3-2-1-71-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-71-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Kaie Valter`i hagi Kaido Paaslepp`a ja Elamuühistu Masti

vastu laenulepingu, osamaksu võõrandamise ja juhatuse

koosoleku otsuste tühisuse tunnustamiseks ning õiguse

tunnustamiseks osamaksule

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2003. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/431/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaido Paaslepa erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

19. mai 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

4. märtsi 2003. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Amos OÜ-le 17. märtsil 2003. a

Kaido Paaslepa erikaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maakohtu 25. novembri 2002. a otsusega rahuldati Kaie Valteri hagi Kaido Paaslepa ja

Elamuühistu Masti vastu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks, osamaksu võõrandamise tühisuse

tunnustamiseks ja osamaksule õiguse tunnustamiseks. K. Paaslepalt mõisteti välja 100 krooni

riigilõivu ja hageja kasuks 9 000 krooni õigusabikulude katteks.

2. Kostja Kaido Paaslepp esitas apellatsioonkaebuse kogu otsuse tühistamiseks, tasudes sellelt

riigilõivu 200 krooni. Rapla Maakohtu 19. detsembri 2002. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus

käiguta ning kohustati apellanti 1. veebruariks 2003. a tasuma riigilõivu lisaks makstule 21 040

krooni. Maakohus leidis, et hageja nõue tunnustada tema õigust EÜ Masti osamaksule on vara

nõudmise hagi, kus hagihinnaks on hagetava vara väärtus 350 000-450 000 krooni. Arvestades, et

hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 240 krooni, nõustus apellant riigilõivu juurde maksma 40

krooni.

3. Rapla Maakohus tagastas Kaido Paaslepale 3. veebruari 2003. a määrusega apellatsioonkaebuse

osas, millega vaidlustatakse hageja õiguse tunnustamist EÜ Masti osamaksule, EÜ Masti

liikmeksolekule ja korteri valdusele. Määruse põhjenduste kohaselt ei täitnud apellant kohtu

nõudmist, mistõttu kaebust ei ole võimalik läbi vaadata ning vastavalt TsMS § 304 lg-le 2 tuleb see

tagastada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. märtsi 2003. a määrusega jäeti maakohtu määrus

muutmata.

Määruse põhjenduste järgi puudub maakohtu määruse tühistamiseks alus. Asjaolu, et hageja tasus

hagiavalduse esitamisel riigilõivu ettenähtust vähem, ei vabasta apellanti ettenähtud riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Pooli pole riigilõivu tasumisel koheldud ebavõrdselt.

Hagiavalduse vastuvõtmisel ei ole maakohus hagetava vara väärtust kindlaks määranud. See aga ei

tähenda, et sellisel juhul ei pea kumbki pool varaliselt hagilt riigilõivu tasuma. Kuna kohus tegi

otsuse kostja kahjuks, tuli tasutav riigilõiv maakohtu otsusega välja mõista kostjalt riigi tuludesse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja Kaido Paaslepp palus erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu.

Arvestades TsMS §-s 6 ja § 73 lg-s 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet, tuleb pooli võrdselt

kohelda ka riigilõivu tasumisel. Ringkonnakohus pole sisuliselt põhjendanud, miks apellandi

hagejaga võrreldes halvemasse olukorda asetamine riigilõivu tasumisel, ei ole vaadeldav poolte

ebavõrdse kohtlemisena. Hagihinna suuruse probleem tõusetus alles pärast kostja

apellatsioonkaebuse esitamist. Seetõttu ei tulene asjaoludest ringkonnakohtu seisukoht, et poolte

vahel pole vaidlust kohtu määratud hagihinna suuruse üle. Kuivõrd tsiviilasjas käsitletav EÜ Masti

osamaksu väärtus on kolmeaastase kohtumenetluse käigus turusituatsioonist tulenevatel põhjustel

muutunud, jääb arusaamatuks, millise aja seisuga tuleb riigilõivu tasumiseks hagihind kindlaks

määrata.

6. Hageja Kaie Valter pole erikaebusele kirjalikku vastust esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 47 lg 4 kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuselt riigilõivu samas suuruses, kui tuleks tasuda hagi esitamisel esimese astme

kohtule. Sama põhimõte tuleneb riigilõivuseaduse (RLvS) § 37 lg-st 14. Eeltoodust ei järeldu, et

apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu sama palju, kui hageja on tasunud hagi

esitamisel esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb riigilõivu tasumisel lähtuda

sellest, millises suuruses tuleks vastavalt seadusele tasuda riigilõivu hagi esitamisel esimese astme

kohtule.

9. Kassaator järeldab TsMS § 6 ja § 73 lg-st 1 ekslikult, et kui kohus on hageja tasutava riigilõivu

määramisel seadust kohaldades eksinud, siis tulenevalt poolte võrdsusest kohtu ees ei saa ka kostja

poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutava riigilõivu määramisel lähtuda seadusest. Kuigi kohus

on faktiliselt kostjat ja hagejat samas kohtumenetluses riigilõivu nõudmisel erinevalt kohelnud,

tuleneb õigustus kostja teistsuguseks kohtlemiseks sellest, et eksimus seaduse kohaldamisel ühe

poole kasuks ei too kaasa teise poole õigust saada samuti ekslikult koheldud.

10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et apellandi viidatud Riigikohtu määruse

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-01 (RT III 2001, 21, 230) seisukohad pole käesolevas asjas kohaldatavad.

Viidatud lahendis oli esimese astme kohus lõpliku hagihinna otsuses kindlaks määranud. Seetõttu

leiti, et apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa ei saanud sellest erineda. Käesoleval juhul ei ole

kohus otsuses hagihinda määranud.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 48 lg 2 kohaselt nimetab hagihinna hageja. Kui hagihind ei

vasta ilmselt hagetava vara tegelikule väärtusele, määrab hagihinna kohus. Seega tuleb hagihind

kindlaks määrata hagiavalduse vastuvõtmisel. Selles asjas on maakohus ekslikult lugenud hageja

esitatud hagi hinnata hagiks ja pole hagiavalduse vastuvõtmisel hagetava vara väärtust kindlaks

määranud. Maakohtu otsusega tuli tasutav riigilõiv kostjalt riigi tuludesse välja mõista, kuna kohus

tegi otsuse kostja kahjuks. Tõik, et maakohus jättis selle tegemata, ei vabasta pooli varaliselt hagilt

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest seaduses märgitud ulatuses (TsMS § 47 lg 4).

Kolleegium jagab seda ringkonnakohtu järeldust.

12. Tulenevalt TsMS § 48 lg-st 2 määratakse hagihind, arvestades vara väärtust hagiavalduse

vastuvõtmise ajal. Hagiavalduses on hageja nimetanud vara väärtuseks 190 000 krooni. Kostja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutava riigilõivu kindlaksmääramisel on aluseks võetud teine

summa. Seejuures ei selgu, millise aja seisuga on määratud hagihind, millest lähtudes on arvutatud

kostja tasutav riigilõiv. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, põhjendamata, millest

lähtuvalt on apellatsioonkaebuse esitamisel nõutud riigilõiv määratud. Sellega on apellatsioonikohus

rikkunud TsMS § 212 lg 1 p-s 5 sätestatut, mille kohaselt peab kohus kirjalikus määruses märkima

põhjendused, mille alusel ta oma järeldusteni jõudis.

13. Apellatsioonikohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas maakohus on määranud

tasumisele kuuluva riigilõivu lähtudes hagetava vara väärtusest hagiavalduse esitamise ajal, ning

pärast põhjendatud riigilõivu suuruse määramist anda kostjale uus tähtaeg riigilõivu tasumiseks.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa