3-2-1-22-03 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-22-03

Määruse kuupäev

Tartu, 17. märts 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Eesti Vabariigi kaebus kohtutäituri otsusele täitemenetluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. novembri 2002. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1591/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Reet Vokk'i erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. veebruar 2003. a

Istungil osalenud isikud

R. Voki esindaja vandeadvokaat A.-H. Raig

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

22. novembri 2002. a määrus muutmata ja erikabus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tolliameti peadirektori asetäitja R. Vellingu 23. mai 1997. a tollieeskirjade rikkumise asjas

tehtud otsusega karistati AS Boliden (pankrotis) 3 miljoni krooni suuruse rahatrahviga ning

erikonfiskeeriti 491 594 kg bensiini A-76, 513 278 kg bensiini A-92 ja 5 351 182 kg diislikütust.

Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 1997. a otsusega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu

1. oktoobri 1997. a otsus, millega tühistati Riigi Tolliameti peadirektori asetäitja 23. mai 1997. a

otsus.

25. juulil 2001. a esitas AS Boliden (pankrotis) avalduse täitemenetluse algatamiseks Eesti Vabariigi

suhtes. Sissenõudja avalduse kohaselt oli nõude sisuks erikonfiskeeritud 491 594 kg bensiini A-76,

513 278 kg bensiini A-92 ja 5 351 182 kg diislikütuse tagastamine. Avalduse alusel algatas

kohtutäitur R. Lohu täiteasja nr 032/2001/5016. 31. oktoobril 2001. a andis kohtutäitur R. Lohu AS

Boliden (pankrotis) nõude täitmise üle kohtutäitur R. Vokile.

Kohtutäitur R. Vokk saatis täiteasja raames Rahandusministeeriumile 26. aprillil 2002. a vara hoiusel

või arvelduskontol arestimise akti, milles oli täitemenetluse alusena märgitud Tallinna

Ringkonnakohtu 9. detsembri 1997. a otsus ja nõude sisuks AS-le Boliden (pankrotis) 7 898 415

krooni 55 sendi tagastamine. 10. mai 2002. a kaebuses vaidlustas Rahandusministeerium kohtutäituri

tegevuse täitemenetluse läbiviimisel. Kohtutäitur jättis 17. mai 2002. a otsusega kaebuse

rahuldamata. 17. mail 2002. a esitas Rahandusministeerium kohtutäiturile täiendava kaebuse, mille

täitur 21. mai 2002. a otsusega rahuldas. Ühtlasi lõpetas ta täitemenetluse. Kohtutäituri otsuse

kohaselt puudus täitedokument, mille alusel täitemenetlust algatada. Sellele otsusele esitas

sissenõudja AS Boliden (pankrotis) kaebuse, mille kohtutäitur 24. mai 2002. a otsusega rahuldas,

tühistades oma 21. mai 2002. a otsuse ning lugedes täitedokumendiks Tallinna Halduskohtu

1. oktoobri 1997. a otsuse.

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur

R. Voki 17. mai 2002. a ja 24. mai 2002. a otsuste peale, paludes tunnistada seadusevastaseks

kohtutäitur R. Voki tegevuse täitemenetluse algatamisel ja läbiviimisel ning tema nimetatud otsused.

2. Tallinna Linnakohtu 13. septembri 2002. a määrusega tühistati kohtutäitur R. Voki 17. mai 2002. a

ja 24. mai 2002. a otsused. Määruse kohaselt ei ole Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 1997. a

otsus täitemenetluse algatamise alusdokument. Täitemenetluse seadustiku III osa sätted võimaldavad

haldusasjades tehtud otsuste täitmist täitemenetluse korras rahatrahvide, erikonfiskeerimise ja

eriõiguste äravõtmise osas. Teistel juhtudel ei kuulu otsused haldusasjades kohtutäituri poolt

täitmisele. Erikonfiskeeritud riigi omandisse läinud vara võõrandamise, võõrandamisest saadud raha

eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a

määrusega nr 210. Lähtudes nimetatud korrast ja TMS §-st 180, ei olnud kohtutäituril õigust

täitemenetlust algatada. Kohtutäitur ei võinud oma 21. mai 2002. a otsust ise tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2002. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on väär kohtutäituri seisukoht, et juhinduda tuleb

haldusõiguserikkumiste seadustiku (HÕS) §-st 307, mille järgi haldusõiguserikkumise asjas tehtud

otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud

kahjud. Samas ei selgu täitedokumendiks olevast Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 1997. a

otsusest, millises ulatuses peab keegi kahju hüvitama. HÕS § 307 teise lause kohaselt sätestatakse

kahju hüvitamise kord seadusega. Kahju ja selle suuruse saab kindlaks määrata üksnes kohus,

kohtutäituril selleks õigust ei ole. Kui seaduses on sätestatud, et vaidlustatud otsuse tühistamise

otsusega hüvitatakse ka tekitatud kahju, on sissenõudjal võimalik esitada vastavasisuline nõue või

otsus edasi kaevata, et täitedokumendiks olevas otsuses oleks kajastatud ka kahju hüvitamine.

Eelnimetatud küsimuste kindlaks määramise õigust ei anna kohtutäiturile ka HÕS § 241 lg 4.

Ebaõige on sissenõudja ja kohtutäituri väide, et kohtutäituril oli TMS § 180 alusel tagasitäitmise

korras õigus haldusakti tühistamise otsuse alusel sisse nõuda erikonfiskeeritud vara väärtust, s.o

7 898 415 krooni 55 senti. TMS §-d 180 ja 181 ei anna kohtutäiturile õigust määrata kindlaks kahju

hüvitamise küsimusi.

Õige on kohtutäituri väide, et kohtutäiturid R. Lohu ja R. Vokk teostasid täitetoiminguid ühe

täitemenetluse raames. Tähelepanuta tuleb jätta kohtutäituri väide, et Eesti Vabariik kaotas õiguse

vaidlustada täitemenetluse algatamine seoses kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja rikkumisega,

kuna kohtutäitur ei ole temale esitatud kaebuse kohta tehtud otsuses ega ka hilisemas menetluses

sellele asjaolule viidanud. Samas ei ole kohtutäitur olnud järjekindel selles, kes on võlgniku esindaja

- kas Majandus- või Rahandusministeerium. Toimikust nähtub, et esimest korda teavitas kohtutäitur

R. Vokk Rahandusministeeriumi täitemenetluse algatamisest 26. aprillil 2002. a vara hoiusel või

arvelduskontol arestimise aktiga, mis jõudis Rahandusministeeriumisse väidetavalt 2. mail 2002. a.

Kohtutäitur ei saanud oma otsust tühistada. Täitemenetluse seadustiku järgi saab kohtutäiturile

esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust tühistada üksnes kohus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus kohtutäitur R. Vokk ringkonnakohtu määruse tühistada.

TMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumentideks ka kohtuotsused haldusasjades. Käesoleval juhul oli

täitedokument tagasitäitmise aluseks. TMS § 81 käsitleb küll erikonfiskeerimise otsuste täitmist, kuid

nende otsuste tagasitäitmise korda ei ole otseselt reguleeritud. TMS § 181 kohaselt tuleb TMS §-s

180 nimetamata asjades tehtud täitedokumentide tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel

kodanikule tagastada kõik see, mis temalt tühistatud täitedokumendi alusel on sisse nõutud. Samas

märgitakse, et kui sissenõutut pole võimalik reaalselt tagastada, hüvitatakse kahju rahaliselt.

Kohtuotsuse alusel, millega Tolliameti peadirektori otsus tühistati, oli kohtutäituril õigus korraldada

sundtäitmine. Põhiseaduse §-ga 14 ei ole kooskõlas kohtute käsitlus, et sissenõudja peab uuesti

kohtusse pöörduma, kui tahab korraldada tagasitäitmise selle kohtuotsuse alusel, millega

erikonfiskeerimise otsus tühistati. Samuti on ebaõige kohtute seisukoht, et sissenõudja oleks pidanud

kohtusse pöörduma ka seetõttu, et täituril ei olnud TsMS § 180 alusel õigust teostada tagasitäitmist.

Ringkonnakohus ei ole vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele oma määrust

põhjendanud. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et erikonfiskeerimise otsuse tühistamise korral ei saa

tagasitäitmist korraldada, sest pole vastavat normistikku. Tolliseaduse § 76 lg 4 (ei kehtinud

erikonfiskeerimise otsuse tegemise ajal, aga kehtis tagasitäitmise nõude esitamise ajal) kohaselt, kui

erikonfiskeerimise otsus on tühistatud, siis tuleb kaup ja veok tagastada valdajale. Juhul, kui kaupa ja

veokit ei tagastata, hüvitatakse valdajale tekitatud kahju realiseerimisest laekunud summade ulatuses.

Seega asus kohus ebaõigele seisukohale, et täitur ei saanud sisse nõuda erikonfiskeerimise otsuse

alusel kütuse realiseerimisest laekunud summasid.

Ringkonnakohus nõustus sellega, et kohtutäiturite R. Lohu ja R. Voki korraldatud menetlus oli üks

menetlus. Samas ei nähtu ringkonnakohtu määrusest, mille alusel kohus järeldas, et väited

täitemenetluse mitteõigeaegse vaidlustamise kohta ei puutu asjasse, kuna täitur ei ole enda otsustes

sellele asjaolule tuginenud. Eesti Vabariik sai täitemenetluse algatamisest teada 15. augustil 2001. a,

kuid vaidlustas täitemenetluse 10. mail 2002. a. TMS § 77 lg 1 kohaselt tuleb kaebus täituri tegevuse

peale esitada kümne päeva jooksul, arvates toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või

päevast, mil kaebaja sellest teada sai.

Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et täitur ei saa oma eelnevaid otsuseid tühistada.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ei või kohtutäitur kaebuse alusel tühistada oma eelnevaid

sama menetluse raames tehtud otsuseid.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas Eesti Vabariik ringkonnakohtu määrust seaduslikuks ja

põhjendatuks. Täitemenetluse algatamiseks puudusid formaalsed eeldused. Kassaator on esitanud

omapoolse tõlgenduse tagasitäitmist reguleerivate normide kohta, kuid on jätnud arvestamata, et

tagasitäitmine eeldab täitemenetluse toimumist, mida aga käesoleval juhul ei ole toimunud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks puudub.

7. TMS § 1 lg 1 p 3 järgi on täitedokumentideks ka kohtuotsused haldusasjades. Peale selle, et

täitedokument pärineks õiguskindlast allikast on täitemenetluse algatamise üheks eelduseks see, et

täitedokument oleks selge sisuga. Täitedokumendist peab näha olema, millise soorituse võlgnik

võlgneb.

Vaidlust pole selle üle, et bensiin ja diislikütus, mille hüvitamist AS Boliden soovib, erikonfiskeeriti

haldusõiguserikkumise asjas ja ametiisiku otsuse, millega kohaldati tollieeskirjade rikkumise eest

halduskaristust ja erikonfiskeerimist, on halduskohus täielikult tühistanud. Täitedokumendiks oli

halduskaristust kohaldava ametiisiku otsus. Kuigi erikonfiskeerimine polnud halduskaristus,

kohaldati seda sunnivahendit haldusõiguserikkumise asjas ja selle kohaldamise otsuse tühistamisel

kuulub tagasitäitmise osas kohaldamisele TMS § 180. See norm kehtestab üldreegli, mille järgi tuleb

kahju, mis on isikule tekitatud alusetu halduskaristuse määramisega, hüvitada seadusega kindlaks

määratud korras. Tagasitäitmise nõude esitamise ajal, 2001. aastal kehtinud tolliseaduse § 76 sätestas,

et erikonfiskeerimise otsuse tühistamise korral tagastatakse erikonfiskeeritud kaup ja veok selle

valdajale või hüvitatakse talle tekitatud kahju realiseerimisest laekunud summa ulatuses. Seega

määratleti viimati nimetatud normis kahju hüvitamise ülemmäär. Ajavahemikus 27. juunist 1993. a

kuni 31. augustini 2002. a kehtinud HÕS § 307 kohaselt hüvitatakse haldusõiguserikkumise asjas

tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud.

Kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega. Selles normis kehtestati lihtsustatud menetluskord

isikule tekitatud kahju kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks juhul, kui haldusõiguserikkumise asjas

tehtud otsus tühistatakse ja menetlus lõpetatakse. Mitte ükski nimetatud normidest ei andnud

hüvitatava kahju suuruse määramist kohtutäituri pädevusse. Kohtutäituri sellist õigust ei sisaldu ka

TMS §-s 181. Tallinna Halduskohtu 1. oktoobri 1997. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 9. detsembri 1997. a otsuse resolutsiooni kohaselt tühistati Riigi Tolliameti

peadirektori asetäitja R. Vellingu 23. mai 1997. a otsus ja lõpetati asja menetlus seoses

halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaja möödumisega. Kahju hüvitamist ei käsitleta ka

nende kohtuotsuste põhistavas osas. Seega ei selgu nimetatud kohtuotsustest võlgnetava soorituse

sisu ja selle alusel ei võinud alustada täitemenetlust.

8. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta

tehtud kohtutäituri otsust ei saa kohtutäitur ise tühistada. Selline järeldus tuleneb üheselt TMS § 77

lg-test 1 ja 2. TMS § 77 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva

jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil

kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaadatakse kaebus kohtutäituri tegevuse

peale läbi sissenõudja ja võlgniku osavõtul 10 päeva jooksul, kuid nende mitteilmumine ei takista

selle läbivaatamist. Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest,

esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. Eeltoodud regulatsioon annab

kohtutäiturile võimaluse kiiresti oma viga parandada ning samas tagab kohtule kontrolli kohtutäituri

tegevuse üle. Kassaatori seisukoht, et kohtutäituril on õigus oma eelnevaid otsuseid tühistada,

vähendaks kohtu kontrolli kohtutäituri tegevuse üle ja tekitaks määramatust kohtutäituri otsuse peale

edasikaebamisel. Järelikult, kui kohtutäitur on esitatud kaebuse kohta TMS § 77 järgi otsuse teinud,

ei saa ta ise seda enam tühistada.

9. TMS § 77 lg-d 1 ja 2 kehtestavad 10-päevase tähtaja kaebuse esitamiseks kohtutäituri tegevuse

peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel ning kohtutäituri otsuse

peale kaebamisel. Nende tähtaegade järgimata jätmise tagajärgi seadus ei sätesta. Kolleegium leiab, et

nimetatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, vaid protsessitähtajad. TMS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaja

väidetavale möödalaskmisele ei ole kohtutäitur ega väidetav sissenõudja AS Boliden (pankrotis)

viidanud ei kohtutäituri poolt kaebuse läbivaatamisel ega kohtutäituri tehtud otsuse peale esitatud

kaebuse menetlemisel linnakohtus ega teinud AS Boliden (pankrotis) seda ka apellatsioonkaebuses.

Eelneva tõttu nõustub kolleegium apellatsioonikohtuga, kes jättis kohtutäituri sellekohase väite, mis

esmakordselt esitati tema apellatsioonkaebuses, tähelepanuta. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks

ka asuda selgitama, kas ja millal sai Eesti Vabariik selles õigussuhtes riiki esindama volitatud

valitsusasutuse või muu riigiasutuse kaudu teada kaevatava toimingu tegemisest.

L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik