3-3-1-45-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-45-03

Otsuse kuupäev

5. juuni 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Merle Pautsi kaebus Tartu Linnavalitsuse 19. septembri 2002. a

korralduse nr 3292 tühistamiseks ja Tartu Linnavalitsuse

kohustamiseks elamu mõttelise osa erastamiseks Kaasomandis

oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse §-s 6 sätestatud

korras

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2003. a otsus haldusasjas

nr 2-3-29/2003

Menetluse alus Riigikohtus

Merle Pautsi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Merle Pautsi kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2003. a otsus haldusasjas nr 2-3-29/2003 ja

Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-321/2002.

3. Tühistada Tartu Linnavalitsuse 19. septembri 2002. a korraldus nr 3292 ja kohustada Tartu

Linnavalitsust erastama Jakobi tn 48 asuva elamu linnale kuuluv mõtteline osa KaasES §-s 6

sätestatud korras.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus andis 19. septembril 2002 korralduse nr 3292, millega otsustati erastada

avalikul enampakkumisel 448/912 mõttelist osa eluruumist Jakobi tn 48-2. Korralduse kohaselt on

Jakobi tn 48 asuva elamu korter nr 2 Merle Pautsi ja Tartu linna kaasomandis. Kaasomand on

tekkinud eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 10 alusel. Kuna M. Pauts ei ole eluruumi omandanud

üürnikuna, puudub tal eesõigus eluruumi erastamiseks.

2. M. Pauts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus selle korralduse tühistamist ja Tartu

Linnavalitsuse kohustamist eluruumi mõttelise osa erastamiseks Kaasomandis oleva elamu mõttelise

osa erastamise seaduse (KaasES) §-s 6 sätestatud korras.

3. Tartu Halduskohtu 11. detsembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-321/2002 rahuldati kaebus

ja tühistati Tartu Linnavalitsuse 19. septembri 2002. a korraldus nr 3292 ning kohustati linnavalitsust

erastama linnale kuuluv mõtteline osa Jakobi tn 48 asuvast elamust KaasES §-s 6 sätestatud korras.

Kohtuotsuse kohaselt anti 1993. aastal elamu Jakobi tn 48 tervikuna linna ainuomandisse ning

linnavalitsusel oli kohustus erastada selles majas asuvad korterid. Jakobi tn 48 asuv korter nr 2 oli

kasutuses ühiskorterina ning selle korteri üürnik A. Kiisla erastas sellest korterist 234/642 mõttelist

osa 2. juulil 1996. Ülejäänud osa korterist oli kasutuses tööandja eluruumina, mis vabanes üürniku

lahkumisel. Käesoleval ajal on Tartumaa Hooneregistris aadressil Jakobi 48 registreeritud elamu

netopinnaga 270,9 m2. Nimetatud elamu 873/1785 mõttelise osa omanikuna on registreeritud

T. Tabas, 448/1785 mõttelise osa omanikuna Tartu Linnavalitsus ning 464/1785 mõttelise osa

omanikuna M. Pauts. Seega on hooneregistri andmetest lähtudes tegemist kaasomandisse kuuluva

elamuga ning vastustaja väide, et kaasomandis on ainult osa elamust (korter 2), mitte elamu

tervikuna, ei vasta tegelikkusele. Asjaolu, et Jakobi 48 asuv korter 1 ja osa korterist 2 on pärast nende

erastamist üürnikele olnud tsiviilkäibes (ostu-müügi objektiks) reaalselt määratletavate osadena ei

tähenda, et elamu reaalosadeks jagamine on toimunud. Kaasomandisse kuuluvas elamus ühe korteri

mõttelise osa erastamine Eluruumide erastamise seaduse alusel on vastuolus EES § 3 lg 11

sätestatuga ning rikub kaebaja õigusi. Kohus leidis, et praegused omandisuhted Jakobi tn 48 elamus

ei ole tekkinud mitte eluruumide erastamise menetluse tulemusena, nagu väitis linnavalitsus, vaid

selle elamu üürnikele erastatud eluruumide võõrandamise (teistele isikutele edasi müümise)

tulemusena.

4. Tartu Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega jätta M. Pautsi kaebus rahuldamata.

5. Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2003. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu otsus ja jäeti

M. Pautsi kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et nähtuvalt asja materjalidest on elamu

Jakobi tn 48 tsiviilkäibes korteriomanditena, s.t reaalosadena, millega on ühendatud mõtteline osa

kaasomandist ning seetõttu ei ole korterist nr 2 mõttelise osa erastamisel kohaldatavad Kaasomandis

oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse sätted. Nähtuvalt asja materjalidest erastas A. Kiisla

mõttelise osa korterist nr 2 Tartus Jakobi tänaval majas nr 48 ning müüs selle edasi M. Pautsile.

Korteri ostu-müügi lepingu kohaselt (halduskohtu toimik nr 3-321/2002 tl 30-32) müüs A. Kiisla

M. Pautsile kolmsada kuuskümmend neli seitsesada neljakümnendikku mõttelist osa korterist

number 2. Erastamise objektiks on seega olnud mõtteline osa kindlast korterist, millega on ühendatud

mõtteline osa elamust. Ka korteri ostu-müügi lepingu objektiks oli mõtteline osa konkreetsest

korterist kui reaalosast koos sellele korterile vastava muu mõttelise osaga elamust. Seetõttu on

ebaõige halduskohtu seisukoht, et tegemist on EES § 3 lg-s 11 sätestatud kaasomandisse kuuluva

elamuga, milles asuvad eluruumid erastatakse Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise

seaduses sätestatud korras. Vastavalt EES § 3 lg-le 11 kaasomandisse kuuluvates elamutes, mille

üheks omanikuks on eluruumide erastamise kohustatud subjekt, asuvad eluruumid erastatakse

käesoleva seaduse alusel juhul, kui kaasomanikud saavutavad kokkuleppe reaalosade

kindlaksmääramiseks; kui kaasomanikud ei jõua kokkuleppele, erastatakse eluruum eraldi seaduse

alusel. Antud juhul kuulub küll elamu Jakobi tn 48 kaasomandisse, kuid kuna on sisuliselt tegemist

korteriomandiga, siis on elamu käsitletav kaasomandi erivormina, mille puhul on kindlaks määratud

reaalosa ja sellele vastav mõtteline osa elamust. Korteriomandi kui erandi kohaselt kuuluvad korterid

ainuomandi alusel reaalosadena konkreetsetele korteriomanikele. Arvestades eeltoodut, ei oleks enam

võimalik korteriomanike kokkulepe reaalosade kindlaksmääramiseks ja seetõttu ei ole ka EES § 3

lg 11 kohaldatav. Kuigi praegu on korteriomandid Jakobi tn 48 elamus kinnistamata ja seetõttu

omatakse eluruume vallasasjadena, laieneb korteriomandi õiguslik staatus ka kinnistamata

eluruumidele. KaasES § 2 kohaselt on käesoleva seaduse järgi erastamise objektiks kaasomandis

oleva elamu mõtteline osa. Vaidlustatud linnavalitsuse korralduses on erastamise objektiks mõtteline

osa korterist nr 2, s.o mõtteline osa reaalosast, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist,

mitte aga mõtteline osa elamust kui tervikust. Seetõttu ei ole kohaldatavad Kaasomandis oleva elamu

mõttelise osa erastamise sätted ning linnavalitsus on õigesti lähtunud korterist nr 2 mõttelise osa

erastamisel Eluruumide erastamise seadusest ja Eluruumide erastamise korrast.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. M. Pauts esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult lugenud

terve elamu üheks korteriomandiks ja sellest tuletanud, nagu oleks tegemist korteriomandi

erivormiga. Seetõttu on ringkonnakohus lõpptulemusena kohaldanud ebaõiget seadust - Eluruumide

erastamise seadust Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse asemel. Kunstlik on

mõttekäik, et vaidlustatud linnavalitsuse korralduses on erastamise objektiks mõtteline osa korterist

nr 2, s.o mõtteline osa reaalosast, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mitte aga

mõtteline osa elamust kui tervikust.

7. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub Tartu Linnavalitsus jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Käesoleva haldusasja materjalidest ja kohtute tuvastatud asjaoludest nähtub, et Jakobi tn 48 asuv

elamu koosneb kahest korterist. Korter nr 1 erastati ja oli hiljem tsiviilkäibes eluruumina. Korterist

nr 2, mis oli kasutuses ühiskorterina, erastas mõttelise osa A. Kiisla, kes müüs mõttelise osa korterist

edasi M. Pautsile. Ülejäänud osa ühiskorterina kasutatavast korterist 2 vabanes üürniku lahkumisel.

Vaidlus käesolevas haldusasjas käib selle üle, kas Tartu linnale kuuluva mõttelise osa erastamisel

tuleb kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust või Eluruumide

erastamise seadust. Selleks tuleb esmalt välja selgitada, millise omandi liigiga on Jakobi tn 48 asuva

elamu puhul tegemist (osa I) ja seejärel otsustada, millist seadust kohaldada (osa II).

I

9. Tartu Halduskohus leidis, et seaduse nõuetele vastavat elamu reaalosadeks jagamist ei ole Jakobi

tn 48 asuvas elamus toimunud. Samas on nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus

tuvastanud, et Jakobi tn 48 asuva elamu korter nr 1 ja osa korterist nr 2 on pärast nende erastamist

üürnikele olnud tsiviilkäibes reaalselt määratletavate osadena.

EES § 3 lg 1 kohaselt on erastamise objektiks elamu või korter koos sellele vastava muu osaga

ehitisest. Tulenevalt AÕSRS § 13 lõikest 4 on erastatud eluruum tsiviilkäibes ehitise reaalosana.

Seega müüaksegi eluruumide erastamisel eluruum koos sellele vastava muu mõttelise osaga elamust

ning on selliselt ka edasise tsiviilkäibe objektiks. Antud juhul on eluruumide erastamise ja järgneva

tsiviilkäibe tulemusena Jakobi tn 48 korteri nr 1 praegusel omanikul tekkinud omand tervele korterile

nr 1. M. Pautsil tekkis omand aga mõttelisele osale korterist nr 2.

Seega ei ole korter nr 1 mõtteline osa Jakobi tn 48 asuvast elamust, vaid üks reaalosa tervest elamust.

Seetõttu tuleb ka korterit nr 2 käsitleda teise reaalosana elamust, mis on mõtteliste osadena M. Pautsi

ja Tartu linna omandis.

10. Tartu Halduskohus on leidnud, et käesoleval ajal on Tartumaa Hooneregistri andmetel Jakobi

tn 48 asuva elamu 873/1785 mõttelise osa omanikuna registreeritud T. Tabas, 448/1785 mõttelise osa

omanikuna Tartu Linnavalitsus ning 464/1785 mõttelise osa omanikuna M. Pauts.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ehkki hooneregistri andmetest on võimalik tõepoolest

järeldada, nagu oleks terve Jakobi tn 48 asuv elamu kaasomandis, ei saa hooneregistri tõendit võtta

ainsaks aluseks hoone omandi liikide määratlemisel, sest hooneregistri tõend ei ole ainus

omandiõigust tõendada võiv dokument. Samuti ei tekita ega muuda elamu hooneregistrisse kandmine

elamu omandisuhteid.

II

11. Erastamise objektiks on seega Tartu linnale kuuluv mõtteline osa korterist nr 2. Järgnevalt tuleb

lahendada küsimus, kas antud juhul tuleb kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa

erastamise seadust või Eluruumide erastamise seadust.

KaasES §-st 1 tulenevalt reguleerib see seadus mõttelise osa erastamist kaasomandis olevas elamus,

mille üheks kaasomanikuks on erastamise kohustatud subjekt. EES § 1 lg-st 1 tulenevalt reguleerib

Eluruumide erastamise seadus kohustatud subjekti omandis olevate elamute ja korterite (eluruum)

erastamist.

Eeltoodud sätted ei anna selgesõnalist vastust küsimusele, millist seadust tuleb kohaldada käesolevas

haldusasjas kujunenud situatsioonis, s.t olukorras, kus eluruumide erastamise kohustatud subjekti ja

füüsilise isiku kaasomand on tekkinud mitte elamule tervikuna, vaid konkreetsele eluruumile. Ka

Eluruumide erastamise seaduse ega Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse

teised sätted ei anna sellele küsimusele otsest vastust.

12. Antud olukorrale kohase õigusliku regulatsiooni leidmiseks on vaja vaadelda ka seda, milliste

asjaolude tõttu on selline olukord tekkinud.

Kohtuotsustest ja vaidlustatud korraldustest nähtuvalt oli Jakobi tn 48 korter nr 2 kasutuses

ühiskorterina. Selle korteri üürnik A. Kiisla erastas korterist 234/642 mõttelist osa 2. juulil 1996.

Ülejäänud osa oli kasutuses tööandja eluruumina, mis vabanes üürniku lahkumisel. Korteri

erastamisel mõttelise osana kohaldati EES § 3 lõiget 10. Selle sätte kohaselt erastatakse mitme

üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid nende üürnikele kaasomandina Vabariigi Valitsuse

kehtestatud korras.

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra p 26

esimese lõike kohaselt erastatakse mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid nende isikute

kaasomandisse, kes on esitanud eluruumide erastamise kohustatud subjektile 1. märtsiks 1995

erastamise avalduse ja kokkuleppe erastamiseks. Sama punkti neljandast lõikest tuleneb, et kui mõni

mitme üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnikest ei ole esitanud 1. märtsiks 1995 avaldust

eluruumi mõttelise osa erastamiseks, erastatakse eluruum mõttelistes osades nendele selle eluruumi

üürnikele, kes on esitanud erastamisavalduse 1. märtsiks 1995.

Eluruumide erastamise seaduse sätted ei anna sõnaselgeid juhiseid, kuidas toimub erastamata jäänud

eluruumi mõttelise osa hilisem erastamine. Selliseid sõnaselgeid juhiseid ei leia ka Eluruumide

erastamise korrast. Tartu Linnavalitsus on vaidlustatud korralduses asunud seisukohale, et

kohaldamisele kuulub EES § 9 lg 1. Jättes M. Pautsi kaebuse rahuldamata, on linnavalitsusega

sisuliselt nõustunud ka Tartu Ringkonnakohus.

13. EES § 9 lg 1 sätestab järgmist: "Avalikul enampakkumisel erastatakse asustamata eluruumi ja

eelmise üürniku lahkumise, väljatõstmise või surma tõttu vabanenud eluruumi, kui seda soovivad

osta mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut, kes on vastavalt käesoleva seaduse § 5 2. lõikele end

arvele võtnud, ja üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi, mille eesõigusega erastamiseks ei ole

esitatud avaldust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud tähtaegadeks, või kui avalduse esitanud isik on

tunnistatud eluruumi erastamise õigusest loobunuks."

Sellest sättest tuleneb, et avalikul enampakkumisel saab erastada eluruumi. Käesoleval juhul on aga

juba kohaldatud EES § 3 lõiget 10 ja Eluruumi erastamise korra p 26 ning mõtteline osa eluruumist

on erastatud. Seega ei ole enam tegemist erastamise kohustatud subjekti ainuomandis oleva

eluruumiga, vaid erastamise kohustatud subjekti ja füüsilise isiku kaasomandis oleva eluruumiga.

Samuti ei nähtu asja materjalidest, et Jakobi tn 48 korteri 2 linnale kuuluva mõttelise osa ostmiseks

oleks avaldanud soovi mitu võrdset ostueesõigust omavat isikut. Seetõttu leiab Riigikohtu

halduskolleegium, et antud juhtumil ei tulene EES § 9 lg 1 kohaldamine selle sätte sõnastusest ega

selle sätte eesmärgist.

14. Kuna EES § 9 lg 1 kohaldamine ei ole Riigikohtu halduskolleegiumi arvates antud asjas võimalik

ning teisi seda situatsiooni reguleerivaid sätteid ei ole, leiab Riigikohtu halduskolleegium, et

käesoleval juhul on tegemist lüngaga õiguses. Lünk tuleb ületada seaduse või õiguse analoogia abil.

Käesoleval juhul on võimalik lünk ületada seaduse analoogia abil. Analoogilise regulatsiooni valikul

tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi arvates kaaluda seda, kas kohaldada Tartu Linnavalitsuse poolt

juba kohaldatud EES § 9 lõiget 1 või Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust,

mille järgi tuleb erastamine läbi viia M. Pautsi arvates. Sealjuures tuleb analoogilise regulatsiooni

valikul kaaluda nii kõikide asjast huvitatud isikute huve kui tagajärgede otstarbekust, mis järgneksid

ühe või teise regulatsiooni kohaldamisele.

Kui kohaldada antud juhtumil Eluruumide erastamise seadust, täpsemalt § 9 lõiget 1 nagu on

kavatsenud teha linnavalitsus, siis erastataks Jakobi tn 48 asuva elamu korteri nr 2 mõtteline osa

avalikul enampakkumisel. Eduka enampakkumise tulemusena saaks mõttelise osa omanikuks keegi

kolmas isik. Sellega põhjustataks tõenäoliselt ebamugavusi korteri nr 2 praegusele kaasomanikule

M. Pautsile ning jätkuvalt jääks korteri nr 2 suhtes kestma ebaefektiivsem omandi liik - kaasomand,

mis võib põhjustada tulevikus täiendavaid probleeme ja vaidlusi. Võimalikud oleksid ka probleemid

korteriomandite moodustamisel või järgnevas tsiviilkäibes.

Käsitledes aga Jakobi tn 48 asuvat korterit nr 2 elamuna Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa

erastamise seaduse tähenduses ning kohaldades nimetatud seadust selle eluruumi mõttelise osa

erastamisel, oleks M. Pautsil kui eluruumi ainukesel kaasomanikul üürnike puudumisel vastavalt

KaasES § 4 lg 1 punktile 2 õigus selle eluruumi mõttelise osa erastamiseks. Jakobi tn 48 elamus

tekiks selle tulemusena kaks reaalosa, mille suurused vastaksid kahe olemasoleva korteri suurustele ja

millel oleks kummalgi üks omanik ning avaneks võimalus elamu kinnistamiseks kahe

korteriomandina. Seega oleks Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse

kohaldamisel märksa otstarbekam ja isikute huvisid paremini arvestav tagajärg. Kaasomandis oleva

elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamise kasuks räägib ka asjaolu, et kaasomandis olev

eluruum, millega on tegemist antud juhul, vastab pigem kaasomandis oleva elamu tunnustele kui

lihtsalt eluruumi tunnustele.

Lisaks tuleb arvestada ka eluruumide erastamise eesmärki. EES § 2 lg 1 kohaselt on eluruumide

erastamise eesmärgiks anda füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus omandada nende poolt

üüritud, aga ka asustamata eluruume ning tagada selle kaudu elamute parem hooldamine ja säilimine.

Seega toimub eluruumide erastamine eelkõige erastamise õigustatud subjektide huvides, mitte

kohustatud subjektide huvides. Erastamise õigustatud subjekti huvides oleks aga esmajoones

eluruumi ostueesõigusega erastamine, mitte erastamine avalikul enampakkumisel, mis oleks

kasulikum pigem kohustatud subjektile. Ostueesõigusega erastamist kaasomanikule võimaldab aga

ainult Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus.

Ülaltoodust tulenevalt tuleb Jakobi tn 48 asuva elamu korterit nr 2 käsitleda elamuna Kaasomandis

oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse tähenduses.

15. EES § 3 lg-st 11 tulenevalt erastatakse kaasomandis olevas elamus asuv eluruum Kaasomandis

oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse alusel siis, kui kaasomanikud ei ole saavutanud

kokkulepet elamu reaalosade kindlaksmääramiseks. Kohtud on käesolevas asjas tuvastanud, et korteri

suhtes ei ole reaalosadeks jagamise kokkulepet sõlmitud. Kaasomand Jakobi tn 48 korterile nr 2

tekkis halduskohtu otsuse kohaselt korterist mõttelise osa erastamisega 2. juulil 1996. KaasES § 1

lg 4 kohaselt enne Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse jõustumist tekkinud

kaasomandi puhul on tähtaeg elamu reaalosadeks jagamise kokkuleppe sõlmimiseks kaks aastat

pärast Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse jõustumist. See seadus jõustus

18. jaanuaril 1997. Seega on käesolevaks ajaks möödunud KaasES § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaeg,

mistõttu Jakobi tn 48 korteri nr 2 mõttelise osa erastamisel tuleb kohaldada Kaasomandis oleva elamu

mõttelise osa erastamise seaduse sätteid.

16. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse

kohaldamist ei takista AÕSRS § 131 lg 2, mille kohaselt kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata

eluruumide ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. Selle sätte näol on tegemist üldsättega,

sellal kui Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse normid, mis võimaldavad

kaasomanikule elamu mõttelise osa erastamist, on ilmselgelt erisätted. Seega tuleb juhinduda

erisätetest.

17. Samuti ei saa Riigikohtu halduskolleegiumi arvates käesoleva vaidluse lahendamisel juhinduda

ka KaasES § 1 lõikest 10, mille kohaselt Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadus ei

laiene elamu mõttelise osa erastamisele, kui kaasomand on tekkinud eluruumide või mitteeluruumide

erastamisest. Ehkki M. Pauts omandas mõttelise osa eluruumist mitte erastamise, vaid ostu-müügi

tehingu alusel, on kaasomand sellele eluruumile tekkinud siiski tänu eluruumi mõttelise osa

erastamisele A. Kiislale. Seetõttu võiks iseenesest väita, et KaasES § 1 lg 10 takistab Kaasomandis

oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse kohaldamist Jakobi tn 48 korteri nr 2 ülejäänud

mõttelise osa erastamisel.

Samaaegselt tuleb aga arvestada, et antud juhul on tegemist õigusliku probleemi lahendamisega

seaduse analoogia abil. Paratamatu on, et sellisel juhul võib tekkida teatud määral normide kollisioon.

Kui aga lünga täitmisel on otstarbekas ja poolte huvisid järgiv vaid üks regulatsioon, siis tuleb

halduskolleegiumi arvates samadest kaalutlustest, millest lähtudes analoogiline regulatsioon valiti,

jätta kohaldamata analoogia kohaldamist takistav norm. Seega tuleb antud juhul käesoleva otsuse

punktis 14 toodud põhjustel kohaldada Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seadust

hoolimata sellest, et KaasES § 1 lõiget 10 võiks käsitleda seda keelava normina.

18. Eelpooltoodud motiividel rahuldab Riigikohtu halduskolleegium M. Pautsi kassatsioonkaebuse.

Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue otsuse. Halduskohtule esitatud kaebuses palus M. Pauts

Tartu Linnavalitsuse 19. septembri 2002. a korralduse nr 3292 tühistamist ja linnavalitsuse

kohustamist Jakobi tn 48 asuva elamu linnale kuuluva osa erastamiseks KaasES § 6 sätestatud korras.

See kaebus kuulub rahuldamisele.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann