3-2-1-55-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-55-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. mai 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Igor Tavaste avaldus tuvastada maa ja hoonete kuulumine

Paul Tavastele ning tuvastada hoonete võõrandamise

õigusvastasus.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. jaanuari 2003. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2/103/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Tavaste kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. aprill 2003. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16. jaanuari 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Igor Tavastele Helgi-Ruth Tavaste poolt

14. veebruaril 2003. a tasutud kautsjon, 200 (kakssada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Igor Tavaste esitas 5. septembril 2001. a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et

Pärnu maakonnas Tori vallas asunud maaüksus Muraka 87 kinnistu nr 1793 ja sellel asunud hooned

kuulusid 16. juunil 1940. a Paul Tavastele ja et hooned kuulusid P. Tavastele ka 25. aprillil 1945. a.

Avaldaja palus tuvastada, et hooned võõrandati õigusvastaselt 25. aprillil 1945. a ebaseadusliku

otsuse alusel ametiisiku omavoli tõttu ja P. Tavaste reaalse repressiooniohu tõttu.

Menetluse käigus loobus I. Tavaste nõudest tuvastada maaüksuse kuulumine 16. juunil 1940. a

P. Tavastele ja selle nõude osas lõpetas kohus menetluse.

Avalduse kohaselt on Muraka 87 kinnistul asunud hoonete kuulumine P. Tavastele 25. aprilli 1945. a

seisuga tõendatud kinkelepinguga 6. augustist 1928. a; rendilepinguga 18. veebruarist 1934. a,

millega Johannes Jürs sai talukoha kasutada; talundilehega nr 120, mille järgi 29. juunil 1939 kasutas

J. Jürs Muraka 87 talukohta raharendi alusel ning muude avaldusele lisatud tõenditega. Avaldaja

leidis, et Pärnu Maakonna Tori valla TK istungiprotokolli nr 69 kohaselt otsustati J. Jürsilt

võõrandada Muraka 87 Kiieti talu kasutuses olevast maast 15,97 ha. 2. jaanuari 1946. a majapidamise

arvestuslehel märgitud hooned ja nende ehitusaastad on samad kui 1939. aasta talundilehel P. Tavaste

omandis olevad hooned ja nende ehitusaastad. Seega peeti J. Jürsi 25. aprillist 1945. a alates Muraka

87 hoonete omanikuks.

2. Asjast huvitatud isik Aadi Jürs vaidles avaldusele vastu väites, et P. Tavaste ei olnud 1945. aastal

Muraka 87 asuvate hoonete omanik, sest ta müüs need 13. oktoobril 1940. a Mihkel Liitojale.

Asjast huvitatud isik Eesti Vabariik leidis, et I. Tavaste avalduse menetlemine hoonete tagastamise

osas on lõpetatud. Jõus on ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 17. detsembri 1999. a otsus. Avaldaja

ei ole seda otsust vaidlustanud.

Asjast huvitatud isik Tori vald teatas, et tal pole seisukohta hoonete kuuluvuse kohta. Kohtuistungil

leidis Tori vald, et avaldus ei ole põhjendatud.

3. Pärnu Maakohtu 3. oktoobri 2002. a otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustes

leiti, et kui avalduse esitanud isik ei ole 1997. aasta 31. detsembriks esitanud tõendeid asjaolude

kohta, mida ta on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt kohustatud tõendama, tuleb tal

ORAS § 16 lg 5 järgi esitada tõendid Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtajal ja korras. Kui avalduse

esitanud isik mõjuva põhjuseta ei esita tõendeid talle kirjalikult teatatud tähtajaks, lõpetab kohalik

komisjon avalduse menetluse. ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjon andis 30. augusti 1999. a otsusega

I. Tavastele tähtaja dokumentide esitamiseks 1. detsembrini 1999. a. Maavanema 20. septembri

1999. a kirjaga selgitati avaldajale täiendavalt võimalust pöörduda vara õigusvastase võõrandamise

aja ja viisi tõendamiseks kohtu poole. I. Tavaste ei esitanud dokumente määratud tähtajaks ega

teatanud pöördumisest kohtu poole. Seetõttu lõpetas ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni ORAS § 16

lg-te 5 ja 6 alusel 17. detsembrist 1999. a otsusega nr 4 I. Tavaste avalduse menetluse. Avaldaja oli

sellest otsusest teadlik ja otsust ei vaidlustanud. Omandireformi aluste seaduse mõtte kohaselt

tähendab tagastamismenetluse lõpetamine, et avaldaja on oma nõudest loobunud. Avaldaja pöördus

avaldusega kohtu poole 5. septembril 2001. a, s.o ligi 2 aastat pärast asjas menetluse lõpetamist.

Kuna avalduses taotletud faktide tuvastamine on vajalik vara tagastamiseks omandireformi aluste

seaduse järgi, siis puudub menetluse lõpetamise tõttu vajadus neid fakte tuvastada ja avaldajal

puudub põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks. Avaldus tuleb jätta

rahuldamata ning avaldaja esitatud tõendid tähelepanuta. Nõudest tuvastada, et kinnistu nr 1793 ja

sellel asunud hoonete omanik oli 16. juunil 1940. a P. Tavaste, loobus avaldaja põhjusel, et selle üle ei

vaielda, maa osas on I. Tavaste tunnistatud õigustatud subjektiks ja kohus lõpetas selle nõuede osas

menetluse.

4. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse avaldaja, kes leidis, et kohus oleks

pidanud avalduse lahendama sisuliselt. Omandiõiguse tuvastamine on varem eksisteerinud

tsiviilõigussuhtest lähtuv vaidlus, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kohalike

komisjonide töö ei ole lõppenud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari 2003. a otsusega jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et apellandi viide Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 2-2-1-108-97 ei ole

asjakohane. Viidatud määruses leidis kohus, et taotleja võib pöörduda vara võõrandamisaegse

omaniku kindlakstegemiseks maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem

eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Viidatud juhul oli küsimus

selles, kas vara võõrandamisaegse omaniku tuvastamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Käesolevas

asjas selle üle ei vaielda. Pärnu maakohus menetles I. Tavaste avaldust ja jättis selle rahuldamata.

Õige on apellandi väide, et ORAS § 16 lg-st 5 juhinduvad oma tegevuses ÕVVTK kohalikud

komisjonid. See aga ei tähenda, et tsiviilkohus ei saa tugineda asjaolule, et avaldaja vara tagastamise

avalduse menetlus on lõppenud. I. Tavaste soovis faktide tuvastamist seoses vara tagasi taotlemisega

omandireformi käigus. Kuna I. Tavaste vara tagastamise avalduse menetlemine on lõpetatud vastavalt

kehtivale korrale ja ta ei ole lõpetamist vaidlustanud, ei ole soovitud faktide tuvastamine avaldajale

enam vajalik. Seega leidis kohus õigesti, et avaldajal puudub põhjendatud ja õigustatud huvi tema

poolt nõutud faktide tuvastamiseks.

Omandireformi korraldamise lõpetamise ühist tähtaega ei ole sätestatud. See aga ei tähenda, et

konkreetse taotleja avalduse menetlemine ei lõpe. ORAS § 16 lg 5 kohaselt lõpetatakse iga avalduse

menetlemine eraldi vastavalt kehtestatud korrale. Kuna I. Tavaste avalduse menetlemine on lõpetatud,

ei saa ta "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja

läbivaatamise ning tõendite hindamise korra" p 36 alusel enam uusi tõendeid esitada. Selles seisnebki

avalduse menetlemise lõpetamise mõte.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palus avaldaja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära

kohaldamise tõttu ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Ringkonnakohus kohaldas vääralt omandireformi aluste seadust ja tegi asjas ebaõige järelduse, et

avaldajal puudub faktide tuvastamiseks põhjendatud ja õigustatud huvi. Kohus oleks pidanud

lahendama asja sisuliselt, sest avaldajal on huvi soovitud faktide tuvastamiseks. Avaldaja

põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks seisneb selles, et tal on õigus

faktide tuvastamise korral taotleda asja uut läbivaatamist ja lahendamist ÕVVTK kohalikus

komisjonis. Kohtud on teinud ORAS § 16 lg-st 5 järelduse, et pärast ÕVVTK kohaliku komisjoni

poolt asja lõpetamist ei ole avaldajal enam õigustatud ega põhjendatud huvi faktide tuvastamise

avalduse esitamiseks kohtule. Eelmainitud säte on aga pädevus- ja menetlusnormina kohustuslik

ÕVVTK kohalikule komisjonile. Avaldaja on kohtusse pöördunud omandiõiguse tuvastamise

nõudega, seega on tegemist varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis

vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Seda seisukohta kinnitas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

otsus asjas nr 3-2-1-8-02.

8. Kuna ÕVVTK kohalik komisjon jättis avalduse rahuldamata tõendamatuse tõttu, oli avaldajal

õigus Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite

hindamise korra" p 22 (edaspidi korra) kohaselt pöörduda kohtusse.

9. Nimetatud korra p 36 näeb ette, et kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud,

võib komisjon teha uue otsuse. Tsiviilasjas tehtav kohtuotsus oleks avaldaja poolt esitatud uus

asjaolu, mis annaks talle õiguse pöörduda uuesti ÕVVTK komisjoni poole. Kui avaldajal on õigus

pöörduda tsiviilkohtumenetluse korras faktide tuvastamiseks kohtusse, siis tuleb kohaldada ka üldisi

aegumissätteid. Lähtuda tulnuks TsÜS § 113 lg-st 1, mille kohaselt on üldine aegumistähtaeg 10

aastat.

10. Huvitatud isikud ei ole vastust kassatsioonkaebusele esitanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

12. Ringkonnakohus leidis, et kuna I. Tavaste õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduses

on menetlus lõpetatud vastavalt kehtivale korrale ja ta ei ole menetluse lõpetamist vaidlustanud, siis

ei ole avalduses nõutud juriidiliste faktide tuvastamine talle enam vajalik. Seega puudub avaldajal

põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud faktide tuvastamiseks. Ta ei saa korra p 36 alusel

enam uusi tõendeid esitada. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu selle järeldusega.

13. Kolleegium leiab, et see, kas avaldajal on põhjendatud ja õigustatud huvi tema poolt nõutud

faktide tuvastamiseks oleneb sellest, kas tal on võimalik uuendada tagastamismenetlust. Korra p 36

järgi, kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud (taotletakse vara, mida ei olnud

esialgu märgitud, esitatakse uusi tõendeid jms), mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise, esitab

avalduse vastuvõtja materjalid ilmnenud asjaolude kohta kohalikule komisjonile, kes vaatab need läbi

ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Korra p 36 ei keela taotlejal esitada pärast

menetluse lõpetamist komisjonile uusi tõendeid ja kirjeldab, mida peab avalduse vastuvõtja tegema

uute tõendite esitamise korral. Seega on ringkonnakohus ennatlikult põhjendanud viitega korra p-

le 36, et avaldaja on kaotanud võimaluse esitada uusi tõendeid vara õigusvastase võõrandamisaegse

omaniku kindlakstegemiseks ja vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks. Millised

asjaolud on aluseks menetluse uuendamisel ja kas uuendada saab ka lõpetatud menetlust või ainult

menetlust, kus on tehtud sisuline otsustus- need on õiguslikud küsimused, mis lahendatakse ORAS

§ 19 lg 1 ja HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi haldusmenetluses sh halduskohtus. Seega tuleb kohtul asi

lahendada sisuliselt.

14. I. Tavaste esitas avalduses kaks nõuet: 1) ta palus tuvastada hagita menetluses, et Pärnu

maakonnas Tori vallas Muraka 87 asuvad hooned kuulusid 25. aprillil 1945. a Paul Tavastele; 2)

tuvastada juriidline fakt, et sellel maatükil asunud hooned võõrandati P. Tavastelt õigusvastaselt Tori

valla TK 25. aprilli 1945. a ebaseadusliku otsuse alusel ametiisiku omavoli tõttu ja reaalse

repressiooniohu tõttu.

15. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et omandiõigus ei ole juriidiline fakt, vaid juriidilised faktid

on omandiõiguse tekkimise aluseks. Asja uuel läbivaatamisel vajab täpsustamist, kas avaldaja soovib

ainult tuvastada, et P. Tavastelt võõrandati hooned 24. aprillil 1945. a ebaseadusliku otsuse alusel, või

ta soovib ka P. Tavaste omandiõiguse tunnustamist hoonetele (hoonete kuuluvuse kindlakstegemist).

Kui avaldaja soovib ka omandiõiguse tunnustamist, st hoonete õigusvastase võõrandamise aegse

omaniku kindlakstegemist, siis on tegemist väidetavalt eksisteerinud tsiviilõigussuhtest -

omandisuhtest - tekkinud vaidlusega. Omandiõiguse tuvastamine toimub selle õiguse tunnustamise

teel hagimenetluses.

16. Erinevalt kassatsookaebuses esitatust leiab kolleegium, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend

nr 3-2-1-8-02 ei oma puutumust käesoleva vaidlusega. Viidatud lahendis oli vaidluse all ainult see,

kas avaldaja võib soovitud faktide tuvastamiseks pöörduda maa- või linnakohtusse või

halduskohtusse.

H. Jõks, V. Kõve, L. Laarmaa