3-2-1-57-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-57-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Jelena Klimina hagi Dmitri Aksjonovi vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a otsus

nr 2-2-33/03.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dmitri Aksjonovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. aprill 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari

2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jelena Klimina esitas 11. septembril 2000. a Kohtla-Järve Linnakohtule hagi Dmitri Aksjonovi

vastu, milles palus tuvastada, et tema 5. juunil 2000. a sündinud poeg Andrei Klimin põlvneb

kostjast. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuiselt 1000 krooni lapse

ülalpidamiseks ja 500 krooni hageja enda ülalpidamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

2. Kostja Dmitri Aksjonov vaidles vastu elatise suurusele, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et Andrei

Klimin põlvneb temast.

3. Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas 28. oktoobril 2002. a hagi osaliselt. Kohus tuvastas Andrei

Klimini põlvnemise D. Aksjonovist. Kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks igakuiselt 550

krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni Andrei Klimini täisealiseks saamiseni. Elatisenõude

hageja enda ülalpidamiseks jättis kohus rahuldamata, kuna PkS § 21 ja § 22 lg 2 sätestab abikaasa ja

lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustuse. Pooled ei ole abielus olnud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus muutis 16. jaanuari 2003. a otsusega linnakohtu otsust elatise suuruse ja

elatise maksmise alguskuupäeva osas. Ringkonnakohus luges elatise suuruseks 800 krooni kuus ja

mõistis selle välja alates hagi esitamise päevast, s.o 9. novembrist 2000. a.

Perekonnaseaduse § 38 lg 1 järgi tulenevad vanemate ja laste õigused ja kohustused laste

põlvnemisest. Kostja kohustus maksta elatist tekib seetõttu, et laps, kelle ülalpidamiseks hageja elatist

nõuab, põlvneb temast.

Elatise väljamõistmist hageja enda ülalpidamiseks perekonnaseaduse 9 peatüki 2. jagu ette ei näe ja

selles osas vastab linnakohtu otsus seadusele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue

otsuse, millega jätta linnakohtu otsus muutmata.

Kostja ei ole nõus maksma elatist 800 krooni suuruses summas. Samuti ei nõustu ta sellega, et elatis

mõisteti välja hagiavalduse esitamisest alates, kuna hagi esitamise ajal ei olnud veel tuvastatud, et

Andrei Klimin põlvneb temast. Ringkonnakohus kohaldas valesti PkS § 42.

Kohus tõlgendas ebaõigesti PkS § 61 lg 2 ja § 49. Kohus ei arvestanud hageja sissetulekutega.

6. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

8. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel PkS § 61 lg 1

alusel lapsele elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt

lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Ringkonnakohus on PkS § 49 õigesti

kohaldanud. Kohus on põhjendanud, miks ta leiab, et lapse ülalpidamiseks kulub 1000 krooni kuus ja

miks tuleb kostjalt välja mõista 800 krooni. Riigikohus ei saa tuvastada hagi aluseks olevaid

asjaolusid. TsMS § 353 lg 3 järgi põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud

asjaoludel.

9. Perekonnaseaduse §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustus tekib seoses põlvnemisega. Vanemate ja

laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PkS § 38 lg 1 järgi põlvnemisest, mis on

tõestatud seaduses sätestatud korras. Kohus tuvastas Andrei Klimini põlvnemise kostjast PkS § 42

alusel. Perekonnaseaduse § 70 järgi mõistab kohus elatise lapse ülalpidamiseks välja alates

elatisehagi esitamisest. Seega on ringkonnakohus õigesti elatise lapse ülalpidamiseks välja mõistnud

alates hagi esitamisest, mitte kohtuotsuse tegemisest. Kolleegium märgib, et perekonnaseaduse

mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Vanema ülesanne on

täita oma kohustused lapse ülalpidamisel.

A. Kull L. Laarmaa J. Luik