3-1-1-10-03 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-10-03

Otsuse kuupäev

12. veebruar 2003

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Lea Kivi ja

Peeter Vaher

Kohtuasi

A. E. süüdistusasi KrK § 204 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

7. novembri 2002. a kohtuotsus nr 2-1/969

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu A. E., kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

28. jaanuar 2003

Istungil osalenud isikud

A. E., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

riigiprokurör Piret Pauk"tys

Resolutsioon

1. Jätta A. E.-e kassatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

7. novembri 2002. a kohtuotsus A. E.-e süüdistusasjas muutmata.

2. Välja mõista A. E.-lt 767 krooni (seitsesada kuuskümmend seitse krooni) kohtukulu kaitsjatasu

katteks riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 12. veebruaril 2003. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maakohtu 17. septembri 2002. a otsusega tunnistati A. E. süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja talle mõisteti

karistuseks üks aasta vabadusekaotust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 sätetele ei pööratud karistust täitmisele

tingimusel, et ta katseajal - kaheksateistkümne kuu vältel - ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

pandud kontrollnõudeid. Kohtualune määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla.

A. E. tunnistati süüdi selles, et olles 19. veebruaril 2002. a karistatud HÕS § 96 lg 1 järgi, juhtis ta 13. märtsil

2002. a kella 18.30 ajal Rapla maakonnas X tee 1. kilomeetril alkoholijoobes (1,33 promilli) sõiduautot.

2. Maakohtu otsuse peale esitas Rapla Prokuratuuri prokurör apellatsioonprotesti, milles palus otsuse

osaliselt tühistada ja karistada A. E.-t KarS § 50 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

üheks aastaks.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2002. a kohtuotsusega tühistati maakohtu

otsus A. E.-le lisakaristuse kohaldamata jätmise osas. KarS § 50 lg 1 alusel võeti temalt ära sõiduki

juhtimisõigus üheks aastaks. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldati.

Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et A. E.-le karistuse mõistmise ajal ei olnud lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine obligatoorne, kuid seda võimaldas KarS § 50.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et vastavalt KarS § 56 lg-le 1 tuleb karistuse mõistmisel lähtuda

konkreetse isiku süüst, tema mõjutamise võimalusest ja õiguskorra kaitse huvidest, kuid ei nõustunud

lisakaristuse mõistmata jätmise motiveeringuga.

Ringkonnakohus leidis, et KarS §-s 50 ja §-s 424 sisaldub seadusandja tahe võtta ära juhtimisõigus isikult,

kes juhib mootorsõidukit joobes teistkordselt. Lisakaristuse kohaldamata jätmine on võimalik vaid erandlike

asjaolude ilmnemisel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Süüdimõistetu A. E. esitas kassatsioonkaebuse, milles ta palub Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2002. a kohtuotsuse tühistada osas, millega kohus võttis temalt KarS § 50

alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks. Kassaator leiab, et otsus ei ole selles

osas piisavalt motiveeritud. Ta palub arvestada sellega, et tal on püsiv töökoht ja tema ülalpidamisel on kaks

alaealist last. Tema töö toimub vahetustega, mistõttu on juhtimisõiguse säilimine elulise tähtsusega.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotlesid A. E. ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamist.

Prokurör palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

7. Kassaatori väide, et ringkonnakohtu otsus on motiveerimata, ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu

otsuses on piisavalt motiveeritud, miks A. E.-e suhtes on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Nii

19. veebruaril kui ka 13. märtsil 2002. a tuvastati A. E.-l raske alkoholijoove. Seetõttu on õigustatud sellise

juhi liiklusest kõrvaldamine. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et

korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud

võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada. A. E.-e puhul sellised erandlikud asjaolud

puuduvad.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tuleb kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher