3-1-1-123-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedViljandi Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Alvar Pähkel karistas 8. jaanuari 2002. a otsusega P. V. HÕS P. V. vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Viljandi Maakohtus. Maakohtu kohtuniku 10. mai 2002. a
Legislator headnote
AI generated3-1-1-123-02 · Riigikohus: P. Vill esitas määruskaebuse ja palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus väärteoasjas nr 2-4-54/2002.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-1-1-123-02
Määruse tegemise koht ja
kuupäev
Tartu, 26. november 2002. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Hannes Kiris ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott
Järvesaar
Kohtuasi
Väärteoasi HÕS § 99 lg 1 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a määrus
väärteoasjas nr 2-4-54/2002
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P. V. määruskaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
19. november 2002. a kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1. Jätta P. V. määruskaebus läbi vaatamata.
2. Määrus jõustub 26. novembril 2002. a ja ei
kuulu edasikaebamisele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Viljandi Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Alvar Pähkel karistas 8. jaanuari 2002. a otsusega P. V. HÕS
§ 99 lg 1 järgi 300 krooni suuruse rahatrahviga.
2. P. V. vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse Viljandi Maakohtus. Maakohtu kohtuniku 10. mai 2002. a
otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. Tartu Ringkonnakohtule esitas apellatsioonkaebuse P. V. kaitsja Katrin Johanson. Tartu Ringkonnakohtu
23. oktoobri 2002. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus VTMS § 125 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna
apellant ega kaitsja ei ilmunud edasilükatud asja arutamisele, kuigi istungi toimumise aeg ja koht oli neile
teatavaks tehtud. P. V. kohtukutse oli antud tema abikaasale allkirja vastu. Selleks ajaks oli ringkonnakohus
asja arutamise kahel korral edasi lükanud: 18. juunil 2002. a P. V. telefoni teel esitatud taotluse alusel ning
9. oktoobril tema esindaja taotlusel.
4. P. Vill esitas määruskaebuse ja palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu määrus väärteoasjas nr 2-4-54/2002.
4.1 Kaebuse kohaselt esitas kaitsja enne 9. oktoobriks 2002. a määratud istungit taotluse asja arutamise
edasilükkamiseks 2002. a detsembrisse, mistõttu P. V. eeldas, et asja arutamine lükkub taotletud ajani edasi.
4.2 Lisaks väidab määruskaebuse esitaja, et kohus ei teavitanud kaitsjat istungi toimumise kohast ja ajast,
mistõttu kaitsja ei saanud esitada uut taotlust asja arutamise edasilükkamiseks.
4.3 Samuti märgib P. V., et ei saanud ise kaitsjat istungi toimumisest informeerida, kuna abikaasa, kellele
kutse allkirja vastu kätte anti, unustas kutse talle edasi anda.
RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on 23. oktoobri
2002. a määruses ekslikult märkinud, et määrusele võib esitada määruskaebuse. Vastavalt VTMS § 189 on
määruskaebe korras vaidlustatavad esimese ja teise astme kohtumenetluses ja täitemenetluses koostatud
kohtu määrused, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS §-s 191. Väärteomenetluse seadustiku
§ 191 punkti 10 kohaselt ei saa ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta või läbi vaatamata jätmise kaebuse
peale määruskaebust esitada. Sellest tulenevalt ei kuulu käesoleva määruskaebuse läbivaatamine Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi pädevusse.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siiski vajalikuks märkida järgmist.
6.1 Seadusest ei tulene, et kohus peaks esitatud taotluse tingimusteta ja täies mahus rahuldama. Seega ei saa
taotluse esitaja eeldada, et ainuüksi vastava tahte avaldamisega ongi asja arutamine edasi lükatud.
6.2 Tartu Ringkonnakohus rahuldas K. Johansoni asja arutamise edasilükkamise taotluse seaduses sätestatud
piirides. Arvestades väärteoasjade suhtelist lihtsust ja tagamaks nende võimalikult kiiret menetlemist, näeb
VTMS § 125 lg 1 ette, et kohus võib kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel ja lähtudes VTMS §-st 42
lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Seega ei saanud ringkonnakohus lükata
9. oktoobriks 2002. a määratud asja arutamist edasi 2002. a detsembrisse. Sama paragrahvi kolmanda lõike
kohaselt jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja
arutamisele ja asja arutamise aeg ja koht on talle teatavaks tehtud. Tartu Ringkonnakohus on asja materjalide
kohaselt saatnud kohtukutsed 23. oktoobriks 2002. a määratud istungile nii menetlusalusele P. V.-le, kui tema
kaitsjale.
P. V. kutse anti üle tema abikaasale. VTMS § 41 lg 2 kohaselt loetakse kutse isikule kätteantuks, kui see on
allkirja vastu üle antud kutsutavaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele. Asja materjalide
kohaselt on kutse 23. oktoobriks 2002. a määratud asja arutamisele saadetud ka P. V. kaitsjale K. Johansonile
tema poolt teatatud aadressile, kus seda aga ei olnud võimalik kahel järjestikusel päeval (10. oktoober
2002. a ja 11. oktoober 2002. a) kutsutavale kätte anda, kuna viimane ei viibinud sellel aadressil.
Advokatuuriseaduse § 44 lg 1
p-st 1 tuleneb advokaadi kohustus kasutada kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja
viise. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et nimetatust tuleneb ka advokaadi kohustus tagada tema poolt
kliendi esindamisel ja tema huvides kohtule teatatud postiaadressil kohtukutsete vastuvõtmine, sõltumata
enda viibimisest sellel aadressil.
7. Eelnevast tulenevalt ei ole alust Tartu Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2002. a määruse - P. V. kaitsja kaebuse
läbivaatamata jätmise kohta - läbivaatamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumis.
Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar