3-1-1-78-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-78-03

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 17. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

M. K. süüdistusasi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. K. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

M. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja

riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrus,

millega jäeti M. K. apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada kriminaalasi Viru Ringkonnakohtule uueks menetlemiseks M. K. lihtmenetluse asja

kohtuistungi ettevalmistamise staadiumist alates.

3. M. K. erikaebus rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista M. K-lt riigieelarve tuludesse 1227 krooni ja 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. K-le esitati süüdistus KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 1. septembril 2002. a grupis koos

kaaskohtualuse A. S. ja kriminaalasjas tuvastamata isikuga, kasutas omavoliliselt N. K. sõiduautot Ford

Sierra, riikliku numbrimärgiga xxx XXX.

2. Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Adelbert Pool, süüdistatav M. K. ja viimase kaitsja Eduard Bulatšik

sõlmisid 19. veebruaril 2003. a lihtmenetluse kokkuleppe, milles M. K. võttis talle süüksarvatud kuriteo

õigeks, nõustus selle kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt nõutud karistusega.

3. Ida-Viru Maakohtu kohtunik tuvastas 26. märtsi 2003. a kohtuotsusega, et M. K. süü KarS § 215 lg 2 p-

de 1 ja 3 järgi on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning süü omaksvõtt ja lihtmenetluse

kohaldamine oli tema tõeline tahteavaldus. Kohus ei tuvastanud lihtmenetlust reguleerivate sätete rikkumist

asja eelneval menetlemisel. Kohus tunnistas M. K. süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistas teda

vangistusega 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust. M. K. lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3

kuud vangistust.

M. K. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kriminaalasja ümber vaadata auto

ärandamisega seotud faktis.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrusega jäeti M. K.

apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kohtunik põhistas kaebuse läbivaatamata jätmist sellega, et vastavalt

AKKS §-le 369 on lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks üksnes lihtmenetlust

sätestavate menetlusnormide rikkumine, mis takistas või võis takistada seadusliku ja põhjendatud

kohtuotsuse tegemist. Kuna M. K. apellatsioonkaebuses selliseid rikkumisi ei käsitleta, puudub õiguslik alus

tema kaebuse menetlemiseks ringkonnakohtus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Süüdimõistetu M. K. esitas eeltoodud määruse peale erikaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab oma süüd

auto ärandamises ja lõhkumises. Väidetavalt ei selgitatud talle uue karistusseadustiku järgi esitatud

süüdistuse sisu ning kui seda oleks tehtud, oleks ta lihtmenetlusest keeldunud.

6. M. K. kaitsja palus Viru Ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Prokurör leidis, et määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alust ei ole.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli

2003. a määrus tuleb tühistada ja M. K. asi tuleb saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

8. AKKS § 5 lg 3 sätestab, et lihtmenetluse kohaldamisel on kohtualusel õigus esitada apellatsioonkaebus

ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Sama seadustiku paragrahv 369 kohaselt

saab üksnes nimetatud rikkumise tuvastamine olla lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise

aluseks. Ringkonnakohtu kohtuniku viide nimetatud sättele on põhjendatud.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole nõus määruses sisalduva järeldusega, et kuna M. K. ei viita oma

apellatsioonkaebuses lihtmenetluse normide rikkumisele, siis tuleb jätta see läbi vaatamata.

Kriminaalkolleegium rõhutab, et lihtmenetluse spetsiifikat arvesse võttes peavad kohtud hoolikalt jälgima, et

oleks tagatud kohtualuse edasikaebeõigus kõrgemalseisvale kohtule seaduses ettenähtud tingimustel. Selleks

peab ringkonnakohtu kohtunik lihtmenetluse asja ettevalmistamisel vastavalt AKKS § 361 lg-le 2 esmalt

kontrollima, kas esitatud apellatsioonkaebus vastab sama seadustiku paragrahvile 8, mis sätestab

apellatsioonkaebusele või -protestile ja nende lisadele esitatavad nõuded. Kui kaebus neile nõuetele ei vasta,

peab kohtunik AKKS § 362 lg 3 sätete kohaselt määrama apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles

siis kui apellant kohtu nõudmisi määratud tähtajaks ei täida, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või

protesti läbivaatamatult.

10. Kõnesolevas asjas esitas algharidusega M. K. ringkonnakohtule juriidiliselt ebakorrektse avalduse, mis

ilmselgelt ei vasta ei sisult ega vormilt AKKS § 8 ja § 5 lg 3 nõuetele. Jättes lihtmenetluses puudulikult

vormistatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, selgitamata seejuures apellandile kaebuses esinevaid

puudusi ning nõudmata nende kõrvaldamist, tegi ringkonnakohtu kohtunik lahendi, mis on vastuolus AKKS

§ 362 lg 3 sätetega.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ning §-st 77 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris