3-1-3-10-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedkohaldada nii nagu seda tehti KarSRakS § 1 lõigetes 1-3. Seepärast on KarSRakS § 1 kooskõlas põhiseaduse § 23 lõikega 2. Riigikogu ei ole mitte piiranud S.B. õigust talle mõistetud vangistuse vähendamisele, mida
Legislator headnote
AI generated3-1-3-10-02 · Riigikohus: Seepärast on KarSRakS § 1 kooskõlas põhiseaduse § 23 lõikega 2. Riigikogu ei ole mitte piiranud S.B. õigust talle mõistetud vangistuse vähendamisele, mida
Full text
Eriarvamus
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiride kindlaksmääramine seadusejõusse astunud kohtuotsuse alusel
vangistuses viibiva isiku suhtes on seaduseandja pädevuses ja üksnes Riigikogul oli kooskõlas
põhiseadusega õigus otsustada, millistele subjektidele ja millistel tingimustel seda erinevalt üldreeglist
kohaldada nii nagu seda tehti KarSRakS § 1 lõigetes 1-3. Seepärast on KarSRakS § 1 kooskõlas põhiseaduse
§ 23 lõikega 2. Riigikogu ei ole mitte piiranud S.B. õigust talle mõistetud vangistuse vähendamisele, mida
keelab teha põhiseaduse § 11 vaid on pidanud põhjendamatuks temale mõistetud vangistuse vähendamist.
Põhiseaduse § 23 lõike 2 teist lauset ei ole alust tõlgendada nõnda, et seal peetakse silmas isikuid, kes juba
kannavad karistust nende suhtes jõustunud ja lõpliku kohtuotsuse alusel, selles paragrahvis räägitakse
isikutest, kellele karistus on veel mõistmata. Nendele kohaldatakse karistuse mõistmisel kergemat karistust
kui uue seaduse järgi on õiguserikkumise eest kergem karistus ette nähtud. Eelmärgitud põhiseaduse säte ei
ole käsitletav põhimõttena, mis laiendab selle kaitseala karistuse kandmise ajale.
Ei ole alust rääkida ka põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud üldise võrdsuspõhiõiguse
võimalikust rikkumisest koostoimes põhiseaduse § 23 lõikega 2, kuna siis peaksime eeldama seda, et
põhiseaduse § 23 lõike 2 kaitseala laieneb isikutele, kes juba kannavad karistust seadusejõusse astunud
kohtuotsuse alusel. Seaduseandja eristab vangistuses viibivad isikud nendest isikutest, kes ei viibi
seadusejõusse astunud kohtuotsuse alusel vangistuses ja teeb vangistuses viibivate isikute suhtes teadlikult
vaid selle erandi, mis on KarSRakS § 1 lõigetes 1-3. Üldise võrdsuspõhiõiguse võimaliku rikkumise
probleem ei puuduta S.B. kohtuasja veel seepärast, et S.B. ei ole võrreldav KarSRakS § 1 lõigetes 1-3
märgitud isikute grupiga, kelle suhtes kehtib põhimõte - nullum crimen sine lege.
Seadusandjal oli voli laiendada KarSRakS § 1 lõigete 1-3 kohaselt tagasiulatuvalt uue KarS karistust
kergendavat mõju karistust kandvatele isikutele just sellises ulatuses kui seadusandja seda vajalikuks luges,
ja karistusseaduse rakendamise seadus ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 23.
Jaano Odar