeti hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kodukindlustuse tingimuste

kohaselt võivad kindlustusjuhtumi tekkimise põhjusteks vastavalt kindlustuslepingus märgitule olla

tuli, vesi, murdvargus, loodusõnnetus, vandalism, kodutehnika rike või kindlustusvõtja tegevuse

tagajärjel kolmandate isikute esitatud nõue. Kodukindlustuse avalduse järgi soovis hageja kindlustada

koduse vara tule, vee, loodusõnnetuse ja murdvarguse vastu. Hageja ei kindlustanud kodust vara

kodutehnika rikke vastu. Tegemist pole kodukindlustuse tingimuste p-s 18.2.1.2 sätestatud

kindlustusjuhtumiga, sest hageja pole tõendanud, et kahju tekkis välguga vahetu kokkupuute

tagajärjel. Käesoleval juhul on tegemist kindlustusjuhtumiga kodutehnika rikke tõttu.

Kodukindlustuse tingimuste p 18.7.1.3 kohaselt mõistetakse kodutehnikarikke all otsesest

välgutabamusest ja selle siirdeprotsessist tingitud elektromagnetilise võnkumise tagajärjel

kodutehnikale tekkinud kahju. Nimetatud riski vastu ei olnud vaidlusalune vara kindlustatud.

Linnakohus leidis, et kodukindlustuse tingimuste p 18.2.1.2 ei saa tõlgendada viisil, nagu väidab

kostja. Linnakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel kohus sellisele järeldusele jõudis.

Põhjendatud pole, et linnakohus tugines hagi rahuldamisel vaid kindlustusinspektsiooni arvamusele.

Teistele asjas esitatud tõenditele pole kohus hinnangut andnud. Ebaõige on linnakohtu järeldus poolte

ebavõrdsest läbirääkimispositsioonist. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal osutas hageja

edasikindlustamisteenust ning tegutses kindlustusmaaklerina.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub AS "ur ringkonnakohtu otsuse tervikuna tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Ringkonnakohus tõlgendas kindlustuslepingut ebaõigesti. Kodukindlustuse

tingimuste p 18.2.1.2 tähendab, et kui välgulöögi tagajärjel saavad kahjustada ükskõik millised

esemed kindlustatud varast, siis on tegemist kindlustusjuhtumiga. Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s

92 sätestatut, kui võttis arvesse kodutehnika rikete kindlustamist puudutavad asjaolud. Samuti polnud

tsiviilasjas tähtsust asjaolul, et hageja tegutses kindlustusmaaklerina. Kindlustusinspektsiooni kirjad

vastasid TsMS § 90 ja § 117 nõuetele ning omasid asjas tähtsust.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab ERGO Kindlustuse AS, et ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus tõlgendas kodukindlustuse tingimusi õigesti ning leidis

põhjendatult, et kindlustusvõtja ei olnud kindlustanud ennast selle riski vastu, mille tulemusena said

kahjustada kindlustatud asjad. Ringkonnakohus hindas tõendeid objektiivselt ja põhjalikult.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse

väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus ei ole kindlustuslepingu tõlgendamisel rikkunud materiaalõiguse norme. 1. juulini

2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 64 lg 1 kohaselt lähtutakse

tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisti.

Seega pidi ringkonnakohus poolte sõlmitud kodukindlustuslepingu tõlgendamisel välja selgitama

poolte tegeliku tahte. Ringkonnakohus on järginud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatut ja välja selgitanud

poolte tegeliku tahte, vastates kõikidele poolte väidetele ning hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid.

10. Ringkonnakohus on kindlustuslepingu tõlgendamisel võtnud poolte tegeliku tahte

kindlakstegemisel põhjendatult aluseks kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevad kodukindlustuse

tingimused, kodukindlustuse sooviavalduse ning kindlustatava vara nimekirja. Ringkonnakohus on

põhjendanud, miks ei ole vaidlusalusel juhtumil tema arvates tegemist kodukindlustuse tingimuste p-

s 18.2.1.2 ettenähtud kindlustusjuhtumiga.

11. Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 92, sest kostja on hagile vastu vaieldes tuginenud

muuhulgas sellele, et hageja ei kindlustanud kodust vara kodutehnika rikke vastu. Selline võimalus

oli ette nähtud kodukindlustuse tingimuste p-s 18.7.1.3, mille kohaselt on kindlustusjuhtumiks

kindlustatava vara nimekirjas märgitud tehniliselt korras kodutehnikale tekkinud kahjud ja sellega

seotud kulutused, mille põhjustas otsene välgutabamus ja selle siirdeprotsessist tingitud

elektromagnetiline võnkumine. Kohtud on tuvastanud, et hageja vara sai kahjustada kodukindlustuse

tingimuste p-s 18.7.1.3 kirjeldatud viisil, mitte aga kodukindlustuse tingimuste p-s 18.2.1.2

ettenähtud viisil, s.o välgu vahetust kokkupuutest materiaalsete esemetega, mis põhjustas purustusi

või tulekahju.

12. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et linnakohus on kindlustuslepingu tõlgendamisel ebaõigesti

tuginenud üksnes kindlustusinspektsiooni poolt hagejale antud kirjalikele arvamustele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis

on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks

poolte või teiste protsessiosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise,

samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastavalt TsMS § 90 lg-le 2 võib tõendiks

olla ka dokumentaalne tõend. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 117 lg 1 järgi on dokumentaalsed

tõendid igasugused kirjalikud, pildistamisega või video, heli- või muu andmesalvestusega

jäädvustatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid asja lahendamisel tähtsate asjaolude kohta ja mida

on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

13. Kohtud ei ole tuvastanud, et kindlustusinspektsiooni poolt hagejale antud kirjalikud arvamused

sisaldaksid asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Nimetatud kirjalikud arvamused sisaldavad

kindlustusinspektsiooni õiguslikku hinnangut lahkarvamustele, mis on tekkinud hageja ja kostja vahel

seoses kindlustuslepingu tõlgendamisega. Kindlustusinspektsiooni arvamused ei ole käsitatavad ka

TsMS § 117 lg-s 3 nimetatud asja tundva asutuse arvamusena, sest selle sätte mõtte kohaselt ei ole

mõeldud arvamust, mis on antud õiguslikes küsimustes. Kindlustusinspektsiooni antud õiguslikud

hinnangud ei olnud asja menetlevatele kohtutele seadusest tulenevalt kohustuslikud.

J. Odar, L. Laarmaa, T. Tampuu