3-3-1-38-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-38-03

Otsuse kuupäev

10. juuni 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Eesti Talleks kaebus Kristiine Linnaosa vanema

22. veebruari 2002. a korralduse nr 43 punkti 1.11 ja selle alusel

välja antud kauplemisloa tühistamiseks ning Tallinna Säästva

Arengu ja Planeerimise Ameti toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. detsembri

2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/668/02

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Espaada kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. aprill 2003

Kohtuistungil osalenud isikud

AS Eesti Talleks esindaja vandeadvokaat Terje Eipre

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Espaada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. augusti 2002. a otsus haldusasjas nr 3-735/2002 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 31. detsembri 2002. a otsus haldusasjas nr 2-

3/668/02 toimingu õigusvastaseks tunnistamise ja kohtukulude väljamõistmise osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata AS Eesti Talleks kaebus Tallinna Säästva

Arengu ja Planeerimise Ameti toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning muuta kohtukulude

jaotust. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

3. Mõista Kristiine Linnaosa Valitsuselt AS Eesti Talleks kasuks välja kohtukulud 9180 krooni.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Espaada rendib Aktsiaseltsile Eesti Talleks kuuluvat jäästaadionit koos olme- ja

teenindusruumidega aadressil Tallinn, Pirni 1. Kuni 1. oktoobrini 2003 kehtiv rendileping kohustab

rentnikku tagama jäästaadioni sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise, kuid võimaldab ka rentniku

iseseisvat ja segamatut majandustegevust, mis tuleneb põhikirjaliste ülesannete täitmisest.

Osaühingul Espaada oli alates 1996. a tegevusluba samal aadressil tegelemiseks mootorsõidukite

hoolduse ja remondiga ning aastatel 1999-2001 vastav kauplemisluba.

2. 12. veebruaril 2002 esitas OÜ Espaada kauplemisloa taotluse tegelemiseks mootorsõidukite

hoolduse ja remondiga ning täiendava teenuse - autovalveseadmete paigaldusega. Samal päeval andis

Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (SAPA) kauplemisloa taotlusele kooskõlastuse.

22. veebruaril 2002 väljastati Kristiine Linnaosa vanema korralduse nr 43 punkti 1.11 alusel OÜ-le

Espaada aastase kehtivusajaga kauplemisluba nr 18800477. Kauplemisloas on märgitud

tegevusvaldkond "teenindus", tegevusliik "mootorsõidukite hooldus ja remont" ning eritingimus

"autovalveseadmete paigaldus". Eraldi kauplemisluba on Osaühingule Espaada väljastatud

jäästaadioni teenindamiseks.

3. AS Eesti Talleks esitas kaebuse halduskohtule. Kaebuse esitaja taotles, et tühistataks Kristiine

Linnaosa vanema korraldus osas, millega OÜ-le Espaada anti kauplemisluba mootorsõidukite

hoolduse ja remondiga tegelemiseks, ning tunnistataks õigusvastaseks SAPA kooskõlastuse andmine

kauplemisloa taotlusele. Tuginedes PES § 58 lg-le 5, väidab kaebuse esitaja, et ehitist võib kasutada

ainult kasutusloas märgitud otstarbel (hokistaadion koos olme- ja teenindusruumidega).

Teenindusruumid on mõeldud jäästaadioni teenindamiseks ning hooldetehnika hoidmiseks,

hooldamiseks ja remondiks, mitte autoremonditeenuse osutamiseks. Kauplemisloa andmisel ei ole

kontrollitud taotluses märgitud tegevuse vastavust kasutusloas sätestatule. SAPA peaks kooskõlastuse

andmisel kontrollima mitte ainult kasutusloa olemasolu, vaid ka seda, kas kasutusloas märgitud

ehitise otstarve võimaldab taotletava kauplemisloa väljastamist. AS Eesti Talleks juhtis kohtu

tähelepanu ka sellele, et jää valmistamiseks kasutatakse ammoniaaki, mis asub mahutites, on mürgine

ja tuleohtlik, kuid autoremonditeenuse osutamine tähendab muuhulgas ka näiteks keevitustööde

teostamist.

4. Kristiine LOV asus vastuses kaebusele seisukohale, et rendilepingus on sätestatud rentniku õigus

iseseisvale ja segamatule majandustegevusele. OÜ Espaada põhikirjaliste ülesannete hulka kuulub ka

mootorsõidukite elektroonikaseadmete remont ja hooldus. SAPA leidis, et kooskõlastuse andmisel

kontrolliti kasutusloa olemasolu. Kasutusluba on antud staadionile koos olme- ja

teenindusruumidega. Kuna ka autoremont on teenindus, siis on tegemist ehitise sihtotstarbelise

kasutamisega.

5. Tallinna Halduskohus 23. augusti 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-735/2002 tunnistas

õigusvastaseks SAPA toimingu (kooskõlastuse andmine kauplemisloa taotlusele) ning tühistas

vaidlustatud korralduse punkti 1.11, mille alusel väljastati Osaühingule Espaada kauplemisluba.

Kohus tugines "Kauplemislubade väljaandmise juhend Tallinnas" punktile 2.3.1, mille kohaselt

keeldutakse kauplemisloa väljaandmisest, kui esitatud dokumentidest ei nähtu õigus soovitud kohas

kauba või teenuse müügiga tegelda. PES § 58 lg 5 kohaselt võib ehitist kasutada ainult kasutusloas

näidatud otstarbel. Otstarbe muutumisel tuleb taotleda uus kasutusluba. Halduskohus leidis, et

õigusaktidest ei tulene, kui täpselt peab kasutusloas kasutusotstarbe määratlema, ning möönis, et

käesoleval juhul võimaldab kasutusluba mitmetimõistmist. Kinnistusraamatus on Pirni 1 kinnistu

sihtotstarbeks märgitud äri- ja sotsiaalmaa, mis võimaldaks autoremonditeenust osutada. Ehitise

kasutusotstarve peab olema kooskõlas kinnistu sihtotstarbega, kuid võib olla ka kitsamalt

määratletud. Erinevate tõendite pinnalt järeldas kohus, et olemasolevast kasutusloast ei tulene õigus

tegelda neis ruumides autoremonditöödega. Ehitise keskne sihtotstarve on hokistaadion, olme- ja

teenindusruumid kuuluvad staadioni juurde. Kui ruumidele oleks soovitud anda hokistaadioniga

mitteseotud otstarve, tulnuks see kasutusloas eraldi määratleda, näidates ära, millistes ruumides

tegeldakse autoremonditöödega. Viimane eeldab täiendavaid kooskõlastusi tuletõrje- ja päästeametilt.

Tähtsust ei oma, et varem olid Osaühingule Espaada autoremonditeenuse osutamiseks load

väljastatud, kuna see toimus enne ehitisele kasutusloa andmist. SAPA kooskõlastuse osas leidis

kohus, et sellel ei saa olla üksnes kasutusloa olemasolu konstateeriv tähendus, vaid tuleb ka sisuliselt

kontrollida, kas kauplemisloa andmine on kooskõlas kasutusloas sätestatuga.

6. OÜ Espaada apellatsioonkaebuses leiti lisaks halduskohtu otsuse sisuliste väidete

vaidlustamisele, et kohus on kohaldanud kehtetut õigusakti. Apellandi arvates puudus

delegatsiooninorm Tallinna Linnavalitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 84 "Kauplemislubade

väljaandmise juhend Tallinnas" kehtestamiseks.

7. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus leidis:

1) kasutusloas märgitud ehitise sihtotstarbest tulenevalt ei ole autoremonditeenuse osutamine Pirni

tn 1 ruumides lubatud, mistõttu on SAPA toiming (kooskõlastuse andmine kauplemisloa taotlusele),

Kristiine Linnaosa vanema korraldus vaidlustatud osas ja selle alusel antud kauplemisluba

õigusvastased;

2) ehitise kasutusotstarbeks märgitud formuleeringust saab järeldada, et kasutusluba on antud

spordirajatisele ning selle mõnede ruumide kasutamist muul otstarbel, kui spordiobjekti toimimiseks

vajalik, ei saa lugeda ehitise sihipäraseks kasutamiseks. Kõnealune kasutusluba ei näe muud

majandustegevust Pirni tn 1 ruumides ette. Autoremonditeenus on muu majandustegevus, millega

tegelemiseks tuleks hankida vastav kasutusluba;

3) käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma määravat tähtsust varasemate kauplemislubade olemasolu

samades ruumides autoremonditeenuse osutamiseks, kuna see toimus enne kasutusloa väljastamist,

ega ka asjaolu, et OÜ Espaada tegutses kooskõlas rendilepingus sätestatuga;

4) "Kauplemislubade väljaandmise juhend Tallinnas" on vastu võetud ÄS § 521 lg 3, Vabariigi

Valitsuse 4. aprilli 1995. a määruse nr 165 (Kaupluse töö üldeeskiri), 4. augusti 1998. a määruse

nr 174 (Teeninduseeskiri) alusel ning Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998. a määruse nr 44

"Kauplemislubade väljaandmise korra kehtestamine Tallinnas" täitmiseks. Kaupluse töö üldeeskiri

ega Teeninduseeskiri ei sätesta kauplemisloa andmise ega sellest keeldumise aluseid. Kohalikule

omavalitsusele on jäetud diskretsioonivõimalus otsustada kauplemislubade väljaandmisel

kasutatavate meetmete üle. Kooskõlas ülalnimetatud määrustega sätestas Tallinna Linnavolikogu, et

linnavalitsusel tuleb kehtestada kauplemislubade väljaandmise kord. Selle määruse täitmiseks andiski

Tallinna Linnavalitsus 29. detsembri 1998. a määruse nr 84, millega kehtestati "Kauplemislubade

väljaandmise juhend Tallinnas".

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. OÜ Espaada kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator väidab:

1) kohtuotsusest ei nähtu, kuidas rikkusid vaidlustatud korraldus ja kauplemisluba AS Eesti Talleks

õigusi ning milles seisnes tema põhjendatud huvi toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks;

2) kaebaja (AS Eesti Talleks) on omanikuna taotlenud ehitisele kasutusloas märgitud sihtotstarbe ja

saaks taotleda ka sihtotstarbe muutmist. Samas soostus AS Eesti Talleks varem rentniku iseseisva

majandustegevusega, sealhulgas autoremonditeenuse osutamisega. Taotledes kasutusloa, mis teenuse

osutamist enam ei võimalda, tekitas kaebuse esitaja olukorra, mis välistab rentniku

majandustegevuse. Selline tegevus viitab soovile rendileping lõpetada. Kohtud ei ole OÜ Espaada

vastavaid väiteid ega tõendeid analüüsinud;

3) kohtud pole arvestanud OÜ Espaada kui soodustatud isiku usaldusega haldusakti kehtimajäämise

suhtes ega asjaoluga, et nimetatud ruumides on autoremonditeenuse osutamise ning valveseadmete

paigaldamisega tegeldud üle 5 aasta pädevate organite poolt väljastatud lubade alusel. Osaühingule

Espaada ei ole selle aja jooksul tehtud ettekirjutusi ega tuvastatud, et teenuse osutamine rikuks

tarbijate õigusi, oleks ohtlik keskkonnale, inimeste elule või tervisele;

4) kohtud on asunud seisukohale, et autoremonditeenuse osutamine on võimalik kinnistu

sihtotstarbest lähtuvalt, kuid pole põhjendanud, miks selle teenuse osutamine pole võimalik

kasutusloas märgitud ehitise sihtotstarbest lähtuvalt. Kohtud on ekslikult PES § 58 tõlgendades

leidnud, et mõnes ehitise osas autoremonditeenuse osutamiseks, tuleb taotleda uus kasutusluba;

5) ringkonnakohus pole põhjendanud, miks ta leidis, et kasutusloas märgitud "teenindusruumide"

puhul peetakse silmas hokistaadioni teenindamiseks vajalikke ruume, mitte autoremonditeenuse

osutamise võimalust. Leides, et taotletav majandustegevus pole võimalik kasutusloas märgitud

sihtotstarbe tõttu, on kohtud asunud haldusorgani rolli;

6) "Kauplemislubade väljaandmise juhend Tallinnas" andmiseks ei olnud volitusnormi.

Tarbijakaitseseaduse § 11 lg-st 3 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada turgudel ja

tänavatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele, mitte aga kauplemislubade

väljaandmise kord.

9. AS Eesti Talleks leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et tegemist pole niivõrd

õiguslike probleemidega kui formuleeringu "teenindusruum" sisustamisega ja küsimusega, kas

olemasolev kasutusluba võimaldab autoremonditeenuse osutamist. Samas mööndakse, et SAPA

lähenemine, mille kohaselt ei peeta vajalikuks kasutusloa vastavuse sisulist kontrollimist

kauplemisloa taotluse kooskõlastamisel, võib põhjustada samalaadseid vaidlusi ka tulevikus.

10. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet ning Kristiine Linnaosa Valitsus nõustuvad

kirjalikes vastustes kassatsioonkaebuse väidetega.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Käesolev vaidlus on ajendatud AS Eesti Talleks kaebusest, millega paluti tühistada talle kuuluva

ehitise rentnikuna tegutsevale Osaühingule Espaada välja antud kauplemisluba ja selle aluseks olnud

Kristiine Linnaosa vanema 22. veebruari 2002. a korralduse nr 43 punkt 1.11 ning tuvastada

kauplemisloa taotlusele Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti kooskõlastuse andmise kui

toimingu õigusvastasus.

Käesolevas otsuses käsitleb Riigikohus AS Eesti Talleks kaebeõiguse olemasolu (I), ehitise

kasutusloa tähtsust kauplemisloa andmisel ja kauplemisloa väljastamise õiguspärasust (II),

kauplemisloa taotlusele kooskõlastuse andmise tähendust ja vaidlustamise võimalikkust (III) ning

kohtukulude väljamõistmise küsimust (IV).

I. 12. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse väitele, mis puudutab

küsimust, kuidas rikuvad vaidlustatud aktid kaebaja õigusi ja milles seisneb tema põhjendatud huvi

vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamise suhtes.

Ringkonnakohus ei ole oma seisukohta kaebaja õiguste rikkumise kohta küll sõnaselgelt väljendanud,

kuid leidis, et halduskohtu otsus on õige ja esimese astme kohus on asjaolud õigesti tuvastanud,

tõendeid nende kogumis õigesti hinnanud ega ole rikkunud menetlusnorme. TsMS § 330 lg 5

sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea kohus otsuses

kordama esimese astme kohtu põhjendusi. Halduskohus on AS Eesti Talleks kaebeõiguse osas

leidnud, et kuna PES § 59 p 5 kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud redaktsiooni kohaselt on ehitise

omanik kohustatud tagama ehitise kasutusloakohase kasutamise, siis õigusvastase kauplemisloa

tühistamise taotlemine on üks võimalus selle kohustuse täitmiseks.

13. Riigikohtu erikogu leidis 20. detsembri 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (RT III 2002,

4, 34): "Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus

nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust."

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kauplemislubade andmist reguleerivatest sätetest tuleneb ka

ehitise omaniku subjektiivne õigus, et kohalik omavalitsus käituks kauplemislubade väljastamisel

õiguspäraselt ega väljastaks omanikule kuuluvas hoones tegutsevale ettevõtjale kauplemisluba

teenuse osutamiseks, mis õigusaktides sätestatust tulenevalt pole selles tegevuskohas lubatud või

võimalik. Rendilepingu sõlmimisel võib rendileandja loota, et rentnik kasutab rendilepingu objektiks

olevat vara kooskõlas seadusega ning rendileping ei pea sisaldama keeldu arendada rendipinnal

seadusest tulenevalt keelatud tegevust, kuid rendileandjal peab olema võimalus seaduserikkumisi

vaidlustada.

Muuhulgas on ehitise omanikul võimalik kasutusloale väidetavalt mittevastava kauplemisloa

vaidlustamisega kaitsta oma omandit ettevõtja tegevusest tuleneva võimaliku ohu eest. Käesoleva

vaidluse puhul on AS Eesti Talleks oma kaebuses ka väitnud, et jää valmistamiseks kasutatakse

mahutites paiknevat ammoniaaki, mis on mürgine ja tuleohtlik, kuid autoremonditeenuse osutamine

tähendab ka näiteks keevitustööde teostamist.

II. 14. 27. märtsil 2002 vastu võetud Alkoholiseaduse rakendamisega seonduvate seaduste muutmise

seadusega täiendati Tarbijakaitseseadust peatükiga III1 "Kauplemine kauplemisloa alusel". Nimetatud

muudatused jõustusid 1. juunil 2002. Kuna käesolev vaidlus puudutab kauplemisluba, mis anti välja

22. veebruaril 2002, ei kuulu selle lahendamisel kohaldamisele Tarbijakaitseseaduse peatükis III1

sisalduv kauplemislubade väljaandmist puudutav regulatsioon.

15. Tarbijakaitsekaitseseaduse § 11 lg 3 kehtiv redaktsioon sätestab: "Käesoleva seadusega sätestatud

tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise

üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad ning toodete

märgistamise eeskirjad, samuti võib Vabariigi Valitsus kehtestada nõuded teatud kauba või teenuse

kohta antavale teabele, hinna avaldamisele ja kauba märgistamisele." Volitusnormi teeninduseeskirja

ja kaupluse töö üldeeskirja kehtestamiseks annavad ka sama sätte varasemad redaktsioonid.

Vabariigi Valitsuse 4. aprilli 1995. a määrusega nr 165 kinnitatud Kaupluse töö üldeeskirja p 7

kohaselt on kaupluse tegevus müüjana lubatud, kui tal on kohaliku omavalitsuse poolt antud

kauplemisluba. Vabariigi Valitsuse 4. augusti 1998. a määrusega nr 174 kinnitatud Teeninduseeskirja

punkt 1.3. sätestab, et teenuse müüja tegevus on lubatud, kui tal on kohaliku omavalitsuse poolt

väljaantud tegutsemisluba (teenindusluba, kauplemisluba) teatud teenuse või teenuste müügiks.

16. Kaupluse töö üldeeskirjas ja Teeninduseeskirjas sätestati küll, et kauba või teenuse müük saab

toimuda kauplemisloa või tegutsemisloa alusel, kuid neis aktides ei täpsustatud kauplemis- või

tegutsemislubade andmise aluseid ega tingimusi.

Ka Riigikohtu halduskolleegium väljendas 17. juuni 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-02 (RT

III 2002, 20, 232) seisukohta, et Kaupluse töö üldeeskiri ei sätesta otseselt kauplemisloa andmise

aluseid, samuti ka asjaolusid, mida tuleb loa andmisel kontrollida. Samas otsuses leidis Riigikohus, et

järelikult olid need küsimused jäetud lahendada üksnes pädeva haldusorgani kaalutlusõigusest

(diskretsioonist) lähtudes. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas diskretsioonivolitust sisaldava

õigusakti, antud juhul Üldeeskirja ja selle aluseks oleva Tarbijakaitseseaduse mõtte ja eesmärgiga.

Kauplemisloa andmise otsustaja peab diskretsiooni teostamisel kaaluma nii loa taotleja kui ka

avalikke ja kolmandate isikute põhjendatud huve ning arvestama taotlusega seotud olulisi asjaolusid.

Kauplemisloa andmise või mitteandmise otsustamisel peab haldusorgan arvestama, et see oleks

proportsionaalne tarbijate huvide ja muude avalike huvide (näiteks keskkonnakaitse, piirkonna

elanike juurdepääs teenusele jms) kaitsmise eesmärgiga. Samuti tuleb arvestada kauplemisloa

võimalikku mõju kolmandatele isikutele nagu näiteks tegevuskoha naabruses elavad isikud või ka

tegevuskoha rendileandja huve nagu käesoleva vaidluse puhul.

Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-32-02 leiti: "Arvestades

kauplemisloa andmise pädevuse delegeerimist kohalikele omavalitsustele, võib valla- või

linnavalitsus kauplemisloa andmisel kaaluda ka kaupluse sobivust kohalike oludega (nõudlus ja

pakkumine), planeeringutega ning keskkonna- ja ehitusnõuetega. Kauplemisloa kui diskretsioonilise

haldusakti andmisel tuleb kaaluda ka kaupluse tegevuse mõju ümberkaudsete elanike õigustele ja

põhjendatud huvidele. Isikute õiguste kaitse kohustusele tuginedes võib kohalik omavalitsus nõuda

ettevõtjalt ka kaupluse ruumide omandi- või kasutusõigust tõendava dokumendi esitamist."

17. Kohtud on käesoleval juhul vaidlustatud korralduse ja selle alusel antud kauplemisloa

õiguspärasuse hindamisel tuginenud kauplemislubade väljaandmise juhendi punktile 2.3.1., mille

kohaselt kauplemisloa väljaandmisest keeldutakse, kui loa taotlemisel esitatud dokumentidest ei selgu

müüja õigus tegelda vastava kauba või teenuse müügiga taotluses näidatud müügikohas. Ka juhtumil,

kui niisugust keeldu poleks olnud kõnealuses juhendis sõnaselgelt väljendatud ja kauplemisloa

andmise otsustamine toimunuks üksnes selle väljastaja kaalutlusest lähtuvalt, oleks otsustamisel

üheks põhiküsimuseks pidanud olema, kas soovitava teenuse osutamine taotluses näidatud

müügikohas on, silmas pidades avalikke ja kolmandate isikute ning tarbijate huve, võimalik.

Seejuures tuleb arvestada ka teenuse eripärast lähtuvalt erinevatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja

piirangutega.

Juhend sätestas võimaluse, et loa väljastamisest keeldutakse, kui taotletavas müügikohas teenuse

osutamise õigus ei nähtu dokumentidest. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on

haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Seega ei saa haldusorgan alati piirduda otsuse

langetamisel pelgalt talle esitatud dokumentide hindamisega, vaid vajaduse korral tuleb koguda

täiendavaid tõendeid.

18. Käesoleva vaidluse objektiks oleva kauplemisloaga anti Osaühingule Espaada õigus

autoremonditeenuse osutamiseks Aktsiaseltsilt Eesti Talleks renditavas ehitises, mille sihtotstarve

vastavalt 22. novembril 2001 väljastatud kasutusloale oli "Hokistaadion koos olme ja

teenindusruumidega".

Kuni 1. jaanuarini 2003 kehtinud Planeerimis- ja ehitusseaduse § 58 lg 5 sätestas, et ehitist võib

kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. Sama põhimõtet väljendab ka alates 1. jaanuarist 2003

kehtiva Ehitusseaduse § 32 lg 1. PES § 58 lg 6 nägi ette, et ehitise või mõne tema osa kasutamise

otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb kohalikult omavalitsuselt hankida uus

kasutusluba.

19. Käesoleval juhul on vaidlus käinud selle üle, kas kasutusloas märgitud otstarve

"teenindusruumid" võimaldab laiemat tõlgendust või on tegemist ainult hokistaadioni teenindamiseks

mõeldud ruumidega. Kauplemisloa väljastaja Kristiine LOV on pidanud võimalikuks ülalnimetatud

sihtotstarbega ehitises autoremonditeenuse osutamist, kuna sihtotstarbe kohaselt on ehitises ka

teenindusruumid.

Kohtud analüüsisid taotletava teenuse - autoremont - osutamise võimalikkust lähtuvalt kinnistu

sihtotstarbest ja ehitise sihtotstarbest. Halduskohus leidis, et kinnistu sihtotstarve - äri- ja sotsiaalmaa

- võimaldaks autoremonditeenuse osutamist, ning möönis, et kasutusloas sätestatud sihtotstarve

"hokistaadion koos olme ja teenindusruumidega" ei ole üheselt mõistetav. Samas jõudsid kohtud

erinevate tõendite hindamise tulemusena järeldusele, et ehitise kasutusotstarbe formuleeringust saab

järeldada, et kasutusluba on antud spordirajatisele ning selle osade ruumide kasutamist muul

otstarbel, kui spordiobjekti toimimiseks vajalik, ei saa lugeda ehitise sihipäraseks kasutamiseks.

20. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

Käesoleval juhul pole Kristiine Linnaosa Valitsus kauplemisloa andmise otsustamise menetluses välja

selgitanud, kas kauplemisloa andmine on sisuliselt kooskõlas PES § 58 lg-ga 5, s.t kas ehitises

taotletav tegevus on vastavuses kasutusloas sätestatuga. Haldusorgan on seega oluliselt rikkunud

haldusmenetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Kauplemisloa taotlusel kasutusloa väljastanud

haldusorgani kooskõlastuse olemasolu ei välistanud kauplemisloa andja kohustust kontrollida

taotluses nimetatud teenuse osutamise võimalikkust soovitud tegevuskohas ning vastavust

kasutusloas sätestatud ehitise sihtotstarbele.

Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium kohtute seisukohaga vaidlustatud korralduse ja selle alusel

antud kauplemisloa õigusvastasust puudutavas osas. Halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tuleb

selles osas jätta muutmata.

III. 21. Ringkonnakohus on nõustunud halduskohtu seisukohaga, et õigusvastane on Tallinna Säästva

Arengu ja Planeerimise Ameti toiming - kooskõlastuse andmine OÜ Espaada kauplemisloa

taotlusele.

Kooskõlastuse andmine seisnes kauplemisloa taotlusel SAPA ehituskontrolli osakonna juhataja

märkuses "Kasutusluba olemas. 12.02.2002". Halduskohus leidis, et SAPA kooskõlastus on

õigusvastane, kuna kohus on tuvastanud, et Pirni t 1 hoonetele antud kasutusluba ei võimalda seal

autoremonditeenust osutada. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga ega ole

kooskõlastuse õigusvastasuse osas esitanud täiendavaid motiive.

22. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kooskõlastuse andmine ei saanud

seisneda pelgalt kasutusloa olemasolu konstateerimises. Käesoleval juhul teeninuks kooskõlastuse

andmine kui menetlustoiming oma eesmärki vaid juhul, kui selle andja oleks võrrelnud kasutusloas

sätestatud ehitise sihtotstarvet ja kauplemisloa taotluses märgitud teenust, mille osutamist soovitakse,

ning andnud selle võrdluse tulemusena sisulise seisukoha teenuse osutamise sobivusest selles

ehitises.

Kohustus kauplemisloa taotluse kooskõlastamiseks SAPA-ga ei tulene aga seadusest ega seaduse

alusel antud aktidest. Kauplemislubade väljaandmise juhend sätestas punktis 2.2.6 kooskõlastuste

osas vaid tervisekaitsetalituse kooskõlastuse nõude toitlustamise ning olmeteenuste osutamisega

seotud müügikohtade puhul. Seega on käesoleval juhul vaidlustatud kooskõlastuse puhul tegemist

vaid haldusesisese menetlustoiminguga, mis ei oma loa andmise seisukohalt iseseisvat õiguslikku

tähendust. Vastutus õiguspärase haldusakti (kauplemisloa) väljaandmise eest lasub lõplikul otsustajal

(käesoleval juhul Kristiine Linnaosa Valitsusel), kes oli kohustatud välja selgitama kõik olulised

asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet.

Seda, et kooskõlastuse puhul on tegemist menetlustoiminguga, märkis Riigikohtu halduskolleegium

ka 21. detsembri 2001. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 (RT III 2002, 4, 37).

23. Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02 (RT III 2002,

7, 61) rõhutati, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul

halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Samas lahendis rõhutas kolleegium, et

menetlustoimingute eraldi vaidlustamine saab olla vaid erandlik ja põhjendatud juhul, kui tegemist on

sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise

menetluse tulemusena antav akt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane. HMS § 58 sätestab, et haldusakti

kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid

või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist.

Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et kohtud on ebaõigesti kohtuotsuse resolutiivosas tunnistanud

õigusvastaseks Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti vaidlustatud toimingu. Seetõttu tuleb

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus toimingu õigusvastaseks tunnistamist puudutavas osas tühistada

ning teha selles osas uus otsus, millega jätta rahuldamata AS Eesti Talleks kaebus toimingu

õigusvastasuse tuvastamiseks.

IV. 24. Halduskohtu otsusega, millega tunnistati õigusvastaseks vaidlustatud toiming ja tühistati

vaidlustatud haldusaktid, mõisteti kaebaja kasuks välja kohtukulud Tallinna Säästva Arengu ja

Planeerimise Ametilt ning Kristiine Linnaosa Valitsuselt kummaltki 7680 krooni. Ringkonnakohus,

jättes halduskohtu otsuse muutmata, mõistis apellatsioonimenetluses kantud õigusabikuludena

kummaltki asutuselt AS Eesti Talleks kasuks välja veel 1500 krooni.

HKMS § 93 lg 6 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta ka kohtukulude jaotust. Riigikohus tühistab

halduskohtu ja ringkonnakohtu otsuse Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti toimingu

õigusvastaseks tunnistamist puudutavas osas, mistõttu on põhjendamatu ka temalt õigusabikulude

väljamõistmine.

Seega tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tühistada ka kohtukulude väljamõistmist

puudutavas osas. Kolleegium leiab, et Kristiine Linnaosa Valitsuselt kuulub väljamõistmisele AS

Eesti Talleks kasuks halduskohtus toimunud menetluses kantud õigusabikulu 7680 krooni ja

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 1500 krooni, kokku 9180 krooni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann