3-2-1-18-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-18-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

Renerki Kaubanduse OÜ hagi AS Schenker vastu 1 159 825

krooni saamiseks ning AS Schenker regresshagi AS Seir

vastu.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 2002. a

otsus tsiviilasjas nr 2-2-/1146/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Renerki Kaubanduse OÜ kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. märts 2002. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat T. Pikamäe, kostja esindaja

vandeadvokaat A. Glikman ja AS Seir esindaja vandeadvokaat

A. Kunila

Resolutsioon

1. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

7. novembri 2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta

otsus muutmata.

2. Renerki Kaubanduse OÜ kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Renerki Kaubanduse OÜ tellis 1999. aasta märtsis Samsungi kaupade esinduselt elektroonilisi

kodumasinaid ja tarbekaupu. Vastavalt kokkuleppele viis Samsung Electronics Co kaubad

Vilniusesse, kus hageja pidi ise korraldama kaupade Eestisse toomise. Renerki Kaubanduse OÜ tellis

kaupade Leedust Eestisse toimetamise AS-lt Schenker. AS Schenker kasutas tellimuse täitmiseks

oma haagist, mida vedas kolmanda isiku AS Seir veoautojuht AS-le Seir kuuluva autoveokiga.

17. märtsil 1999. a rööviti Ikla - Pärnu vahelisel maanteel Renerki Kaubanduse OÜ tellimuse

täitmiseks kasutatud autoveok ja haagis koos kaubaga. Röövimise suhtes algatati kriminaalmenetlus.

Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikli 17 lõike 1 järgi vastutab vedaja

kauba täieliku või osalise kaotsimineku eest kauba vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni.

Sama artikli lõike 3 kohaselt ei vabane vedaja vastutusest veol kasutatava sõiduki defektsuse või

sõiduki rendile andnud isiku või tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse

või hooletuse tõttu. Kuigi Renerki Kaubanduse OÜ-le kuuluv kaup läks kaduma röövimise läbi, ei

vabane vedaja AS Schenker vastutusest, kuna tegemist ei ole asjaoludega, millest vedaja ei võinud

hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud ette näha.

2. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus Renerki Kaubanduse OÜ eelmärgitud

asjaoludele toetudes välja mõista AS-lt Schenker kauba röövimisega tekitatud kahju 1 006 726 krooni

ja CMR artikkel 27 lõike 1 järgi viivistena 153 825 krooni.

3. Kostja leidis, et ta ei ole vastutav kauba röövimisega tekitatud kahju eest. Kostja tegeles

vaidlusaluse veo transportimise korraldamisega. Kaubasaatja andis veose vedamiseks üle AS-le Seir.

Vedaja ei vastuta kauba röövimisega tekitatud kahju eest, kuna vedaja ei ole õigusvastaselt käitunud,

samuti puudub vedaja süü. Kostja leidis samuti, et nõude suurus on tõendamata.

4. Kostja esitas TsMS § 82 alusel regresshagi AS Seir vastu. Juhul, kui Renerki Kaubanduse OÜ hagi

AS Schenker vastu lahendatakse kostja kahjuks, palus kostja CMR art 37 alusel AS-lt Seir regressi

korras välja mõista kahjuhüvitis, viivised ja kohtukulud.

5. AS Seir leidis, et vedaja ei vastuta antud juhul kaupade kaotsimineku eest. Pärnu Maakohtu

otsusega on tuvastatud kuuest isikust koosnev kurjategijate grupp, kes kasutades relva, politsei

vormiriietust ja atribuutikat, peatas AS-le Seir kuuluva auto ja röövis auto koos koormaga. Autojuht

ei saanud millegagi röövimist takistada ega ära hoida.

6. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. CMR saatelehelt nähtub, et vedas AS Schenker,

kostja on aga korduvalt kinnitanud, et tegelikult vedas hageja kaupa AS Seir. CMR artikkel 3

tulenevalt leidis kohus, et vedajaks CMR mõttes tuleb pidada ka isikut, kes korraldab tasu eest

kaupade vedu, sõltumata sellest, kas ta ise veab või kasutab selleks kellegi teise teenuseid. Kohus

leidis, et kaubaveoleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.

7. Kohus luges kauba röövimise CMR artikkel 17 lõike 1 järgi kauba kaotsiminekuks. Kohus leidis,

et väär on hageja arvamus, et kauba röövimine ei ole CMR artikkel 17 lõike 2 tähenduses asjaolu,

millest vedaja ei suutnud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida ning mis seetõttu vabastab

vedaja vastutusest kauba kaotsiminekul. Veolepingu kohaselt pidi kaup toimetatama Vilniusest

Tallinna. Kauba röövimise tõttu ei saanud kostja oma kohustust täita. Isik, kes ei täida kohustist või

täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab TsK § 227 järgi varalist vastutust ainult süü (tahtluse või

ettevaatamatuse) olemasolul. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud.

8. Kohus leidis, et kauba vedaja süüline käitumine ei ole tuvastamist leidnud. Asjas on tõendamist

leidnud, et kaupa vedav autojuht peatus isikute märguandel, kes kandsid politsei vormiriietusele

sarnanevat riietust ja kasutasid politsei atribuutikat. Autojuhi suhtes kasutati vägivalda. Hageja ei ole

tõendanud asjaolusid, mille tõttu autojuhil oli alust eeldada röövimist. Kohus leidis, et kostja poolse

kohustise mittetäitmise tingis see, et kurjategijad röövisid kauba. Isikud, kes kauba röövisid, on

tuvastatud. Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteo toimepannud isikutelt. Kuna kohus

jättis hagi rahuldamata, siis ei rahuldatud ka kostja regresshagi AS Seir vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata.

Kolleegium nõustub kohtu seisukohaga, et CMR artikkel 17 lg 1 mõttes saab kauba kaotsiminekuks

lugeda olukorda, kus kaupa ei ole võimalik kaubasaajale üle anda. Selline olukord tekkis röövimise

tagajärjel.

10. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et kostja oli hageja suhtes vedajaks, kelle vastu

oli hageja õigustatud esitama nõude kauba kaotsimineku korral. Kostja rikkus veolepingust tulenevat

kohustust, kuivõrd kaup jäi kaubasaajale üle andmata. Ringkonnakohus leidis, et vedaja vastutusest

vabanemiseks oli alus olemas. CMR artikkel 17 lg 2 kohaselt vabaneb vedaja vastutusest, kui kauba

kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige

tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja

ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud

hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Vaidluses on kostja toonud vedaja vastutusest

vabanemise asjaoluks veose röövimise liikluspolitseinikena esinenud kurjategijate poolt.

Ringkonnakohus leidis, et kaubasaatja ei olnud mingeid erinõudeid vedajale esitanud ei veo aja ega

viisi osas. Autojuht peatus liikluspolitsei vormiriides isiku märguande peale. Autojuht ei peatunud

üksi metsateel ega olnud muul viisil ettevaatamatu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse,

millega mõista kostjalt välja 1 159 825 krooni.

12. Hageja leiab, et CMR kohaselt on vedajal kauba kaotsimineku eest mittesüüline vastutus. Hageja

järeldus tugineb asjaolule, et CMR artikli 17 lg 2 sõnastus vedaja vastutusest vabanemise asjaolude

kohta vastab sõnastusele, mille korral üldjuhul kohustatud isik vabastatakse vastutusest kohustuse

rikkumise eest mittesüülise vastutuse korral. Mittesüülise vastutuse puhul ei ole oluline, kas isik täitis

oma kohustust mõistliku hoolsusega. Mittesüülise vastutuse puhul on oluline, kas tegemist oli

asjaoluga, mida isik ei võinud ette näha, seda arvestada ega vältida. Vedaja vabaneb vastutusest kui

kauba kaotsiminek oli tingitud vääramatust jõust.

13. Hageja esitab kassatsioonkaebuses põhjendused ringkonnakohtu otsuse ekslikkuse kohta ka

juhuks, kui Riigikohus peaks leidma, et vedaja vastutus on süüline.

Ringkonnakohus jättis kohaldamata TsK § 173 lg 1, mistõttu jättis põhjendamatult arvestamata

põhjendused AS Seir hoolsuskohustuste rikkumise kohta ja vastavad tõendid. Tulenevalt TsK § 173

lg 1 sätestatust olid AS Schenker ja AS Seir kohustatud järgima tavalisi ohutusnõudeid sõltumata

sellest, kas Renerki Kaubanduse OÜ-l ja AS Schenker oli selle kohta kokkulepe või mitte.

Hageja märgib, et ringkonnakohus ei ole vastanud kõikidele apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 92 jättes vastu võtmata apellatsioonkaebusele lisatud ajaleheartiklid.

14. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja ei vastuta veose röövimisega tekitatud kahju

eest. CMR mõtte kohaselt ei vastuta vedaja kauba röövimise eest, kui ta ei olnud seda suuteline

vältima tema kasutuses olnud vahendite ja mõistlike kulutustega. Tõendatud on, et vedaja ei võinud

röövist hoiduda ega selle tagajärgi vältida.

CMR artiklis 17 lõikes 2 on vastutusest vabanemise alusena toodud asjaolud, mida mõistliku

hoolsusega käituv vedaja ei suuda mõjutada. Veose röövimine, kui seda ei põhjustanud vedaja

käitumine, on kauba omaniku riisiko. Vedaja ei rikkunud veolepingu tavalisi tingimusi.

Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusnorme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks, kuid muuta tuleb apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi.

16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele

rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon - CMR. CMR artikkel 1 lg 1 kohaselt

kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade

vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub

kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest

makstakse tasu. Nimetatud tingimised on täidetud.

17. Samuti nõustub kolleegium sellega, et CMR artikkel 17 lg 1 mõttes saab kauba kaotsiminekuks

lugeda olukorda, mil kaupa ei ole võimalik kaubasaajale üle anda ja selline olukord võib tekkida

kauba röövimise tulemusena.

18. CMR artikkel 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või

vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba

kohaletoimetamisega viivitamise eest. Sama artikli lg 2 sätestab tingimused, millede olemasolul võib

vedaja vabaneda vastutusest. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või

kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude

esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus;

kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei

suutnud vältida.

19. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et CMR kohaselt vastutab vedaja kauba

kaotsimineku eest sõltumata oma süüst. Ringkonnakohus tuvastas, et vedajaks on kostja AS

Schenker. Vedaja vastutusest vabanemise asjaoluks on selles vaidluses kostja toonud veose röövimise

liikluspolitseinikena esinenud kurjategijate poolt. Kohtud tuvastasid, et autojuht peatus liikluspolitsei

vormiriides oleva isiku märguande peale Ikla - Pärnu vahelisel maanteel hommikusel ajal.

Kolleegium leiab, et autojuhi käitumine teel, kui liikluspolitsei vormiriietuses isikud andsid märku

auto peatumiseks, oli kooskõlas teel tekkinud olukorraga ja kehtivate õigusaktidega. Autojuhi suhtes

kasutati vägivalda. Kolleegium leiab, et arvestades asjas tuvastatud tehiolusid on veose röövimine

liikluspolitseinikena esinenud isikute poolt piisavalt erandlikuks asjaoluks CMR artikkel 17 lg 2

mõttes vedaja vastutusest vabanemiseks. Tegemist on asjaoludega, millest vedaja ei võinud hoiduda

ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida enda kasutuses olevate mõistlike vahenditega. Vedaja

vastutusest vabanemiseks peavad olema täidetud CMR artikkel 17 lg 2 viimase lauseosa mõlemad

tingimused, st asjaolu, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Need

asjaolud on tuvastatud. Vedaja täitis oma kohustust mõistliku hoolsusega ning tegi kõik endast

sõltuvalt mõistlikult vajaliku, et kohustust nõuetekohaselt täita.

20. Kassatsioonkaebuse väide selle kohta, et ringkonnakohus ei ole otsesõnu vastanud

apellatsioonkaebuse väitele, et tööandja hoiatas kaupa vedanud auto juhti röövimistest teedel, on

õige, kuid samas on kohus asunud otsuses seisukohale, et liikluspolitsei vormiriietuses isiku

märguande peale peatumine oli igati kooskõlas seadusega. Seepärast ei ole TsMS § 330 lg 6

rikkumine põhjustanud ebaõiget ringkonnakohtu lahendit ja seda ei saa käsitleda TsMS § 363 p 2

järgi protsessiõigusnormi olulise rikkumisena, mis annaks aluse apellatsioonikohtu otsuse

tühistamiseks.

21. Kassatsioonkaebuse väide TsMS § 92 rikkumise kohta seoses ajaleheartiklite dokumentaalse

tõendina vastuvõtmisest keeldumise kohta on ebaõige. Kohus võttis ajaleheartiklid vastu ja andis

neile hinnangu, öeldes, et nad ei ole selles asjas hinnatavad dokumentaalse tõendina, sest ei kajasta

selle vaidluse asjaolusid, vaid valgustavad üldist olukorda veostega ette tulnud ohtudest. Kohus on

ajaleheartikleid tegelikult hinnanud kui dokumentaalseid tõendeid, kuid ekslikult neid selleks

keeldunud nimetamast.

22. Kolleegium muudab ringkonnakohtu otsust põhjenduste osas ja jätab välja ringkonnakohtu

käsitluse TsK § 227 kohta, kui asjasse mittepuutuva. Vaidluse lahendamine toimub CMR alusel.

J. Odar, A. Kull, V. Kõve