3-3-1-7-03 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas 6. märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning
Legislator headnote
AI generated3-3-1-7-03 · Riigikohus: märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-7-03
Määruse kuupäev
20. märts 2003
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
AS Ramsun kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
6. märtsi 2001. a ettekirjutuse nr 10-13/461 tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri
2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/219/2002
Menetluse alus Riigikohtus
AS Ramsun kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Peatada menetlus õiguskantsleri poolt 27. veebruaril 2003 Riigikogule tehtud ettepaneku - viia
Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega - menetlemise tulemuste
selgumiseni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas 6. märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun
tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning
intressi 393 033 krooni. AS Ramsun esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes ettekirjutuse
tühistamist ja haldusakti tagasitäitmist. Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2001. a otsusega
haldusasjas nr 3-956/2001 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
18. oktoobri 2002. a otsuses leiti, et Tallinna Halduskohtu otsus on õige ning AS Ramsun
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-1-
8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks. Viidatud kohtuotsusega
tunnistati põhiseadusevastaseks nii varem kehtinud Maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 osas, millega
volitati rahandusministrit kehtestama intressi määra kui ka rahandusministri vastavad määrused osas,
millega intressimäär kehtestati.
1. jaanuaril 2003 jõustunud Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse,
kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega muudeti
Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 ja sõnastati järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist
tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi järgmiselt:
1) alates 6.01.1994 kuni 31.12.1996 - 0,15 % päevas;
2) alates 1.01.1997 kuni 31.03.1998 - 0,12 % päevas;
3) alates 1.04.1998 kuni 30.09.1998 - 0,07 % päevas;
4) alates 1.10.1998 kuni 15.01.1999 - 0,035 % päevas;
5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 - 0,07 % päevas."
3. AS Ramsun taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks
asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et
ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse
tegemiseni. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel jätnud tõendid osaliselt hindamata ja osa kohtu
järeldusi on õiguslikult põhjendamata. Väidetavalt maksuvõlalt on intressid arvestatud õigusvastaselt,
sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-
1-8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks.
Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, et
ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maksuamet on seisukohal, et intressi arvestamise
õiguslike aluste põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole iseseisvaks põhjuseks ringkonnakohtu
otsuse tühistamisel, sest kassaator ei ole intressi põhiseadusevastasusele viidanud Tallinna
Halduskohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus.
Asja läbivaatamine toimus 20. veebruaril 2003 kohtuistungil.
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. AS Ramsun kassatsioonkaebuse lahendamine eeldab, et Riigikohtu halduskolleegium võtab
seisukoha maksuvõlalt intressi arvestamise põhiseaduslikkuse osas. Põhiseaduslikkuse kontrolli saab
protsessiosaline Riigikohtus taotleda sellele vaatamata, et seda küsimust I ja II astme kohtus ei
tõstatatud. Pealegi on õiguskantsler teinud 27. veebruaril 2003 Riigikogule ettepaneku viia
Maksukorralduse seaduse 1. jaanuaril 2003 jõustunud § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega.
5. Asja intresse puudutava osa lahendamine üksnes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsuse alusel ei ole võimalik, sest selle otsusega
põhiseadusevastaseks tunnistatud intressi arvestamise õiguslikud alused on asendatud seadusega
kehtestatud samasisulise regulatsiooniga. Kohtul puudub võimalus jätta selline tagasiulatuva jõuga
seadus kohaldamata, kui ta ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet. Põhiseaduslikkuse järelevalvet ei
algata Riigikohtu halduskolleegium juba seepärast, et õiguskantsler on teinud Riigikogule ettepaneku
viia Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega.
6. 1. juulil 2002 jõustunud Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 74 lg-ga 1
täiendati Halduskohtumenetluse seadustiku § 22 lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses: (2)
Halduskohus võib menetluse peatada: ... "4) Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse
järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada
haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust."
Selles sättes on menetluse peatamise alusena nimetatud samaaegselt Riigikohtu menetluses oleva
põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamist. Kuid põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei
ammendu kohtumenetlusega. Näiteks on õiguskantsleril Põhiseaduse § 142 alusel kohustus enne
kohtumenetluse algatamist teha vaidlustatud akti vastu võtnud organile ettepanek viia see
Põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui kohus kohaldab sellist vaidlustatud akti või algatab sama
akti suhtes omakorda põhiseaduslikkuse järelevalve, võib see viia ebamõistliku tulemuseni.
Haldusasja menetluse peatamine põhjusel, et õiguskantsler on teinud ettepaneku viia vaidlustatud akt
Põhiseaduse või seadustega kooskõlla, võib aga pikendada menetluseks kuluvat aega. Kuid ajakulu ei
pruugi üles kaaluda võimalikku ebamõistlikku tulemust, kui kohtumenetlust ei peatata. Tuleb ka
eeldada, et õiguskantsler ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet kergekäeliselt. Oluline on seegi, et
HKMS § 22 lg 2 p 4 laiendava tõlgendamise korral ei pea kohus menetlust peatama, vaid üksnes võib
seda vajadusel teha. Neil põhjustel peab Riigikohtu halduskolleegium õigeks tõlgendada HKMS § 22
lg 2 p 4 laiendavalt.
7. Nii HKMS §-st 22 kui ka TsMS §-st 214 tuleneb, et menetlus peatatakse mitte tähtajatult, vaid
kindlaksmääratud tähtajaks. HKMS § 22 lg 2 p-s 4 märgitud tähtaeg on seotud kohtumenetlusega ja
poleks seetõttu kohaldatav õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepaneku tõttu menetluse
peatamisel. Võimalikult lähedane viidatud regulatsioonile on peatada menetlus õiguskantsleri
ettepaneku läbivaatamise ajaks kuni Riigikogu on viinud seaduse kooskõlla Põhiseadusega või on
õiguskantsler Riigikogus toimunud arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et vaidlustatud seadus
on Põhiseadusega kooskõlas või on jõustunud Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas,
mille menetlus algatati seetõttu, et Riigikogu ei viinud seadust kooskõlla Põhiseadusega.
8. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks peatada selles haldusasjas menetlus, sest AS Ramsun
kassatsioonkaebuse maksuintresse puudutava osa lahendamine enne õiguskantsleri ettepaneku
läbivaatamist ei ole mõistlik. Menetlus uuendatakse, kui Riigikogu on viinud seaduse kooskõlla
Põhiseadusega või on õiguskantsler Riigikogus toimunud arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et
vaidlustatud seadus on Põhiseadusega kooskõlas või jõustub Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse
järelevalve asjas, mille menetlus algatati õiguskantsleri ettepanekul seetõttu, et Riigikogu ei viinud
seadust kooskõlla Põhiseadusega.
9. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et analoogilistes asjades on põhimõtteliselt võimalik
teha osaotsus, jätkates intresse puudutavas kaebuse osas menetlust. Menetluse selline jätkamine ei
tähenda, et kohus ei või jätkuvat menetlust peatada. Käesolevas asjas ei ole osaotsuse tegemine
otstarbekas.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann