3-3-1-41-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-41-03

Otsuse kuupäev

19. mai 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Port Artur kaebus Pärnu Maksuameti maamaksuteate

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2003. a

otsus haldusasjas nr 2-3/102/03

Menetluse alus Riigikohtus

AS Port Artur kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. mai 2003

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2003. a otsus asjas nr 2-

3/102/03.

3. Jätta jõusse Pärnu Halduskohtu 17. mai 2002. a otsus asjas nr 3-44/2002 maksuteate

tühistamise ja riigilõivu kui kohtukulu osas. Tühistada halduskohtu nimetatud otsus

õigusabikulu osas ja teha selles osas uus otsus.

4. Välja mõista Pärnu Maksuametilt AS Port Artur kasuks õigusabikulu katteks 10 000 krooni

ja tasutud riigilõiv 10 krooni.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maksuamet väljastas aktsiaseltsile Port Artur maksuteate 2002. aasta maamaksu kohta.

Teates oli muuhulgas märgitud maatüki maksustamishind ja selgitus, et selle on arvutanud maa

asukohajärgne kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a määrusega nr 179 kehtestatud

korras keskkonnaministri 30. novembri 2001. a määrusega nr 50 kinnitatud maa korralise hindamise

tulemuste põhjal.

2. AS Port Artur esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse maksuteate tühistamiseks. Kaebuse esitaja

leidis, et maksuteade on õigusvastane seetõttu, et talle ei ole saadetud pädeva organi otsust maatüki

maksustamishinna määramise kohta. Õigusabikulude tõendamiseks esitati kohtule advokaadibüroo

Tark & Co kiri, milles kinnitati arve tasumist ning arve koopia, kus oli märgitud: teenuse kood "001",

teenuse nimetus "Esindus Pärnu Halduskohtus", kogus "1" ja hind "20 000,00", millele lisandus

käibemaks. Veel esitati kohtule maksekorralduse koopia, millest nähtus riigilõivu 299 krooni

tasumine.

3. Pärnu Halduskohtu 17. mai 2002. a otsusega asjas nr 3-44/2002 rahuldati AS Port Artur kaebus

ja tühistati maksuteade. Pärnu Maksuametilt mõisteti kaebaja kasuks välja tasutud riigilõiv 299

krooni. Rahuldamata jäeti taotlus mõista välja õigusabikulud, sest puudus kohtukulude nimekiri ja

arves märgitu ei võimaldanud kohtul hinnata kulu põhjendatust.

Kohus leidis, et kuna maatüki maksustamishinna arvutab kohalik omavalitsus, siis ei saa maksuteadet

maksustamishinna osas vaidlustada. Maksustamishinna vaidlustamine eeldab, et haldusakt, millega

maksustamishind on kindlaks määratud, on asjaosalisele teatavaks tehtud. Teatavakstegemine on

haldusakti kehtivuse eelduseks. Vaidlustatud maksuteate aluseks olevat maatüki maksustamishinda

pole kaebuse esitajale teatavaks tehtud.

4. Apellatsioonkaebuse esitasid nii AS Port Artur kui ka Pärnu Maksuamet.

AS Port Artur taotles kohtuotsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

õigusabikulude hüvitamiseks, ja kõigi kohtukulude väljamõistmist. Apellant väitis, et alusetu ja talle

arusaamatu on kohtu seisukoht, et AS Port Artur ei ole esitanud kohtukulude nimekirja. Kohtukulud

apellatsioonimenetluses seisnesid riigilõivu 10 krooni ja hiljem uuesti 299 krooni tasumises.

Pärnu Maksuamet taotles kohtuotsuse tühistamist, sest leidis, et maatüki maksustamishinna

arvutamiseks haldusakti andmist ei ole ette nähtud. Kohtuotsusest ei selgu, millist seadusesätet või

maksumaksja õigust maksuteade rikub.

5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2003. a otsusega rahuldati Pärnu

Maksuameti apellatsioonkaebus, tühistati Pärnu Halduskohtu otsus ja tehti asjas uus otsus, millega

jäeti AS Port Artur kaebus rahuldamata. AS Port Artur apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maatüki maksustamishind üksnes arvutatakse, kusjuures 7. märtsil 2001

vastu võetud Maa hindamise seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemise materjalidest ilmneb, et

seadusandja soovis välistada maamaksu määramise menetluses kohaliku omavalitsuse poolt

eelhaldusakti andmist. Kohaliku omavalitsuse tegevust tuleb käsitleda kui menetlustoimingut. Kui

isik on vaidlustanud maksuteate, ei saa ta samas vaidlustada maksu määramise aluseks olevad

andmed. Maksuteate vaidlustamisel on aga võimalik kontrollida, kas nimetatud andmed on

maksuteates kajastatud õigesti ja kas maksuarvutus on õige.

Seoses AS Port Artur apellatsioonkaebusega märkis ringkonnakohus, et nõustuda ei saa Pärnu

Halduskohtu põhjendustega õigusabikulu väljamõistmata jätmise osas. Halduskohtul oli võimalik

hinnata kantud õigusabikulude suuruse põhjendatust. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu sellele, et

AS Port Artur on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust enam, samuti enammakstud riigilõivu

tagastamise korrale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. AS Port Artur kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja

teeks uue otsuse, millega rahuldaks AS Port Artur kaebuse ja mõistaks maksuametilt välja kõigis

kohtuastmetes kantud kohtukulud. Kassaator leiab, et maksustamishind tuleb kindlaks määrata

haldusaktiga, sest enne asja lõplikku lahendamist tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks tähtsust omav

asjaolu - maatüki maksustamishind kui maamaksu üks alustest.

7. Pärnu Maksuameti kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ja leitakse, et

maatüki maksustamishinna teatavakstegemine pole vajalik, piisab maa korralise hindamise tulemuste

ja maksumäära avaldamisest. Maamaksu suuruse arvestamisele eelnev menetlus peab silmas

hinnatsoone ja maa sihtotstarvet, mitte aga konkreetseid maatükke. Juba seepärast pole võimalik enne

maamaksu suuruse arvestamist teavitada maksumaksjat konkreetse maatüki maksustamishinnast.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Maa hindamise seaduse § 6 lg 1 ja lg 6 varasem redaktsioon sätestas, et maatüki maksustamishinna

määrab kohalik omavalitsus maa korralise hindamise tulemuste alusel. Maatüki maksustamishinna

määramisel juhindus kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a määrusega nr 103

kinnitatud "Maa korralise hindamise korra" punktist 24, mille kohaselt valla- või linnavalitsus määrab

maatüki maksustamishinna, korrutades maakasutuse sihtotstarbele vastava tsoonihinna maatüki

pindala ja parandusteguriga.

Praeguseks on õiguslik regulatsioon maatüki maksustamishinna määramise osas muutunud. Alates

7. aprillist 2001 kehtiva Maa hindamise seaduse § 6 lg 1 sätestab: "Maatüki maksustamishinna

(edaspidi maa maksustamishind) arvutab korralise hindamise tulemuste alusel kohalik omavalitsus

Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras." Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a määrusega nr 179

kinnitatud "Maa maksustamishinna arvutamise korra" § 3 lg 1 kohaselt arvutatakse maatüki

maksustamishind maatüki pindala korrutamisel maakasutuse sihtotstarbe liigile või kõlvikule vastava

hinnatsooni väärtusega kroonides maatüki hektari, maatüki ruutmeetri või ehitusõiguse ruutmeetri

kohta, kusjuures mitme sihtotstarbe liigi samaaegsel esinemisel samal maatükil arvestatakse nende

omavahelist proportsiooni.

9. Riigikohtu halduskolleegium on kohaldanud Maa hindamise seaduse § 6 lg 1 ja lg 6 varasemat

redaktsiooni 8. novembri 1999. a määruses nr 3-3-1-40-99 ja 13. märtsi 2001. a otsuses nr 3-3-1-3-

01. Neis lahendites võetud seisukohad omavad tähtsust ka käesoleva asja lahendamisel.

Kokkuvõtlikult olid olulisemad seisukohad järgmised:

1. Valla- või linnavalitsusel tuleb teha maatüki maksustamishinna määramiseks otsustus, mis eeldab

üksikakti vastuvõtmist.

2. Maatüki maksustamishinna määramise otsustuse tegemiseks peab valla- või linnavalitsus vastavalt

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg-le 2 andma korralduse. Sama seaduse § 31 lg 5

alusel tuleb korraldus saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Kui haldusmenetluses kohaldatakse

isiku suhtes üksikakti, mis jäeti sellele isikule kui asjaosalisele saatmata, siis on selline toiming

seadusevastane.

3. Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse

suuruse kohta. Selline otsustus on haldusakt, sest ta on suunatud isiku kohustuste tekitamisele.

Täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul

lahendamisel tähtsust omav asjaolu.

4. Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusakt teisele haldusaktile - maksuteatele.

Maksuteadet ei saa vaidlustada osas, mis puudutab maksustamishinna määramist. Kui aga

maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik

eelhaldusakt.

5. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.

10. Varem kehtinud õigusliku regulatsiooni ja praegu kehtiva õigusliku regulatsiooni peamised

erinevused seisnevad selles, et varem pidi kohalik omavalitsus maksustamishinna "määrama", nüüd

aga "arvutama". Samuti ei võeta enam arvesse parandustegureid.

Maa hindamise seaduse § 6 lg 1 uut redaktsiooni kohaldas Riigikohtu halduskolleegium 23. aprilli

2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-33-03. Selles kohtulahendis avaldatud seisukohad on aluseks ka

AS Port Artur kassatsioonkaebuse lahendamisel.

11. HMS § 52 lg 1 p-st 2 tulenevalt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha

eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu.

Rahandusministri 17. jaanuari 2001. a määrusega nr 10 kinnitatud Maamaksuseaduse rakendamise

korra § 1 alates 2. veebruarist 2002 kehtiv redaktsioon sätestab: "Maamaksu summa saadakse

maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna

korrutamisel, võttes arvesse "Maamaksuseaduse" § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut."

Seega tuleb maamaksu arvutamisel lähtuda kohaliku omavalitsuse poolt arvutatud maatüki

maksustamishinnast, kusjuures maatüki maksustamishinna arvutamisega tehakse õiguslikult siduvalt

kindlaks maamaksu summa leidmiseks tähtsust omav asjaolu. Järelikult on HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes

tegemist eelhaldusaktiga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti

sätteid. Järelikult peab maatüki maksustamishinna arvutamine olema vormistatud haldusaktiga.

Oluline on, et haldusakt oleks adressaadile teatavaks tehtud, sest HMS § 61 lg-st 1 tulenevalt on see

haldusakti kehtivuse eelduseks.

12. Maa hindamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise stenogrammis on muuhulgas

märgitud: "Maatüki maksustamishinna puhul on rõhutatud, et see leitakse kohaliku omavalitsuse

poolt arvutamise teel, mitte ei määrata. Termin "määrata" on tekitanud probleeme ning arusaama,

justkui peaks maksustamishinna leidmine toimuma kohaliku omavalitsuse vastava korralduse

vastuvõtmisega." Maa hindamise seaduse § 6 muutmist põhjendati muudatusettepanekutes järgmiselt:

""Maamaksuseadusest" tulenevalt maksustatakse maamaksuga konkreetset teatud isikule kuuluvat

maatükki. Seega ei ole põhjendatud regulatsioon, mille kohaselt määratakse maa maksustamishind.

Maa hindamise tulemusena leitud maa väärtus on seaduse tähenduses maa maksustamishind. Maa

maksustamiseks arvutab kohalik omavalitsus maa maksustamishinnast maatüki maksustamishinna.

Rõhutame, et maatüki maksustamishinda ei määrata, vaid leitakse matemaatilise tehte tulemusena.

Maatüki maksustamishinna arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega." Sama mõtet on

korratud Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollis.

Neist seisukohtadest nähtub seadusandja eesmärk - vältida maatüki maksustamishinna määramise

käsitlemist haldusaktina. Riigikohtu halduskolleegium leiab aga, et seda eesmärki ei ole seadusandja

Maa hindamise seaduses tehtud muudatustega saavutanud. Üksnes sõna "määrama" asendamine

sõnaga "arvutama" ei muuda selle tegevuse õiguslikku iseloomu, kuna endiselt on maatüki

maksustamishind õiguslikult siduvaks asjaoluks maksusumma määramisel. Ka asjaolu, et Vabariigi

Valitsuse 22. mai 2001. a määrusega nr 179 kinnitatud ja 28. mail 2001 jõustunud Maa

maksustamishinna arvutamise korra kohaselt ei võeta erinevalt eelnevalt kehtinud regulatsioonist

maatüki maksustamishinna määramisel enam arvesse parandustegureid, ei tähenda, et maatüki

maksustamishinna määramine või arvutamine ei oleks haldusakt. Uue regulatsiooniga on küll

vähendatud kohaliku omavalitsusüksuse kaalutlusõiguse ulatust, kuid muutunud ei ole maatüki

maksustamishinna määramise kohustusi tekitav iseloom. Avaliku võimu tegevus, mis on selliselt

suunatud kohustuste tekitamisele, peab olema vormistatud haldusaktina.

13. Õige on maksuameti väide, et maa korralise hindamise tulemused on avalikud, nendega on

võimalik tutvuda ja neid ettenähtud korras vaidlustada. Kuid need abinõud ei muuda kohustust

määrata maatüki maksustamishind haldusaktiga ja teha see adressaadile teatavaks.

Maa hindamise seaduse § 5 lg 1 kohaselt leitakse korralise hindamise tulemusena maa väärtus

tsoonide ja sihtotstarvete või kõlvikute kaupa. Korralise hindamise tulemused vormistatakse

hinnatsoonide kaartidena ja maa väärtuste loeteluna hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa. Hindamise

tulemustele lisatakse seletuskiri. Maa hindamise seaduse § 51 lõikest 2, mis sätestab, et korraldatakse

maa hindamise tulemuste avalik väljapanek, järeldub, et hinnatsoonide kaart ja maa väärtuste loetelu

hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa avalikustatakse.

Järelikult saab isik maa hindamise tulemuste avalikul väljapanekul tutvuda vaid maa

maksustamishinna määramise algandmetega (hinnatsoonide kaardi ja maa väärtuste loeteluga

hinnatsoonide ja sihtotstarvete kaupa). Seega peab isik suutma leida hinnatsoonide kaardilt tsooni,

kuhu tema maatükk kuulub. Veel peab isik teadma maa sihtotstarvet, leidmaks maa väärtuste

loetelust, kui suur on vastavas tsoonis sellise sihtotstarbega maatüki ruutmeetri, maatüki hektari või

krundi ehitusõiguse ruutmeetri maksumus. Samuti peab isik teadma Vabariigi Valitsuse 22. mai

2001. a määrusega nr 179 kinnitatud "Maa maksustamishinna arvutamise korra" §-s 3 sätestatud

maatüki maksustamishinna arvutamise valemit.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et selline haldusakti algandmete avalik teatavakstegemine ei

asenda maatüki maksustamishinda määrava haldusakti andmist ja teatavakstegemist. Isiku jaoks on

ebamõistlikult koormav arvutada algandmete põhjal välja maatüki maksustamishind, et otsustada, kas

see rikub tema õigusi või mitte. Pealegi on tõenäoline, et niisugune teatavakstegemine toob kaasa

algandmete vääritimõistmist. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et ainus seadusest tulenev (MHS § 51

lg-st 2) võimalus maa hindamise tulemuste avalikust väljapanekust teadasaamiseks on valla- või

linnavalitsuse poolt avaldatav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Seetõttu oleks vaja maatüki maksustamishinda määrav haldusakt anda ja isikule teatavaks teha.

Ainult nõuetekohaselt teatavaks tehtud haldusaktist saab isik mõista, kas tema õigusi rikutakse või

mitte, samuti otsustada, kas akti vaidlustada. Vastavalt HMS § 62 lg 2 p-le 1 tuleb maa

maksustamishinda määrav haldusakt kui isiku õigusi piirav haldusakt teha adressaadile teatavaks

kättetoimetamisega.

14. AS Port Artur esitas kaebuse maksuteate tühistamiseks põhjendusega, et talle ei ole maatüki

maksustamishinnast teatatud. Vaidlust ei ole selle üle, et maksustamisele kuuluva maatüki

maksustamishinda ei ole kohalik omavalitsus haldusaktiga määranud ega seda ka teatavaks teinud.

Maamaksu määramises osalevad kaks erinevat haldusekandjat - kohalik omavalitsus ja riik. Kuna

käsitletavas asjas ei ole kohalik omavalitsus maa maksustamishinda määravat eelhaldusakti andnud,

siis ei saanud maksuamet ka maksuteadet kui lõplikku haldusakti anda. Seetõttu on maksuteade

õigusvastane ja tuleb tühistada.

15. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et eeltoodud seisukoha järgimine - maatüki

maksustamishind tuleb määrata haldusaktiga ja teha see adressaadile teatavaks - ei tähenda, et see akt

tuleb tingimata saata enne maksuteate saatmist. Selle haldusakti võib saata ka koos maksuteatega.

Praegu kehtiv õiguslik regulatsioon ei nõua enam selgesõnaliselt, et maa maksustamishinna

määrajaks oleks valla- või linnavalitsus. Järelikult ei ole välistatud selle haldusakti vormistamine

kohaliku omavalitsuse ametniku poolt näiteks kirja või muu haldusdokumendina, kui ametnikule on

kohaliku omavalitsuse poolt antud vastav pädevus. Oluline on aga, et selle haldusdokumendi

vormistamisel oleks järgitud HMS §-des 54-57 haldusaktile sätestatud nõudeid.

16. Ülaltoodut arvestades tuleb AS Port Artur kassatsioonkaebus rahuldada ning tühistada

ringkonnakohtu otsus. Jõusse jääb Pärnu Halduskohtu otsus maksuteadet ja riigilõivu puudutavas

osas. Pärnu Halduskohtus kantud õigusabikulude osas tuleb halduskohtu otsus tühistada ja Riigikohtu

halduskolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega mõistetakse maksuametilt kaebaja kasuks välja

õigusabikulude katteks 10 000 krooni. Taotletud suuruses õigusabikulude väljamõistmist peab

Riigikohtu halduskolleegium põhjendamatuks detailse kuluarvestuse kohtule esitamata jätmise ja

eelduslikult samaliigilistes asjades vajaliku väiksema õigusabikulu tõttu. Maksuametilt tuleb kaebaja

kasuks välja mõista kohtukulud ka apellatsioonimenetluses - riigilõiv 10 krooni.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann