3-2-1-77-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-77-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

Aili Henno hagi avaliku enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2003. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2-30/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aili Henno kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Muuta Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2003. a otsust

põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.

Jätta Aili Henno kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Maakohtu 20. detsembri 2000. a otsuse täitmiseks arestis Valgamaa kohtutäitur Kalle

Jaanimägi Aili Hennole kuuluva Valgamaal Sangaste vallas Tiidu külas asuva kinnistu. Kinnisasja

enampakkumise akti kohaselt müüdi kinnistu 21. mai 2002. a enampakkumisel 25 000 krooni eest

AS-le Sylvester. A. Henno hagiavalduse kohaselt ei olnud kinnisasja enampakkumise aktile lisatud

kinnistusraamatu väljavõtet ega aktis märgitud lisasid (maksekorraldust nr 59 - enampakkumisel

osalemise tasu, väljavõtet protokollist nr 1, volikirja, esindaja passi koopiat). Aktis ei olnud märgitud

katastriüksuse numbrit ega muid andmeid (kinnistu kõlvikuline koosseis, kitsendused, piirangud jne).

Enampakkumise juures olid manukateks K. Jaanimägi büroo töötajad. A. Henno palus 21. mai

2002. a enampakkumise akti kehtetuks tunnistada.

2. Valga Maakohus jättis 25. septembri 2002. a otsusega A. Henno enampakkumise kehtetuks

tunnistamise avalduse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei rikutud enampakkumise

olulisi tingimusi. AS-l Sylvester oli õigus kinnistut osta ning seda ei ole avaldaja ka vaidlustanud. AS

Sylvester oli tasunud nõutavas summas tagatisraha, esitatud oli väljavõte protokollist nr 1, esindaja

passi koopia jm nõutav. Enampakkumise aktis oli märgitud katastriüksuse number, kinnistut

identifitseerivad tunnused, täitemenetluse algatamise alus, nõude sisu ja suurus, kinnisasja omaniku

nimi, isikukood, elukoht ja kinnisasja alghind. Sissekanded kinnisomandi kitsenduste kohta puudusid.

Kohustust märkida enampakkumise akti kinnistu kõlvikuline koosseis täitemenetluse seadustik

(TMS) ei sätesta. Kohus ei nõustunud avaldaja väitega, mille kohaselt ei tohi enampakkumise juures

manukatena osaleda kohtutäituri büroo töötajad. Täitemenetluse seadustiku § 281 kohaselt võib

kohtutäitur täitetoimingut tehes kasutada tema juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või

büroo töötaja abi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Ringkonnakohtu 21. veebruari 2003. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõlgendas maakohus õigesti TMS §-e 63 ja 281.

Täitemenetluse seadustiku § 281 kohaselt võib kohtutäituri kasutada tema juures väljaõppel oleva

kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi ning see hõlmab ka nimetatud isikute manukatena

kaasamist. Nimetatud normiga on püütud muuhulgas vältida olukorda, kus manukate leidmine võib

olla raskendatud, sest erinevalt kriminaalmenetlusest ei saa täitemenetluses isiku suhtes, kes keeldub

toimingu juures manukana osalemast, kohaldada riiklikku sundi. Kuna täitemenetluse seadustik

sisaldab normi kohtutäiturikandidaadi ja büroo töötaja kaasamise võimalikkuse osas, siis ei ole

käesoleval juhul põhjendatud analoogia alusel KrMK § 113 lg-s 4 sätestatud piirangute kohaldamine.

Vastavalt TMS §-le 6439 koostab kohtutäitur iga kinnisasja müümise kohta akti, millesse märgib

enampakkumise kuulutuses sisalduvad andmed, kinnisasjal lasuvad maksuvõlad, täitekulud,

enampakkumise alguseks saabunud kirjalikud hinnapakkumised. Täitemenetluse seadustiku § 6440

lg 4 kohaselt märgitakse akti ostja nimi ja ostuhind; aktile kirjutavad alla ostja, võlgnik ja

sissenõudja, kui nad viibivad enampakkumise juures, kohtutäitur ning manukad või politseiametnik.

Tulenevalt TMS § 6443 lg-st 1 on enampakkumise akti ärakiri aluseks kinnisomandi ülemineku kohta

kinnistusraamatusse kande tegemisel, seega ei ole enampakkumise korral nõutav omandi ülemineku

fikseerimiseks võla- ja asjaõiguslepingute sõlmimine ning nende kohta võlaõigusseaduses ja

asjaõigusseaduses sätestatud sisu- ja vorminõuete järgimine. Kohtutäituri koostatud enampakkumise

akt vastab täitemenetluse seadustikus sätestatud nõuetele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus A. Henno enampakkumise kehtetuks tunnistada. Kuigi täitemenetluse

seadustik ei sätesta, kes võib täitetoimingu juures olla manukaks, peab selleks olema erapooletu isik.

Kohtutäitur tunnistas, et mõlemad manukad olid tema büroo töötajad. Kuna kohtutäitur on oma büroo

töötajatele tööandja, ei saa tegemist olla erapooletute isikutega.

Kohtutäitur ei järginud ostu-müügilepingu vormistamisel kehtestatud nõudeid ega märkinud lepingus

müüdava asja kinnistusraamatu andmeid.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kohtutäitur K. Jaanimägi kaebust põhjendamatuks.

Täitemenetluse seadustiku § 281 sätestab, et kohtutäitur võib täitetoimingut tehes kasutada tema

juures väljaõppel oleva kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi. Seega võib kohtutäituri abiline

olla täitetoimingu tegemisel manukaks. Kinnistu müümisel ei rikkunud täitur seadust.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi.

7. Kinnisasja enampakkumine viiakse TMS §-de 63 ja 6416 kohaselt läbi kahe manuka või

politseiametniku juuresolekul. Kohus on tuvastanud, et 21. mail 2002. a toimunud kinnisasja

enampakkumise juures viibisid manukatena kohtutäitur K. Jaanimägi büroo töötajad. Kohtud on

leidnud, et TMS §-s 281 sätestatud õigus kasutada täitetoimingu tegemisel kohtutäituri büroo

töötajate abi hõlmab ka õigust kasutada neid isikuid täitetoimingu juures manukatena. Kolleegium

selle tõlgendusega ei nõustu.

Üldjuhul teeb kohtutäitur TMS § 281 lg 1 kohaselt täitetoimingu isiklikult. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt võib kohtutäitur täitetoimingut tehes kasutada tema juures väljaõppel oleva

kohtutäiturikandidaadi või büroo töötaja abi, kuid ei või üle anda selles lõikes loetletud toiminguid.

Seega saab kohtutäitur oma büroo töötajate abi kasutada täitetoimingute tegemisel. Kuna

enampakkumise juures manukana viibimist ei saa käsitada täitetoiminguna, ei ole kohtute viide TMS

§-le 281 õige.

8. Samas nõustub kolleegium kohtu seisukohaga, et täitetoimingu juures võivad manukatena viibida

ka kohtutäituribüroo töötajad ning tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega.

Täitemenetluse seadustik ei sätesta, kes võib manukaks olla. Eeldatavalt peab manukas olema

erapooletu isik. Seega ei võiks täitetoimingu juures manukaks olla võlgnik ja sissenõudja ning

nendega seotud isikud. Kohtutäituri büroo töötaja erapooletuses ei ole ainult sel põhjusel, et ta töötab

kohtutäituri juures, alust kahelda. Võlgnik enampakkumise juures ei viibinud ega manukate

erapooletuse kohta vastuväiteid ei esitanud.

9. Kohtud on põhjendatult jätnud kohaldamata kriminaalmenetluse koodeksi sätte, mis määratleb

isikute ringi, kes ei või olla manukaks kohtueelsete uurimistoimingute juures. Kriminaalmenetlus on

erinev täitemenetlusest, mistõttu ei ole alust kriminaalmenetluse sätete kohaldamiseks analoogia

alusel.

10. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et enampakkumise akt vastab seaduse sätestatud nõuetele ja

selles osas kolleegium otsuse põhjendusi ei muuda.

J. Odar, H. Jõks, V. Kõve