3-2-1-59-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-59-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 22. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja H. Jõks

Kohtuasi

Janis Kopli hagi Selma Usgami, Aita Iideli, Andrus Linnuküti

ja Külliki Niilsoni vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja

kaasomandi osade vastavusse viimiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-/590/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janis Kopli kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. detsembri 2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta

otsus muutmata.

2. Janis Kopli kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja ja kostjad on Tallinnas Auru tn 7/Luite tn 14 asuva elamu kaasomanikud. Hageja ehitas

kokkuleppel kaasomanikega järgi endale kuuluva mõttelise osa suurendamiseks elamule

juurdeehitisena 16 m2 suuruse suvetoa. See tuba on seotud elamu teisel korrusel asuva ja hageja

ainukasutuses oleva korteriga nr 4. Kaasomanike kokkulepet kinnitavad kostjate allkirjad

ehitusprojektil ja ehitise vastuvõtuaktil. Juurdeehituse projekti kinnitas Tallinna Linnavalitsus

21. juulil 1983. a. Kasutusluba anti 3. detsembril 1997. a. 18. mail 1998. a palus hageja kostjaid

ilmuda notari juurde, et sõlmida leping kaasomandi osade suuruse vastavusse viimiseks

tegelikkusega. Kostjad keeldusid kokkulepet sõlmimast.

Hageja palub tunnistada tema omandiõigust tema valduses ja kasutuses olevale juurdeehitisele ja

tema omandiõiguse aluseks oleva mõttelise osa suurenemist elamus. Kuna kokkulepe osade

muutmise kohta sõlmiti 1983. aastal, siis tuleb kohaldada tol ajal kehtinud TsK § 123 sätteid. Hagejal

kui veranda valdajal on õigus esitada omandiõiguse tunnustamise hagi AÕS § 80 lg-st 2 lähtuvalt.

2. Kostjad leidsid, et allkirjad ehitusprojektil ja vastuvõtuaktil tõendavad ainult seda, et kostjad olid

nõus juurdeehitise tegemisega. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet omandi osade muutmise kohta.

Veranda-suveruum on üldkasutatav ruum. Suurem osa hageja tehtud kulutustest on toreduslikud ja

ega ole vajalikud ning tehtud selleks, et muuta veranda enda eluruumiks.

3. Tallinna Linnakohus rahuldas 20. detsembri 2001. a otsusega hagi. Kohus tunnistas hageja

kaasomandiõigust tema valduses ja kasutuses olevale juurdeehitisele ja vastavalt sellele hageja

mõttelise osa suurenemist kõnesolevas elamus. Kuna juurdeehituse projekti seletuskirjale on kõik

kaasomanikud alla kirjutanud ja leidis tõendamist, et veranda ehitati hageja arvel ja hagejale

kasutamiseks, siis andsid kaasomanikud hagejale nõusoleku veranda ehitamiseks. Kokkuleppe

sõlmimise ajal kehtinud TsK §-st 123 lähtudes leidis kohus, et poolte vahel oli kokkulepe kaasomandi

osade muutmiseks. Ei ole tõendatud, et kostjad oleksid esitanud vastuväiteid sellele, et hageja asus

verandat kasutama. Kostjad ei esitanud vastuväiteid ka juurdeehitise vastuvõtmisel 1997. aastal.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi

aegumise tõttu rahuldamata.

Apellatsioonkaebuses palusid kostjad kohaldada hageja nõudele aegumist. Hagejal oli õigus nõuda

kaasomandi osade suurendamist alates 1983. aastast ehk ajast mil ta tegi juurdeehituse. Tol ajal

kehtinud TsK § 81 järgi oli hagi aegumise üldiseks tähtajaks kolm aastat. Ringkonnakohus leidis, et

kostjate nõue kohaldada hagile aegumist on põhjendatud. Hageja nõue rajaneb TsK §-s 123 sätestatud

alusel " see on ühe kaasomaniku poolt teiste kaasomanike nõusolekul ja kehtestatud korras omal arvel

elamu kasuliku pinna suurendamine peale-, juurde- või ümberehitamise teel. 1983. aasta lõpuks oli

hageja projekti ja ehitusloa alusel ehitatava suveruumi ehituse lõpetanud. Seega oli tal õigus hiljemalt

1983. aasta lõpust nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandi osade vastavat muutmist.

Ringkonnakohus leidis, et ebaõige on hageja väide, et tal tekkis õigus hageda kaasomandi osade

muutmist, alates ajast, mil vormistati ehitise kasutusluba. Hageja nõue on suunatud omandiõiguse

tunnustamisele, kuid kasutusloa saamine ei ole alus, mis tekitaks, muudaks või lõpetaks

omandiõigust. Samuti ei ole siduv hooneregistri kanne, kuna see ei ole omandiõiguse tekkimise alus.

Hagemisõiguse tekkimine kasutusloa saamisega paneb teised kaasomanikud ebakindlasse olukorda,

kui hagemisõiguse teke sõltub hageja enda haldustoimingute tegemisest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja nõustub sellega, et ringkonnakohus viitas hagi aegumistähtaja arvestamisel asjaolule, et hagi

aegumise tähtaja kulgemist tuleb arvestada hagemisõiguse tekkimise päevast. Ringkonnakohus on

ebaõigesti määranud hagemisõiguse tekkimise päeva. Hageja arvates tekkis tal hagemisõigus, kui

isikud keeldumisid omandiosade ümberarvestamisest, mitte omandiosade ümberarvestamise õiguse

tekkimisest. Kostjad keeldusid omandiosade ümberarvestamisest 18. mail 1998. a ja sellest tekkis

hagejal nõudeõigus kostjate vastu. Omandiõiguse rikkumist ei saa samastada omandiõiguse

tekkimisega.

Ringkonnakohus eksis ka hageja omandiõiguse tekkimise aja määramisega. Hageja arvates ei saanud

tema omandiõigus tekkida enne, kui polnud tuvastatud ehitise vastavust ehitusnormidele ja

eeskirjadele. Ehitise kasutusluba väljastati 3. detsembril 1997. a ja sellest tekkis võimalus nõuda

ehitiseosa seadustamist ning taotleda omandiosa suuruses muudatuste tegemist.

6. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu. Vaidlus puudub selle üle, millal hageja sai teada

kostjate keeldumisest sõlmida omandiosade ümberjaotamise kokkulepe. Hageja on tähelepanuta

jätnud küsimuse, millal ta oleks pidanud teada saama kostjate keeldumisest. Hagejal oli 1984. aastast

alates õigus taotleda kaasomandi osade ümberjaotamist.

Ringkonnakohus ei ole eksinud hageja omandiõiguse tekkimise aja määramisel. Kuna hageja ei

astunud 13 aasta jooksul ühtegi sammu oma õiguste realiseerimiseks, olid kostjad kindlad, et

kaasomandi osad jäävad muutumatuks. Kostjad andsid juurdeehitise tegemiseks nõusoleku

tingimusel, et see ei mõjuta kaasomandi osade suurust.

Kostjad märgivad, et hageja väitel tekkis tema omandiõigus 3. detsembril 1997. a. Kuid TsK § 123,

millele hageja oma nõudes tugineb, kehtis aga 1. detsembrini 1993. a.

7. Istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis õigesti rahuldamata J. Kopli hagiavalduse.

Apellatsioonikohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid kooskõlas TsMS §-ga 362 p 5 tuleb muuta

otsuse põhjendusi materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

9. Kuni 1. detsembrini 1993. a kehtinud TsK § 123 sätestas, et kui kaasomanik teiste kaasomanike

nõusolekul ja kehtestatud korras suurendab omal arvel elamu kasulikku pinda peale-, juurde- või

ümberehitamise teel, kuuluvad kaasomanike osad elamus ja ruumide kasutamise kord selle

kaasomaniku nõudmisel vastavale muutmisele. Asjaõigusseadus jõustus 1. detsembril 1993. a. AÕS

RakS § 2 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1993. aasta 1. detsembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele

õigussuhetele asjaõigusseaduse sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selle

üle, et elamust Auru tn 7/Luite tn 14 Tallinnas kuulus hagejale mõtteline osa juba enne 1. detsembrit

1993, millal hageja alustas elamu juurdeehitist.

10. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata hagi aegumise tõttu. Hageja vaidlustas

kassatsioonkaebuses hagi aegumise. Kolleegium ei pea vajalikuks hagi aegumist kontrollida, kuid

isegi siis kui hagi pole aegunud, ei kuulu see rahuldamisele AÕS kohaselt, mida selle vaidluse

lahendamisel tuleb kohaldada, kuna pooltevaheline kaasomandi valdamisest ja kasutamisest tekkinud

õigussuhe kestis asjaõigusseaduse kehtimise päeval ja AÕS RakS § 2 lg 1 järgi tuleb sellistele

õigussuhetel kohaldada asjaõigusseaduse sätteid. Asjaõigusseadus ei võimalda kaasomanikul esitada

kaasomandi mõtteliste osade vastavusse viimise nõuet nagu seda sai teha TsK §-s 123 sätestatu

alusel.

11. Kui kaasomanik leiab, et kaasomandi valdamine ja kasutamine ei toimu kõigi kaasomanike sh ka

tema enda huvide kohaselt, on tal õigus esitada hagi kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks

või muutmiseks.

J. Odar, V. Kõve , H. Jõks