3-2-1-39-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-39-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Leonhard Lapini ja Toomas Reinu hagi Kihnu valla vastu

autoriõiguse rikkumisega tekitatud varalise ja moraalse

kahju 200 000 krooni hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/1203/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leonhard Lapini ja Toomas Reinu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. märts 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. detsembri 2002. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata

Leonhard Lapini ja Toomas Reinu hagid Kihnu valla vastu

autoriõiguse rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitise

saamiseks ning mõisteti Kihnu valla kasuks Toomas Reinult

välja 10 500 krooni ja Leonhard Lapinilt 10 500 krooni.

Muuta otsust Leonhard Lapini ja Toomas Reinu varalise

kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise põhjenduste

osas. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Leonhard Lapinile 10. jaanuaril 2003. a tasutud

kautsjon 2000 (kaks tuhat) krooni ja Toomas Reinule

29. jaanuaril 2003. a tasutud kautsjon 2000 (kaks tuhat)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt valis Kihnu vald arhitektid Leonhard Lapini ja Toomas Reinu Kihnu uut

rahvamaja projekteerima. Hagejad koostasid rahvamaja eskiisprojekti ja 28. märtsil 2000. a sõlmis

Kihnu vald Arhitektuuribürooga Toomas Rein lepingu rahvamaja tehnilise projekti teostamiseks.

Tehniline projekt anti kostjale üle 31. mail 2000. a. Kihnu vald korraldas tehnilise projekti alusel

Kihnu rahvamaja ehitamiseks ja tööjooniste saamiseks riigihankekonkursi. Hagejad nõustusid

riigihanke korraldamisega ning koostasid tasuta pakkumisdokumentatsiooni, kuna eeldasid kostja

lubaduse põhjal, et konkursi võitnud ehitusettevõtja tellib tööjoonised neilt. Riigihankekonkursist

osavõtjatele teatati, et tööjooniste koostamine Arhitektuuribüroos Toomas Rein maksab 590 000

krooni. Sellega arvestasid kõik riigihankekonkursist osavõtjad peale AS FKSM, kelle pakkumises oli

tööjooniste koostamiseks ette nähtud 295 000 krooni. AS FKSM pakkumises oli autorite (hagejate)

loodud täismehaaniline ventilatsioon asendatud lihtsama ja odavama ventilatsiooniga, samuti

puudusid tööjooniste maksumuses sisekujundusprojekt, lavatehnoloogia-, elektri- ja

helitehnikaprojektid. Hagejad loobusid AS FKSM koostööpakkumisest, kuna pakutud hinna eest ja

ebareaalselt lühikese tähtaja jooksul ei saanud Arhitektuuribüroo Toomas Rein tööjooniseid koostada.

AS FKSM projekteeris ja ehitas ise Kihnu rahvamaja valmis. Kuivõrd tööjoonised on vastavalt

Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määruse nr 41 p-dele 1 ja 2 ehitusprojekti osa ja

autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 14 kohaselt on arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid,

skeemid, joonised, plaanid, projektid jm) autoriõigusega kaitstav teos, rikkus kostja projekti

teostamisega (rahvamaja ehitamisega) hagejate varalist autoriõigust teostada oma arhitektuurne

projekt ja saada teose kasutamise eest tasu (AutÕS § 13 lg 1 p 10 ja § 14). Samuti rikkusid Kihnu

vald ja tema loal AS FKSM hagejate isiklikke autoriõigusi - AutÕS § 12 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud

õigust teose puutumatusele ja õigust teose lisadele, kuna teoses (projektis) tehti omavolilisi, teost

moonutavaid muudatusi. Hagejad palusid kostjalt välja mõista varalise ja moraalse kahju hüvitisena

200 000 krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejate subjektiivseid õigusi rikutud,

kuna projekteerimistöid tegi Arhitektuuribürood Toomas Rein, mitte hagejad. Kostja eeldas, et

eskiisprojekti koostamise eest 20 000 krooni tasumisega saadi ka varaline autoriõigus eskiisprojekti

edasiseks kasutamiseks. 28. märtsil 2000. a sõlmis kostja Arhitektuuribürooga Toomas Rein lepingu

rahvamaja tehnilise projekti koostamiseks, mille tegid T. Rein ja L. Lapin oma kinnituste kohaselt

ühiselt. Hagejad ei ole arhitektuuribüroole pretensioone oma varaliste õiguste rikkumise kohta

esitanud. Makstes Arhitektuuribüroole Toomas Rein 199 420 krooni Kihnu rahvamaja tehnilise

projekti eest, oli kostjal õigus eeldada, et hagejad on oma autoriõigused arhitektuuribüroole üle

andnud. AS FKSM koostööpakkumist hagejad vastu ei võtnud ning tööjooniseid ei teinud, mistõttu

tööjooniste eest tasu nõudmine on alusetu. Neil asjaoludel ei ole kostja hagejate varalisi õigusi

rikkunud. Ka moraalse kahju hüvitise nõuet ei ole hagejad põhjendanud. Väidetavad kõrvalekalded

tehnilisest projektist ehitamise käigus olid vajalikud ebatäieliku projekti alusel normaalselt

funktsioneeriva hoone ehitamiseks. Hagejad keeldusid projektis muudatusi tegemast ja koostööst

ehitajaga, samuti autorijärelevalvest.

3. Pärnu Maakohtu 22. mai 2002. a otsusega hagi rahuldati ja Kihnu vallalt mõisteti L. Lapini ja

T. Reinu kasuks välja 200 000 krooni autorite õiguste rikkumisega tekitatud varalise ja moraalse

kahju hüvitisena, samuti 21 500 krooni kohtukulu.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei vaidlustanud kostja hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid.

Kohus asus Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjoni liikmetest moodustatud töögrupi 14. mai

2001. a koosoleku protokollile tuginedes seisukohale, et rahvamaja eskiisprojekt ja tehniline projekt

on teosed, millele tekib autoriõigus AutÕS § 4 lg 3 p 14 mõttes. Kihnu vald kasutas hagejate teost

ilma autorite loata, kuna puudus kirjalik varaliste autoriõiguste üleandmise leping. Kuna autori

isiklikud autoriõigused ei ole AutÕS § 11 lg 2 järgi üleantavad, ei saanud hagejad neid

Arhitektuuribüroole Toomas Rein üle anda. AutÕS § 14 lg 1 kohaselt on autoril õigus saada tasu oma

teose kasutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et maksis autoritele tasu, kui andis tööjooniste tegemise

õiguse AS-le FKSM. Poolte vahel puudus vaidlus asjaolu üle, et ehituse käigus muudeti rahvamaja

projekti, ning tunnistajate ütlused selle põhjuste kohta ei lükka ümber hagejate väidet, et projekti

muutmine toimus hagejate (autorite) loata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2002. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata. Kostja kasuks mõisteti T. Reinult ja L. Lapinilt kummaltki välja kohtukulu 10

500 krooni.

5. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tekib autoriõigus AutÕS § 4 lg 1 ja 2 järgi

kunstiteosele, mis sisaldab originaalset tulemust kunsti valdkonnas ning on väljendatud mingisuguses

objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav. AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi

on teosteks, millele tekib autoriõigus, arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised,

plaanid, projektid jm.), projekti lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed

plastikateosed (mudelid, maketid jm.), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed,

linnaehitusansamblid ja kompleksid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejad tegid Kihnu

rahvamaja eskiisprojekti, mis on AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi teos. Hagejad ei ole väitnud, et kostja

oleks eskiisprojekti kasutamisega nende autoriõigusi rikkunud.

6. Tehnilise projekti koostamiseks sõlmisid OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein ja kostja 28. märtsil

2000. a lepingu nr 1. Lepingu p 1 sätestas lepingu objektina Kihnu rahvamaja tehnilise projekti. Töö

kogumaksumuseks oli 199 420 krooni, mis on Arhitektuuribüroole Toomas Rein tasutud.

Arhitektuuribüroo Toomas Rein andis tehnilise projekti kostjale üle 23. mail 2000. a.

7. Vastavalt AutÕS §-le 11 tekib autoril teose loomisega sellele autoriõigus, mille sisu moodustavad

isiklikud õigused, mis on isikust lahutamatud ja pole üle antavad, ning varalised õigused, mis on

üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina. Üldreeglina kuuluvad AutÕS § 28 lg 1 järgi

isiklikud ja varalised õigused teose autorile. Erand tuleneb AutÕS § 32 lg-st 1, mis sätestab, et

töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose

autoril tekib autoriõigus teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega

ettenähtud eesmärgil ja piires lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ettenähtud teisiti. Hagejad ei

eitanud, et OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein maksis neile tasu tehtud projekti eest, kuid selgitasid,

et töölepinguid neil bürooga sõlmitud ei olnud. Millisel alusel Arhitektuuribüroo Toomas Rein

hagejatele töö eest maksis, hagejad ei täpsustanud. AutÕS § 32 lg 1 järgi tuleb loodud teoste hulka

lugeda ka teosed, mille autorid on teinud teisele isikule, kes neilt on töö tellinud ja selle eest tasunud

tsiviilõigusliku lepingu (tööettevõtulepingu) või muul alusel. Käesolevas vaidluses tõendab sellist

autoriõiguste tekkimist 28. märtsi 2000. a Arhitektuuribüroo Toomas Rein ja kostja vahel sõlmitud

leping tehnilise projekti valmistamiseks ja selle hilisem kostjale üleandmine Arhitektibüroo Toomas

Rein poolt. Kostja tasus tehtud töö eest Arhitektuuribüroole Toomas Rein. Kihnu rahvamaja tehnilise

projekti tiitellehest selgub, et töö autor on arhitektuuribüroo, mitte aga AutÕS § 30 järgi hagejad

ühiselt. Seega oli varaliste autoriõiguste kandjaks OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein. Kuna

hagejatel ei ole Kihnu rahvamaja tehnilise projekti osas varalisi õigusi, siis tuleb hagi varaliste

õiguste rikkumisega tekkinud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.

8. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et hagejad osalesid arhitektidena tehnilise projekti

koostamises. Hagejate väidetel on kostja, lubades teha AS-l FKSM tööjoonised, rikkunud AutÕS

§ 12 lg 1 p 4 sätestatud autori isiklikku õigust lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid.

Hagejate arvates on tööjoonised autoriõigusega kaitstavad teosed. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 kinnitatud "Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate

nõuded" p-le 2 on tööjoonis ehitusprojekti dokument, mis detailiseerib tehnilist projekti ehitamiseks

vajalikus ulatuses. Seega peab autoriõigusega kaitstav teos - tehniline projekt - olema valmis enne

tööjooniste tegemist ja tööjoonised ei sisalda enam originaalset tulemust, vaid pigem on tegemist

ehitamiseks vajalike tehniliste täpsustustega. Järelikult ei ole tööjoonised teoseks autoriõiguse

seaduse mõttes ja kostja ei rikkunud hagejate isiklikke autoriõigusi, tehes tööjooniste koostamise

ülesandeks ehitajale.

9. Arhitektuurne projekt kui looming teostatakse ehitisena vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse

nõuetele ja valminud ehitis peab vastama projektile. Vastavalt AutÕS § 12 lg 1 p 3 võib muudatusi

teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal. Poolte vahel pole vaidlust selles, et autorite

projektist erinevalt on ehitatud vestibüül-fuajee, garderoob, peasissekäigu varikatus, fassaadi

räästakõrgused, fuajee kohal paiknev klaaspüramiid, hoone ventilatsioon ja hoone välisfassaad,

millele on ehitatud projektist erinevad ventilatsiooniavad. Autorite luba selliste muudatuste

tegemiseks puudus. Hagejad leiavad, et sellega on oluliselt rikutud hoone kontseptsiooni ja

arhitektuurset tervikut. Projektile mittevastav ehitis rikub projekti autorite isiklikke õigusi. Eeltoodu

on Pärnu Maakohus õigesti tuvastanud.

10. Maakohus pidas piisavaks aluseks moraalse kahju hüvitamisel seda, et hagejate mittevaralisi

autoriõigusi oli rikutud projektile mittevastava ehitamisega. TsÜS § 172 lg 3 sätestas, et kohtul tuleb

hinnata, kas isiklike õiguste rikkumisega on tekitatud moraalset kahju. TsMS § 147 lg 1 p 5 kohaselt

peab hageja tooma hagiavalduses välja asjaolud, millele ta nõue põhineb ja neid TsMS § 91 lg 1

alusel tõendama. Asjaolusid, milles seisnes hagejate moraalne kahju seoses projektile mittevastava

ehitamisega, ei ole hagejad hagiavalduses välja toonud. Hagejad on küll mitmes avalikus väljaandes

selgitanud, et nad ei tunnista valminud objekti enda loominguks, kuna ehitaja on projektist kõrvale

kaldunud, kuid kas projektist kõrvalekalded oli tehnilist laadi või sellised, millega muutus hagejate

poolt loodud arhitektuuriline kontseptsioon ja tervik, ei ole hagejad selgitanud. Samuti ei ole hagejad

selgitanud, kas seoses kostja poolt nende mittevaraliste õiguste rikkumisega tekkisid hagejatele

kahjulikud tagajärjed. Arhitektuurse projekti kohane teostamine nõuab kolme isiku - arhitekti, ehitise

omaniku ja ehitaja - koostööd. Tunnistajad Birk, Palu ja Kreutsberg on Pärnu Maakohtu istungil

toonud välja, et tehniline projekt ei võimaldanud kõiki ehitustehnilisi küsimusi üheselt lahendada.

Probleemide lahendamiseks vajalikuks koostööks hagejad valmidust üles ei näidanud ning jätsid

vastamata kostja ja ehitaja ehitusalastele küsimustele. Selliselt käitudes tekitasid hagejad ise olukorra,

kus ehitajal oli raske täpselt projekti järgi ehitada. Hagejate moraalse kahju hüvitamise nõue tuleb

jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kassatsioonkaebuses palusid hagejad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse,

millega hagi rahuldada.

12. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 332, 227 ja 231 sätteid. Ringkonnakohus rajas oma otsuse kostja

selgitustele, kuid ei ole märkinud, miks tuleb neid maakohtust erinevalt hinnata. Samuti jättis

ringkonnakohus käsitlemata mitmed hagiavalduses ja maakohtus esitatud põhjendused, millele oli

rajatud maakohtu otsus. Hagejad põhjendasid oma moraalse kahju nõuet tehnilise projekti vähemalt

kuue rikkumisega. Maakohus on neid kõiki oma otsuses käsitlenud, ringkonnakohus aga ainult kahte

ja leidnud ekslikult nagu tuleneksid need tehnilise projekti puudustest. Ringkonnakohus hindas

tunnistajate ütlusi vastupidiselt maakohtule.

13. Ringkonnakohus on Vabariigi Valitsuse määruse põhjal vääralt leidnud, et tööjoonised ei ole

teosed AutÕS § 4 lg 3 p 14 tähenduses. Teise seaduse alusel vastu võetud määrusega ei saa

kitsendada autoriõiguse seaduses sätestatud teose mõistet. Hagejad on seisukohal, et vaidlusaluse

objekti puhul sisaldavad nii tehniline projekt kui ka tööjoonised vajalikku originaalset ja loomingulist

elementi ning vastavad teose tunnustele AutÕS § 4 lg 2 tähenduses. Tööjoonised täiendavad

tehnilises projektis sisalduvat teost ning sisaldavad ka töö käigus tehtud vajalikke muudatusi, mida

AutÕS § 12 lg 1 kohaselt võivad teha ainult autorid. Seega on ebaõige ringkonnakoht seisukoht, et

tööjoonised ei sisalda autoriõigusega kaitstud teost.

14. AutÕS § 13 lg 1 p 10 nimetatud arhitektuurse projekti teostamine tähendab eelkõige hoone

ehitamist tööjooniste järgi, mitte tööjooniste koostamist tehnilise projekti alusel. Normaalseks ja

tavalise arhitektuuripraktikaga kooskõlas olevaks tuleb pidada olukorda, kus arhitekt teostab nii

tehnilise projekti kui ka tööjoonised. Tööjooniste tegemine teiste isikute poolt peaks olema kokku

lepitud autorilepingus. Hagejad ei ole sellist õigust üle andnud. Tööjooniste tellimise keeld lepinguga

mitteseotud kolmandatelt isikutelt sisaldub 28. märtsi 2000. a lepingu p-s 8.

15. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et arhitektide varalised õigused läksid AutÕS § 32 lg 1 alusel

üle Arhitektuuribüroo Toomas Rein OÜ-le. Ringkonnakohus on põhjendamatult laiendanud AutÕS

§ 32 lg 1 ka tööettevõtulepingu või muul alusel töötamisele. Ringkonnakohtu väide, et kuna tehnilise

projekti tiitellehest järeldub, et töö autor ja varaliste autoriõiguste kandja on arhitektuuribüroo, on

ebaõige ja vastuolus AutÕS §-ga 28 lg 2, mille kohaselt saavad autoriks olla ainult füüsilised isikud.

Kostjale tehnilise projekti üleandmine ei tähendanud varaliste õiguste loovutamist, mis sel ajal

kehtinud reeglite kohaselt oleks saanud toimuda autoriõiguse seaduse VII ptk sätete alusel. Samuti ei

ole hagejad kunagi soovinud oma autoriõigusi üle anda Arhitektuuribüroole Toomas Rein. Hagejad ei

andnud oma AutÕS § 13 lg 1 p 10 nimetatud varalist autoriõigust kellelegi üle.

16. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et hagejad ei selgitanud, milles seisnes nende moraalne kahju.

Hagejad on piisavalt kirjeldanud rahvamaja arhitektuurilist ilmet moonutavaid muudatusi võrreldes

nende loodud tehnilise projektiga. Teose moonutamine on autori maine kahjustamine. Kohatu on

ringkonnakohtu hagejate koostöövalmiduse puudumise etteheide. Koostööst polnud huvitatud ei

kostja ega ka ehitaja. Hagejad on kohtumenetluse kestel selgitanud, kuidas on rikutud nende AutÕS

§-s 12 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud autoriõigusi. AutÕS § 12 lg 1 p 5 kohaselt on autoril õigus vaidlustada

mistahes moonutusi teoses. Kui kohus tuvastab AutÕS § 12 lg 1 p-de 3 ja 4 (olulise) rikkumise, peaks

ta lugema kahju TsÜS § 172 lg 3 tähenduses tõendatuks ja kohaldama AutÕS § 81 lg 2 p 1.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

17. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb moraalse kahju hüvitise nõude rahuldamata

jätmise osas tühistada TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi varalise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas tuleb muuta.

18. Autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 14 järgi on teoseks, millele tekib autoriõigus, arhitektuurne

graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu

lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid,

maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm),

linnaehitusansamblid ja kompleksid. Vaidlus puudub selle üle, et hagejate loodud Kihnu rahvamaja

eskiisprojekt ja tehniline projekt on teosed, millele on tekkinud autoriõigus AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi.

Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised õigused, mis on autori isikust lahutamatud

ega ole üleantavad ning varalised õigused, mis on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste

kogumina, kas tasu eest või tasuta (AutÕS § 11 lg-d 1-3).

19. Autoriõiguse seaduse § 13 lg 1 kohaselt kuulub autorile ainuõigus igal moel ise oma teost

kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma

teose sellisest kasutamisest. Arhitektid väitel on rikutud nende varalisi õigusi - õigust teostada oma

arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras (AutÕS § 13 lg 1 p 10) ja õigust saada teose

kasutamise eest tasu (AutÕS § 14).

20. Kohus on tuvastanud, et 28. märtsil 2000. a sõlmisid Kihnu vald tellijana ja OÜ

Arhitektuuribüroo Toomas Rein töövõtjana Kihnu rahvamaja tehnilise projekti koostamise lepingu

nr 1. Arhitektuuribüroo lepinguga võetud kohustuse täitmiseks koostasid tehnilise projekti hagejad.

OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein andis aktiga tehnilise projekti üle 23. mail 2000. a. Ei vaielda

selle üle, et Kihnu vald tasus töö eest arhitektuuribüroole 199 420 krooni, samuti ei ole hagejad

väitnud, et nad oma töö eest raha ei saanud. 28. märtsi 2000. a lepingu nr 1 alusel ei ole tehnilise

projekti koostamise eest arhitektuuribürool ega arhitektuuribüroo jaoks projekti koostanud

arhitektidel õigust tehnilise projekti eest rohkem raha saada.

21. Kihnu vald kuulutas 2000. a juulis välja riigihanke rahvamaja ehitamiseks ja projekteerimiseks.

Pakkumisdokumentatsiooni koostasid hagejad. Ehitamiseks vajalike tööjooniste ja arhitektuuriliste

lahenduste koostamine ja tehnilise projekti autoriga kooskõlastamine kuulus riigihanke koosseisu.

Riigihanke võitnud AS FKSM tellis tööjoonised teiselt projekteerijalt, kes nõustus need odavamalt

tegema. 28. märtsi 2000. a lepingu p 8.1 kohaselt oli osapooltel kohustus mitte anda lepingu raames

osutatud töö tulemusi üle lepinguga mitteseotud kolmandatele isikutele ilma teise osapoole

nõusolekuta. Seda, et kostja kasutas hagejate koostatud ja arhitektuuribüroo poolt talle lepingu alusel

üle antud tehnilist projekti, mille eest ta oli 28. märtsi 2000. a lepingu järgi tasunud, riigihanke

korraldamiseks ja hiljem andis projekti ehitamiseks riigihanke võitjale, ei saa käsitleda eelmärgitud

lepingu p 8. 1 rikkumisena, nagu hagejad väidavad. Tegemist oli kostja kui töö tellija poolt tellitud

projekti kasutamisega rahvamaja ehitamiseks.

22. Autoriõiguse seaduse § 13 annab autorile õiguse oma teost ise kasutada ja teostada oma

arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras. See ei tähenda, et ehitusprojekti kõik osad peaks

koostama üks isik. Hagejatel puudus mõistlik alus eeldada, et riigihanke võitnud ehitusettevõtja peab

tellima tööjoonised neilt. Riigihanke tingimustes puudus ehitusettevõtjal selline kohustus.

23. Autoriõiguse seaduse §-ga 32 seonduvalt märgib kolleegium järgmist. Töölepingu alusel või

avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib AutÕS § 32

lg 1 kohaselt autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks

tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette

nähtud teisiti. Ringkonnakohus on laiendanud AutÕS § 32 mõju ka tsiviilõigusliku lepingu, näiteks

tööettevõtulepingu, või mõnel muul alusel töötamisele. Kolleegium on seisukohal, et AutÕS § 32 on

kohaldatav tööfunktsiooni püsival täitmisel, mis ei pruugi seaduse mõtte kohaselt piirduda

töölepinguga, mitte ühekordse tellimus täitmise korral. Püsivaks (töö)suhteks selles kontekstis saab

näiteks pidada ka autori suhet äriühinguga, kui ta on selle ühingu juhatuse liige. Käesolevas vaidluses

sõlmis kostja rahvamaja ehitusprojekti saamiseks lepingu OÜ Arhitektuuribüroo Toomas Rein, mitte

vahetult arhitektidega. Arhitektuuribüroo täitis tellimuse, milleks oli rahvamaja tehniline projekt ja

andis tellitud töö tellijale üle. Selle põhjal saab järeldada, et projekti autorid loovutasid oma varalised

õigused arhitektuuribüroole. Koos projekti üleandmisega läksid tellijale üle ka autorite varalised

õigused projekti kasutada.

24. Kolleegium nõustub hagejate väitega, et nende kui tehnilise projekti autorite isiklikku õigust -

õigust teose puutumatusele (AutÕS § 12 lg 1 p 3) on rikutud. Õigust teose lisadele (AutÕS § 12 lg 1

p 4) ei ole rikutud.

25. Autoriõiguse seaduse § 12 lg 1 p 4 kohaselt on autoril õigus lubada lisada oma teosele teiste

autorite teoseid. Hagejate väitel rikkus seda õigust nende koostatud tehnilisele projektile teiste isikute

poolt koostatud tööjooniste lisamine. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega

nr 41 kinnitatud "Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuded" p-le 2 on tööjoonis

ehitusprojekti dokument, mis detailiseerib tehnilist projekti ehitamiseks vajalikus ulatuses. Kuna

tehnilise projekti alusel tööjooniste koostamist ei saa pidada asjas tuvastatud asjaolude põhjal

tehnilisele projektile millegi lisamiseks, mis on teise autori teos, ei ole rikutud AutÕS § 12 lg 1 p-s 4

sätestatud autori isiklikku õigust.

26. Vastavalt AutÕS § 12 lg 1 p 3 võib muudatusi teoses teha ainult autor ise või teine isik autori loal.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu tuvastatuga, et ehituse käigus muudeti projekti ilma autorite

loata. Autorite projektist erinevalt ehitati vestibüül-fuajee, garderoob, peasissekäigu varikatus,

fassaadi räästakõrgused, fuajee kohal paiknev klaaspüramiid, hoone ventilatsioon ja hoone

välisfassaad. Ringkonnakohus leidis, et ehitis, mis on valminud projektile mittevastavalt, rikub

projekti autorite isiklikke õigusi.

27. Tuvastanud autori isiklike õiguste (õigus teose puutumatusele) rikkumise, ei ole ringkonnakohus

veenvalt põhjendanud hagejate moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist. Autoriõiguse

seaduses § 81 lg 2 p 1 kohaselt kaitsti rikutud (autori)õigusi tsiviilõiguslikult lisaks TsÜS §-s 112

(enne 1. juulit 2002 kehtinud redaktsioonis) loetletud viisidele moraalse kahju eest varalise hüvitise

väljamõistmisega. Kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab TsÜS § 172 lg 3 (enne

1. juulit 2002 kehtinud redaktsioonis) alusel asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset

kahju. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, milles seisnes

nende moraalne kahju seoses projektile mittevastava ehitamisega. Hagiavalduses märgitud kuues

punktis loetlevad hagejad muudatusi, mis rikkusid algse projekti kontseptsiooni ja arhitektuurset

tervikut oluliselt ja päästmatult. Hiljem selgitasid hagejad, et teos ongi autori maine ning selle teose

moonutamine on ka autori maine kahjustamine. Kohus hindab moraalse kahju tekkimist kõigi

esitatud asjaolude alusel ka ilma selleta, et hageja rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ise kahju

aluseks olevate asjaoludena nimetab. Nendele argumentidele ei ole ringkonnakohus vastust andnud.

Sama TsÜS § 172 4. lõike kohaselt arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel tekitatud moraalse

kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Kohus otsustab rikkumise asjaoludele,

suurusele ja poolte enda käitumisele tuginedes, kui suur rahaline hüvitis tuleb välja mõista.

28. Hagejad on esitanud ühise hagi 100 000 krooni suuruse moraalse kahju hüvitise saamiseks,

täpsustamata kui suur on kummagi hageja nõue eraldi. Asja uuel läbivaatamisel peab kohtus välja

selgitama, kui suur on kummagi hageja moraalse kahju hüvitise nõue.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa