3-2-1-72-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-72-03

Määruse kuupäev

Tartu, 9. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Kai Muiste kaebus Tartumaa kohtutäituri Ero Marjaku

6. septembri 2002. a otsuse tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2-68/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kai Muiste ja RÄVALA PIIMA AS erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. mai 2003. a.

Istungil osalenud isikud

Kai Muiste esindaja vandeadvokaat Paul Varul, RÄVALA PIIMA

AS esindaja vandeadvokaat Andres Suik, kohtutäitur Ero Marjak

Resolutsioon

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. jaanuari 2003. a määrus ja jätta rahuldamata K. Muiste

kaebus kohtutäitur E. Marjaku 6. septembri 2002. a otsuse

tühistamiseks.

Kai Muiste erikaebus jätta rahuldamata.

RÄVALA PIIMA AS erikaebus rahuldada osaliselt.

Mõista Kai Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja

kassatsiooniastme kohtukulu 5000 krooni.

Tagastada AS-le Advokaadibüroo Tark & Ko RÄVALA

PIIMA AS kassatsioonkaebuselt 5. veebruaril 2003. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. Muiste ja tema poeg esitasid 5. augustil 2002. a RÄVALA PIIMA AS-le pärandvara

vastuvõtmise tühistamise avalduse. K. Muiste esitas seepeale kohtutäitur E. Marjakule avalduse,

paludes tühistada korteriomandi käsutamise keelumärke, K. Muiste arvelduskontole seatud aresti

ning lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetluse. Kohtutäitur E. Marjak jättis 6. septembri 2002. a

otsusega kaebaja avalduse rahuldamata, asudes seisukohale, et pärast pärandi vastuvõtmist ei saa

sellest enam loobuda.

2. Kai Muiste esitas 17. septembril 2002. a Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tartumaa kohtutäituri Ero Marjaku 6. septembri 2002. a otsuse. Kaebuse kohaselt mõisteti kaebaja

abikaasalt Eerik Muistelt Tallinna Linnakohtu 20. septembri 2000. a tagaseljaotsusega RÄVALA

PIIMA AS kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus. Pärast E. Muiste surma võtsid

K. Muiste ja tema poeg pärandi täies ulatuses vastu, kusjuures nad ei teadnud pärandi vastuvõtmise

ajal pärandvara koormavast võlakohustusest. Selgus, et E. Muiste pärandvara koosnes ainult 205 667

krooni 55 sendi suurusest kohustusest, ning pärijad avastasid, et nad võtsid pärandi vastu olulise

eksimuse tõttu.

Kaebuse esitaja leidis, et pärandi vastuvõtmise tühistamise teatisega teatas ta, et ta ei ole E. Muiste

pärija, ning tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) teistsugust tehingu tühistamise võimalust ette ei näe, tuleb täituril aktsepteerida pärija

tühistamistoimingut. Kaebaja õiguste ja kohustuste üle pärandi vastuvõtmisel saab otsustada ainult

kohus, mitte kohtutäitur.

3. Tartu Maakohus jättis 22. novembri 2002. a määrusega kaebuse rahuldamata.

Pärimisseaduse (PärS) § 115 lg-st 2 tuleneb pärandi vastuvõtmise pöördumatus. Kuna seadus ei

võimalda pärandist pärast selle vastuvõtmist loobuda, ei ole võimalik pärandi vastuvõtmist ka

tühistada. Ainus erand, mis seadus ette näeb, tuleneb PärS §-st 122, s.o eksimus pärimise alustes.

PärS § 115 lg 2 puhul on tegemist erinormiga, võrreldes TsÜS §-s 90 märgitud tehingu tühistamise

üldnormiga. Järelikult puudub tehingu tühistamise teatise esitamiseks seaduslik alus. K. Muiste

esitatud tühistamise teatis on vastuolus seadusega ning seetõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et

tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

4. Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse K. Muiste, kes taotles maakohtu määruse tühistamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2003. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja tehti uus

määrus, millega tühistati kohtutäitur E. Marjaku 6. septembri 2002. a otsus. Muus osas jäeti

K. Muiste kaebus rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et täitemenetluses kehtib

formaliseerituse printsiip. Kohtutäitur on ületanud oma pädevuse piire, märkides 6. septembri 2002. a

otsuses, et PärS § 115 lg 2 kohaselt ei saa E. Muiste pärija K. Muiste pärandi vastuvõtmisest enam

loobuda ning seega ei ole alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on asunud täitemenetluse

raames lahendama tekkinud õiguslikku vaidlust, mida seaduse kohaselt saab lahendada üksnes kohus

hagimenetluses. Õige on kohtutäituri ja maakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamiseks puudus

TMS §-s 35 märgitud alus. Samuti oli kohtutäituril alus algatada täitemenetlus. Asjaolu, et pärast

täitemenetluse algatamist on tekkinud õiguslik vaidlus, ei saa iseenesest olla täitemenetluse

lõpetamise aluseks.

7. Täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus täitemenetlus peatada. Menetluse

peatamise alus oli olemas, kuna oli tekkinud õiguslik vaidlus selle üle, kas K. Muiste on pärandi

vastu võtnud. Kuigi õigusliku vaidluse tekkimine ei ole TMS §-s 34 otseselt täitemenetluse peatamise

alusena sätestatud, võib täitemenetluses õiguslik vaidlus tekkida. Tekkinud õiguslikku vaidlust saaks

käsitleda ka TMS § 34 lg 1 p 1 kaudu, mis näeb ette, et täitur peatab menetluse võlgniku surma

korral, kui kohtu tuvastatud õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Algne täitedokument " kohtuotsus "

tehti E. Muiste suhtes ning sellega mõisteti E. Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja

käenduslepingust tulenev võlgnevus. Täitemenetlus K. Muiste suhtes algatati põhjusel, et täiturile

teadaolevalt oli E. Muiste pärijaks K. Muiste, kes pärandi vastuvõtmise avalduse alusel võttis üle ka

kohustuse oma vara arvel tasuda pärandaja võlad. Kuna K. Muiste vaidlustas täitemenetluse põhjusel,

et ta võttis pärandi vastu olulise eksimuse tõttu ja vara, mida päriti, ei olnud pärandvara, siis saab

sellest järeldada, et tegemist on samuti võlgniku õigusjärglusega " pärimisõigusjärglusega - seotud

vaidlusega. Kuna täitemenetluse käigus tekkinud õigusvaidlus lahendatakse hagimenetluse korras,

siis oleks täituril tulnud seda täitemenetluse osalistele selgitada ja taotluse saamisel täitemenetlus

peatada. Kuna K. Muiste ei ole esitanud täitemenetluse peatamise taotlust, siis ei saa ka

ringkonnakohus sellist taotlust rahuldada. K. Muistel on õigus esitada täiturile täitemenetluse

peatamise taotlus.

8. Põhjendamatu on erikaebuse esitaja väide, et RÄVALA PIIMA AS-le pärandvara vastuvõtmise

tühistamise avalduse tegemisega tuleb lugeda, et pärandit ei võetud vastu. 1. juulist 2002. a kehtima

hakanud TsÜS § 98 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele, kuid

arvestades pärimisel tekkivate õigussuhete selguse tagamise vajadust ja ka seda, et pärandi

vastuvõtmise näol pole tegemist tavalisele tehingule või lepingule sarnase olukorraga, ei saa

eelnimetatud paragrahvist tulenevat üldkorda rakendada pärandi vastuvõtmisega seotud vaidlustes.

Kuna pärandi vastuvõtmine on ühepoolne tehing, siis ei saa RÄVALA PIIMA AS olla ka TsÜS §-s 98

märgitud teine lepingupool, kellele saaks teha tehingu tühistamise avaldust.

9. Kuna erikaebuse esitaja väidete kohaselt võtsid pärijad pärandi vastu olulise eksimuse tõttu, siis on

üksnes hagimenetluse korras võimalik põhjendada ja tõendada, et pärand võeti vastu eksimuse tõttu

ja et pärandi vastuvõtmine on seetõttu kehtetu. Pärimisseadus, mis on TsÜS suhtes eriseadus, ei näe

ette, et pärandi vastuvõtmist oleks võimalik tühistada ka avalduse tegemisega üldsusele, nagu on

sätestatud TsÜS § 98 lg-s 1.

10. Kuna täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust, siis ei tule rahuldada ka erikaebuse esitaja taotlusi

kinnisvara käsutamise keelumärke tegemise ja arvelduskonto arestimise tühistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Erikaebuses palus RÄVALA PIIMA AS tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse,

millega jätta maakohtu määrus muutmata.

12. Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määruse resolutsioon vastuolus põhjendava osaga.

Arvestades sellega, et kohtute seisukohad täitemenetluse lõpetamise ja pärandvarast loobumise kohta

langesid kokku, ei oleks tulnud Tartu Maakohtu määrust tühistada, vaid muuta seda põhjenduste osas.

13. Ringkonnakohtul ei olnud õigust luua täiendavaid aluseid (õigusliku vaidluse tekkimine)

täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse seadustikus toodud peatamise aluste loetelu on

ammendav.

14. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga. Õigusvaidlusi

võib täitemenetluse kestel küll algatada või uuendada, kuid see ei saa olla täitemenetluse peatamise

alus.

15. Ringkonnakohtu viidatud TMS § 34 lg 1 p-l 1 ei ole käesoleva vaidlusega seost ning seda ei saa

kohaldada. Käesolevas asjas ei ole tegemist võlgniku surmaga täitemenetluse kestel.

16. Täitemenetluse peatamisega seonduvad kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus viitab TMS

§ 34 lg-le 1, mis näeb ette täitemenetluse kohustusliku peatamise, kuid samas viitab kohus ka sellele,

et peatamiseks tuleb esitada kohtutäiturile taotlus. Kohus ei selgita, kui pikaks ajaks peaks

täitemenetluse peatama.

17. Kohtutäiturile täitemenetluse peatamise juhiste andmine seaduses mitte ettenähtud asjaoludel on

põhimõtteliselt vastuolus täitemenetluse loogikaga ja sissenõudja õigustega. Täitemenetluse

seadustiku § 28 lg 8 kohaselt ei ole kohtutäituril õigust peatada täitmist ilma sissenõudja kirjaliku

avalduseta, välja arvatud juhul, kui nõue on rahuldatud.

18. Vastuses erikaebusele pidas K. Muiste ringkonnakohtu määrust õigeks selles osas, mida ta ise ei

vaidlustanud.

19. Erikaebuses palus K. Muiste tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega

kohustada kohtutäitur E. Marjakut lõpetama K. Muiste suhtes algatatud täitemenetlus ning tühistada

Tartu Maakohtu kinnistusameti linna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu korteriomandi registriossa

nr 23912 kantud käsutamise keelumärge ja K. Muiste arvelduskontole seatud arest. Kohtutäituri

6. septembri 2002. a otsuse tühistamise osas palus ta jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

20. Erikaebuse kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamiseks puudub

alus. Kaebaja ei ole võlasuhtes kohustatud isik. Ta on esitanud pärandi vastuvõtmise tühistamise

avalduse ning vastavalt TsÜS § 98 lg-le 1 ja § 90 lg-le 1 on pärandi vastuvõtmine seeläbi tühistatud ja

kehtetu algusest peale. Täitemenetlus tuleks analoogia alusel lõpetada TMS § 35 lg 1 p 3 järgi,

võrdsustades pärandi vastuvõtmise tühistamise täitedokumendi tühistamisega TMS § 35 lg 1 p 3

mõttes.

21. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ega PärS ei sätesta pärandi vastuvõtmise tühistamise erikorda,

seega toimub ka pärandi vastuvõtmise tühistamine avalduse alusel. Ringkonnakohus viitab, et TsÜS

§ 98 üldkorda ei saa rakendada, järelikult peaks olema mingi erikord, mida ringkonnakohus aga ei

näita. Samuti ei ütle kohus, millise õigusnormi alusel saaks esitada hagi. Seega ei ole ringkonnakohtu

arvates kohtulik vaidlus selle üle üldse võimalik. Siiski peaks see võimalik olema " TsÜS § 98 kaudu,

mille alusel tehtud avalduse saaks kohtus vaidlustada.

22. Ringkonnakohus ei ole õigesti mõistnud TsÜS § 98 mõtet. Väär on ringkonnakohtu põhjendus, et

pärandi vastuvõtmist ei ole võimalik üksnes avalduse tegemisega tühistada seetõttu, et see võib

kahjustada pärimisel tekkivate õigussuhete selgust. Avalduse tegemine TsÜS § 98 mõistes ei välista

võimalust lahendada vaidlus kohtus. Pärandi vastuvõtmise tehingu tühistamine toimus avalduse

tegemisega RÄVALA PIIMA AS-le. Kui RÄVALA PIIMA AS leiab, et tühistamisavaldus on alusetu,

võib ta esitada kohtule hagi kohustuse täitmise nõudes.

23. Ringkonnakohus leiab, et tühistamisavaldust polnud õige esitada ei RÄVALA PIIMA AS-le ega

ka üldsusele. Samas ei anna kohus vastust, kellele tuleb tühistamisavaldus esitada või kelle vastu

tuleks esitada hagi. Õige on esitada tühistamisavaldus RÄVALA PIIMA AS-le. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 92 lg 4 kohaselt loetakse ühepoolse tehingu puhul § 92 lg 3 mõttes tehingu teiseks

pooleks isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. RÄVALA PIIMA AS omandas pärandi

vastuvõtmise tehingu alusel nõudeõiguse K. Muiste vastu. Järelikult on tehingu teine pool TsÜS § 92

lg 3 järgi RÄVALA PIIMA AS.

24. RÄVALA PIIMA AS ei esitanud erikaebusele vastust.

25. Istungil jäid mõlemad erikaebuse esitajad oma erikaebuses toodud seisukohtade juurde. RÄVALA

PIIMA AS esitas taotluse mõista K. Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja 7876 krooni ja 50

senti kassatsiooniastmes kantud kohtukulude katteks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

26. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on

võimalik teha uus määrus.

27. Ebaõige on K. Muiste erikaebuse väide, et tühistamise avaldus tuleb esitada RÄVALA PIIMA

AS-le. Selline järeldus ei vasta pärimisseaduse ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse eemärgile.

Pärimisseaduse § 115 lg-s 1 nimetatud pärandi vastuvõtmine on tehing, sest see sisaldab kindla

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1). Tegemist on ühepoolse

tehinguga. Ka pärandi vastuvõtmise tühistamine on ühepoolne tehing. Võlaõigusseaduse,

tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 7 järgi

saab enne 1. juulit 2002. a tehtud tehingu pärast 1. juulit 2002. a tühistada üksnes kehtivates

seadustes sätestatud korras. K. Muiste võttis pärandi vastu enne 1. juulit 2002. a, kuid tühistamise

avalduse tegi pärast 1. juulit 2002. a, seega pidi tühistamise avaldus olema tehtud 1. juulist 2002. a

jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 lg 1

järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui tehingu teist poolt ei ole,

toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.

28. Kolleegium leiab, et pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus ei puuduta ainult sissenõudja

õigusi, kellel on pärandaja vastu täitedokument, vaid ka nende isikute õigusi, kellel tekiks pärast

tühistamise avalduse tegemist õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Seega on ebaõige

K. Muiste erikaebuses TsÜS § 92 lg 4 alusel esitatud väide, et tühistamise avaldus tuleb teha ainult

RÄVALA PIIMA AS-le, kes omandas pärandi vastuvõtmise tehingu alusel õiguse nõuda olemasoleva

täitedokumendi alusel sundtäitmist K. Muiste vara suhtes. Kuna pärandi vastuvõtmise tühistamise

avalduse tegemisel ei pruugi avaldajale teada olla kõik tema avaldusest puudutatud isikud, on

kolleegiumi arvates õige teha pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus TsÜS § 98 järgi avalikkusele.

Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et pärandi vastuvõtmise tühistamine tuleb lahendada

hagimenetluses.

29. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et K. Muiste 5. augustil 2002. a tehtud pärandi vastuvõtmise

tühistamise avaldus on tühine TsÜS § 87 järgi, kuna see ei olnud tehtud avalikkusele. Seega ei olnud

ka alust täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et

kohtutäitur E. Marjaku 6. septembri 2002. a otsuse põhjendused K. Muiste kaebuse rahuldamata

jätmiseks on tehtud täitemenetluse formaliseerituse printsiipi rikkudes. Kohtutäitur asus ebaõigesti

pärimisest loobumise õiguslikku põhjendatust analüüsima. K. Muiste kaebus kohtutäituri otsuse

tühistamiseks tuleb siiski ülaltoodud põhjustel rahuldamata jätta.

30. Vastuseks RÄVALA PIIMA AS erikaebusele märgib kolleegium järgmist. Põhimõtteliselt on

ebaõige erikaebuse väide, et kohtul ei ole võimalik luua täiendavaid täitemenetluse peatamise aluseid.

Kolleegium leiab, et seaduse lünkade korral on kohtul seaduse analoogia alusel võimalik lüngad täita,

sh vajalikel juhtudel laiendada TMS § 34 lg-s 1 märgitud täitemenetluse peatamise aluseid, mil

kohtutäitur peab menetluse peatama.

31. Erikaebuse esitaja on ebaõigesti tõlgendanud täitemenetluse formaliseerituse printsiipi (vt

tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-119-02, RT III 2002, 27, 304). Üldiselt on õige erikaebuse esitaja

väide, et kohtutäitur peab eeldama, et talle esitatud täitedokumendi sisu on õiguspärane.

Täitemenetluse seadustik reguleerib siiski juhtumeid, mil õigusvaidluse tekkimine on täitemenetluse

peatamise alus. Ka neil juhtudel ei hinda kohtutäitur täitedokumendi sisu, kuid tal on kohustus

täitemenetlus peatada. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur

täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati.

Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete, nt tagasitäitmise, alusetu

rikastumise, kahju hüvitamise nõude, lahendamisega.

32. Kolleegium märgib vastuseks otsuse p-s 16 esitatud erikaebuse väitele, et ka TMS § 34 lg-s 1

nimetatud täitemenetluse kohustusliku peatamise aluste korral peab kohtutäitur peatamise alusest

teada saama. Teadasaamise alus võib olla ka võlgniku taotlus. Kui võlgniku taotluses nimetatud

kohustuslik menetluse peatamise alus on olemas, peatab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluse

peatamise aega reguleerib TMS § 34 3. lõike 2. lause " täitemenetlus uuendatakse pärast selle

peatamist tinginud asjaolude äralangemist.

33. Kolleegium märgib vastuseks otsuse p-s 17 esitatud erikaebuse väitele, et TMS § 28 lg 8 on

üldnorm. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 sätestab alused, mil täitemenetluse peatamiseks ei ole

vaja sissenõudja avaldust, välja arvatud lg 1 p 71. Kui TMS § 34 lg-s 1 nimetatud alustel oleks

täitemenetluse peatamiseks täiendavalt vaja sissenõudja avaldust, muudaks see lg-s 1 esitatud loetelu

võlgniku kaitse seisukohast mõttetuks. Täitemenetluse seadustikus § 34 lg 1 p-s 6 on näiteks

nimetatud peatamise alusena ametiisiku otsus " ametiisiku otsusega ettenähtud menetluse peatamist ei

saa väärata sissenõudja avalduse puudumine. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole andnud

kohtutäiturile juhiseid täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohus on seaduse analoogia alusel

leidnud, et tühistamise avaldus on täitemenetluse peatamise alus.

34. Täpne ei ole erikaebuse väide, et maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohad täitemenetluse

lõpetamise ja pärandvarast loobumise kohta langesid kokku. Kolleegium märgib, et maakohtu

määruse kohaselt ei saa tühistamise avaldust esitada seetõttu, et seadus ei võimalda pärandist pärast

selle vastuvõtmist loobuda ning seega ei ole võimalik pärandi vastuvõtmist ka tühistada. Määruse

kohaselt on ainus erand sätestatud PärS §-s 122. Ringkonnakohus seevastu leidis, et pärandi

vastuvõtmist ei saa tühistada TsÜS § 98 alusel, kuid seda võib teha hagimenetluses. Kokku langesid

kohtute seisukohad täitemenetluse lõpetamise osas.

35. Kolleegium märgib, et kohtulahendi resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka

lahendi muid osi arvestamata. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooniga ei ole tagatud määruse

arusaadavus ega täidetavus. Õige on RÄVALA PIIMA AS erikaebuse väide, et määruse resolutsioon

on vastuolus põhjendava osaga.

Ringkonnakohus on määruse resolutsioonis tühistanud Tartu Maakohtu määruse ja teinud uue

määruse, millega on rahuldanud K. Muiste kaebuse osaliselt, s.o tühistanud kohtutäitur E. Marjaku

6. septembri 2002. a otsuse. Muus osas on ringkonnakohus jätnud K. Muiste kaebuse rahuldamata.

Sellise määruse tagajärjeks on kolleegiumi arvates E. Marjaku otsuse tegemisele eelnenud olukorra

taastamine, st kohtutäitur peaks ringkonnakohtu määruse järgi K. Muiste kaebuse uuesti läbi vaatama.

Sellist kohustust ringkonnakohus aga määrusesse kirjutanud ei ole.

36. Määruse põhjendavast osast nähtub ringkonnakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamiseks

puudub alus. Kohtutäituri otsus sisaldas mh samuti otsustust täitemenetlus lõpetamata jätta. Kuna

ringkonnakohus tühistas oma määrusega kohtutäituri otsuse, on ringkonnakohtu määrust võimalik

tõlgendada ka nii, et ringkonnakohus määras täitemenetluse lõpetamise. See, nagu märgitud, ei

järeldu aga ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast. Samas on ringkonnakohus jätnud muus osas

K. Muiste kaebuse rahuldamata. Kaebus sisaldas muuhulgas taotlust kohustada E. Marjakut lõpetama

täitemenetlus. Arvestades menetlusökonoomia põhimõttega, ei pea kolleegium siiski vajalikuks saata

asja uueks lahendamiseks, vaid lahendab K. Muiste kaebuse oma määrusega.

37. Kolleegium leiab TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, et on põhjendatud mõista K. Muistelt

RÄVALA PIIMA AS kasuks välja viimase poolt kassatsiooniastmes kantud kohtukulu osaliselt, s.o

5000 krooni.

J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik