3-1-1-33-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-33-03

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartus, 19. märtsil 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Sergei Pankini süüdistusasi KrK § 115 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Lääne Maakohtu kohtunik Maie Krami 5. detsembri 2002. a

määrus S. Pankini karistusest osalise vabastamise ja uue

liitkaristuse moodustamise kohta.

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. Pankini erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

4. märts 2003 (kirjalik menetlus)

Resolutsioon

1. Lääne Maakohtu kohtuniku 5. detsembri 2002. a

määrus Sergei Pankini suhtes jätta muutmata, erikaebus

jätta rahuldamata.

2. Kohtumäärus jõustub 19. märtsil 2003. a ega ole

edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Maakohtu 15. juuli 1998. a kohtuotsusega mõisteti S. Pankin süüdi ja teda karistati

KrK § 188 järgi vabadusekaotusega 3 aastat, KrK § 195 lg-te 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat,

KrK § 207 lg 2 järgi vabadusekaotusega 1 aasta, KrK § 186 järgi vabadusekaotusega 6 kuud ning

KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi vabadusekaotusega 6 kuud. KrK § 40 lg 1 sätete alusel liideti mõistetud

karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust. KrK § 45 sätete alusel

arvestati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 2 päeva. S. Pankini kandmisele kuuluv karistus oli 4

aastat 11 kuud ja 28 päeva vabadusekaotust, algusega 8. jaanuar 1998. a.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a kohtuotsusega tühistati

eeltoodud linnakohtu otsus osaliselt. S. Pankinile mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, millest kuulus ärakandmisele 4 aastat 5

kuud ja 28 päeva, algusega 8. jaanuar 1998. a.

3. Lääne Maakohtu 16. novembri 2001. a kohtuotsusega tunnistati S. Pankin süüdi KrK § 115 lg 1

järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 3 aastat. KrK § 41 sätete alusel liideti sellele karistusele

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a otsusega mõistetud karistuse - 4

aastat 5 kuud ja 28 päeva - ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud ja 14 päeva täies ulatuses. S. Pankinile

mõisteti lõplik karistus 4 aastat 4 kuud ja 14 päeva, millest KrK § 45 sätete alusel arvestati maha vahi

all viibitud aeg 8 kuud ja 23 päeva. S. Pankini kandmisele kuuluv karistus oli 3 aastat 7 kuud ja 21

päeva, algusega 16. november 1998. a. Kohtuotsus jõustus 14. jaanuaril 2002. a ringkonnakohtu

otsuse tegemisega.

4. Lääne prokuratuuri prokurör Indrek Kalda esitas 27. novembril 2002. a Lääne Maakohtule taotluse

KarSRS § 1 lg 3 alusel. Prokurör palus S. Pankin KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse

kandmisest vabastada, sest tema tegu kvalifitseerub Karistusseadustiku järgi väärteona. Prokurör

palus moodustada S. Pankinile KarS § 65 lg 1 ja § 68 sätete alusel uus liitkaristus.

5. Lääne Maakohtu kohtunik Maie Kram rahuldas 5. detsembri 2002. a määrusega prokuröri taotluse

ja vabastas S. Pankini KarSRS § 1 lg 3 alusel talle KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse

kandmisest ning moodustas KarS § 65 lg 2 järgi uue liitkaristuse. Kohus luges Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osaks 1 aasta vangistust, mille võrra suurendas Lääne Maakohtu 16. novembri 2001. a ja

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2002. a otsusega KrK § 115 lg 1 järgi

mõistetud karistust - 3 aastat vabadusekaotust. Kohus mõistis S. Pankini lõplikuks karistuseks

kohtuotsuste kogumi järgi 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses

viibitud aeg 8 kuud ja 23 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud 7

päeva vangistust, algusega 16. november 2001. a.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Süüdimõistetu S. Pankin esitas Riigikohtule erikaebuse, milles ta vaidlustab Lääne Maakohtu

kohtuniku 5. detsembri 2002. a määrusega mõistetud liitkaristuse. S. Pankin leiab, et eeltoodud

määrusega vähendati tema karistust ekslikult 4 kuu ja 14 päeva võrra. Ta on arvamusel, et tema

lõplikust karistusest tulnuks maha arvestada 6 kuud, s.o karistusmäär, millega karistati teda KrK§ 17

lg 5 ja § 149 järgi, kuid mille kandmisest ta vabastati.

S. Pankin ei ole nõus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 1998. a otsusega

mõistetud lõpliku karistusega. Kriminaalkolleegium, mõistes ta süüdistuses KrK § 207 lg 2 järgi

õigeks, pidi vähendama karistust esimese astme kohtu poolt mõistetud karistusmäära - 1 aasta võrra

ja karistuse kergendamine ainult 6 kuu võrra on ebaõige.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et talle KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistus - 6

kuud vabadusekaotust - ei ole Lääne Maakohtu 15. juuli 1998. a kohtuotsuse kohaselt liidetud teiste

karistustega täielikult vaid osaliselt. Kohus oli KrK § 40 lg 1 alusel karistusi liites õigustatud

lõplikuks karistuseks mõistma kuni seitse aastat vabadusekaotust, mõistis aga vaid viis aastat.

Enamiku sellest karistusajast moodustas karistus KrK § 188 ja § 195 lg 2 ja 3 järgi - kummagi eest

kolm aastat vabadusekaotust. Sedagi karistust korrigeeris ringkonnakohus, mõistes S. Pankinile neli

aastat ja 6 kuud vabadusekaotust.

Lahendades küsimust S. Pankinile mõistetud liitkaristuse vähendamisest KarSRS § 1 lg 4 järgi, oleks

kohtunik olnud kohustatud vähendama seda KrK § 17 lg 5 ja § 149 järgi mõistetud karistuse kogu

ulatuses vaid siis, kui karistused oleksid liidetud täielikult.

Käesoleva kaasuse puhul, nagu juba mainitud, liideti karistused osaliselt, mistõttu puudub seaduslik

alus kaevatava kohtulahendi muutmiseks.

Peeter Vaher, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar