3-3-1-7-03 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-7-03

Määruse kuupäev

20. märts 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Ramsun kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti

6. märtsi 2001. a ettekirjutuse nr 10-13/461 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri

2002. a otsus haldusasjas nr 2-3/219/2002

Menetluse alus Riigikohtus

AS Ramsun kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Peatada menetlus õiguskantsleri poolt 27. veebruaril 2003 Riigikogule tehtud ettepaneku - viia

Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega - menetlemise tulemuste

selgumiseni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet kohustas 6. märtsi 2001. a ettekirjutusega AS Ramsun

tasuma täiendavalt tulumaksu 1998. aasta eest 676 772 krooni ja 1999. aasta eest 572 543 krooni ning

intressi 393 033 krooni. AS Ramsun esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, nõudes ettekirjutuse

tühistamist ja haldusakti tagasitäitmist. Tallinna Halduskohtu 10. detsembri 2001. a otsusega

haldusasjas nr 3-956/2001 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

18. oktoobri 2002. a otsuses leiti, et Tallinna Halduskohtu otsus on õige ning AS Ramsun

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-1-

8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks. Viidatud kohtuotsusega

tunnistati põhiseadusevastaseks nii varem kehtinud Maksukorralduse seaduse § 28 lg 4 osas, millega

volitati rahandusministrit kehtestama intressi määra kui ka rahandusministri vastavad määrused osas,

millega intressimäär kehtestati.

1. jaanuaril 2003 jõustunud Palgaseaduse, tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse,

kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega muudeti

Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 ja sõnastati järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist

tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi järgmiselt:

1) alates 6.01.1994 kuni 31.12.1996 - 0,15 % päevas;

2) alates 1.01.1997 kuni 31.03.1998 - 0,12 % päevas;

3) alates 1.04.1998 kuni 30.09.1998 - 0,07 % päevas;

4) alates 1.10.1998 kuni 15.01.1999 - 0,035 % päevas;

5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 - 0,07 % päevas."

3. AS Ramsun taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse ja saadaks

asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et

ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse

tegemiseni. Ringkonnakohus on otsuse tegemisel jätnud tõendid osaliselt hindamata ja osa kohtu

järeldusi on õiguslikult põhjendamata. Väidetavalt maksuvõlalt on intressid arvestatud õigusvastaselt,

sest Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega asjas nr 3-4-

1-8-02 tunnistati intressi arvestamise õiguslikud alused põhiseadusevastaseks.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, et

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Maksuamet on seisukohal, et intressi arvestamise

õiguslike aluste põhiseadusevastaseks tunnistamine ei ole iseseisvaks põhjuseks ringkonnakohtu

otsuse tühistamisel, sest kassaator ei ole intressi põhiseadusevastasusele viidanud Tallinna

Halduskohtus ega Tallinna Ringkonnakohtus.

Asja läbivaatamine toimus 20. veebruaril 2003 kohtuistungil.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. AS Ramsun kassatsioonkaebuse lahendamine eeldab, et Riigikohtu halduskolleegium võtab

seisukoha maksuvõlalt intressi arvestamise põhiseaduslikkuse osas. Põhiseaduslikkuse kontrolli saab

protsessiosaline Riigikohtus taotleda sellele vaatamata, et seda küsimust I ja II astme kohtus ei

tõstatatud. Pealegi on õiguskantsler teinud 27. veebruaril 2003 Riigikogule ettepaneku viia

Maksukorralduse seaduse 1. jaanuaril 2003 jõustunud § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega.

5. Asja intresse puudutava osa lahendamine üksnes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 5. novembri 2002. a otsuse alusel ei ole võimalik, sest selle otsusega

põhiseadusevastaseks tunnistatud intressi arvestamise õiguslikud alused on asendatud seadusega

kehtestatud samasisulise regulatsiooniga. Kohtul puudub võimalus jätta selline tagasiulatuva jõuga

seadus kohaldamata, kui ta ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet. Põhiseaduslikkuse järelevalvet ei

algata Riigikohtu halduskolleegium juba seepärast, et õiguskantsler on teinud Riigikogule ettepaneku

viia Maksukorralduse seaduse § 163 lg 2 kooskõlla Põhiseadusega.

6. 1. juulil 2002 jõustunud Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 74 lg-ga 1

täiendati Halduskohtumenetluse seadustiku § 22 lõiget 2 punktiga 4 järgmises sõnastuses: (2)

Halduskohus võib menetluse peatada: ... "4) Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse

järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada

haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust."

Selles sättes on menetluse peatamise alusena nimetatud samaaegselt Riigikohtu menetluses oleva

põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamist. Kuid põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei

ammendu kohtumenetlusega. Näiteks on õiguskantsleril Põhiseaduse § 142 alusel kohustus enne

kohtumenetluse algatamist teha vaidlustatud akti vastu võtnud organile ettepanek viia see

Põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui kohus kohaldab sellist vaidlustatud akti või algatab sama

akti suhtes omakorda põhiseaduslikkuse järelevalve, võib see viia ebamõistliku tulemuseni.

Haldusasja menetluse peatamine põhjusel, et õiguskantsler on teinud ettepaneku viia vaidlustatud akt

Põhiseaduse või seadustega kooskõlla, võib aga pikendada menetluseks kuluvat aega. Kuid ajakulu ei

pruugi üles kaaluda võimalikku ebamõistlikku tulemust, kui kohtumenetlust ei peatata. Tuleb ka

eeldada, et õiguskantsler ei algata põhiseaduslikkuse järelevalvet kergekäeliselt. Oluline on seegi, et

HKMS § 22 lg 2 p 4 laiendava tõlgendamise korral ei pea kohus menetlust peatama, vaid üksnes võib

seda vajadusel teha. Neil põhjustel peab Riigikohtu halduskolleegium õigeks tõlgendada HKMS § 22

lg 2 p 4 laiendavalt.

7. Nii HKMS §-st 22 kui ka TsMS §-st 214 tuleneb, et menetlus peatatakse mitte tähtajatult, vaid

kindlaksmääratud tähtajaks. HKMS § 22 lg 2 p-s 4 märgitud tähtaeg on seotud kohtumenetlusega ja

poleks seetõttu kohaldatav õiguskantsleri poolt Riigikogule tehtud ettepaneku tõttu menetluse

peatamisel. Võimalikult lähedane viidatud regulatsioonile on peatada menetlus õiguskantsleri

ettepaneku läbivaatamise ajaks kuni Riigikogu on viinud seaduse kooskõlla Põhiseadusega või on

õiguskantsler Riigikogus toimunud arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et vaidlustatud seadus

on Põhiseadusega kooskõlas või on jõustunud Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas,

mille menetlus algatati seetõttu, et Riigikogu ei viinud seadust kooskõlla Põhiseadusega.

8. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks peatada selles haldusasjas menetlus, sest AS Ramsun

kassatsioonkaebuse maksuintresse puudutava osa lahendamine enne õiguskantsleri ettepaneku

läbivaatamist ei ole mõistlik. Menetlus uuendatakse, kui Riigikogu on viinud seaduse kooskõlla

Põhiseadusega või on õiguskantsler Riigikogus toimunud arutelu tulemusena jõudnud seisukohale, et

vaidlustatud seadus on Põhiseadusega kooskõlas või jõustub Riigikohtu otsus põhiseaduslikkuse

järelevalve asjas, mille menetlus algatati õiguskantsleri ettepanekul seetõttu, et Riigikogu ei viinud

seadust kooskõlla Põhiseadusega.

9. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et analoogilistes asjades on põhimõtteliselt võimalik

teha osaotsus, jätkates intresse puudutavas kaebuse osas menetlust. Menetluse selline jätkamine ei

tähenda, et kohus ei või jätkuvat menetlust peatada. Käesolevas asjas ei ole osaotsuse tegemine

otstarbekas.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann