3-1-1-117-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-117-02

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 6. november 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Igor Novoselski süüdistuses KrK § 2025 lg 1

ning § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrus

kriminaalasjas nr 1/1-861/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Prokuratuuri prokuröri Kairit Alvela eriprotest

Asja läbivaatamise kuupäev ja

menetluse liik

29. oktoober 2002 (kirjalik menetlus)

Resolutsioon

1. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrus kriminaalasjas nr 1/1-861/02 Igor

Novoselskile mõistetud karistusest vabastamise kohta tühistada ja saata asi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Eriprotest rahuldada.

Määrus jõustub 6. novembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega tunnistati Igor Novoselski süüdi KrK § 2025 lg 1

järgi ning teda karistati viiekuulise vabadusekaotusega. Sama kohtuotsusega tunnistati I. Novoselski

süüdi ka KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi ning karistati samuti viiekuulise vabadusekaotusega. KrK

§ 40 lg 1 alusel mõistis kohus I. Novoselskile lõplikuks karistuseks kümme kuud vabadusekaotust,

jättes mõistetud karistuse KrK § 47 alusel üheaastase katseajaga tingimuslikult kohaldamata.

1.1 KrK § 2025 lg 1 järgi tunnistati I. Novoselski süüdi selles, et tema olles eelnevalt HÕS § 158 lg 1

järgi karistatud rahatrahviga, omandas tuvastamata isikult 26. novembril 2001. a Tallinnas Balti

jaama juures ja 23. detsembril 2001. a tuvastamata kohas korduvalt ebaseaduslikult väikeses koguses

narkootilist ainet, mida hoidis ilma edasiandmise eesmärgita enda juures ning tarvitas ilma arsti

ettekirjutuseta.

1.2. KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi tunnistati I. Novoselski süüdi selles, et ta 27. novembril 2001. a

kella 17.30 ajal Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas kaupluses Säästumarket võõra vara omastamise

eesmärgil võttis vägivalda kasutamata avalikult ära kauplusekülastaja Matjuhhina käekoti koos selle

sisuga koguväärtusega 980 krooni ning püüdis sündmuskohalt põgeneda, kuid peeti mööduja poolt

kinni.

2. 30. septembril 2002 esitas Tallinna prokuratuuri prokurör Kairit Alvela Tallinna Linnakohtule

taotluse I. Novoselski vabastamiseks talle KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud karistusest KarS RakS § 1

lg 3 alusel, kuna kuriteole KrK § 2025 lg 1 järgi vastab väärteokoosseis Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete seaduse § 151 järgi. Samas märgiti taotluses, et I. Novoselski KrK § 15 lg 2 ja

§ 140 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegevus on KarS § 199 alusel karistatav ka käesoleval ajal. Taotluses

paluti lugeda I. Novoselski karistuseks KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi 5 kuud vabadusekaotust ja

vabastada ta KrK § 47 alusel tingimuslikult karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta.

3. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrusega vabastati I. Novoselski KarS RakS § 1 lg-te 3

ja 6 alusel osaliselt Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistusest.

Kohus leidis, et Karistusseadustiku järgi on tegu, mille eest I. Novoselski oli süüdi tunnistatud ja

karistatud, ei ole enam kuritegu, vaid vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-le

151 järgi on tegemist väärteona karistatava teoga. Seetõttu kuulub süüdimõistetu karistusest

vabastamisele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määruse peale esitas eriprotesti Tallinna Prokuratuuri

prokurör K. Alvela, kes taotleb Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määruse tühistamist.

Eriprotestis palutakse vabastada I. Novoselski talle KrK § 2025 lg 1 eest mõistetud viie kuu

vabadusekaotuse kandmisest KarS RakS § 1 lg 3 alusel ning lugeda I. Novoselskile kandmisele

kuuluvaks karistuseks KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi mõistetud karistus - viis kuud

vabadusekaotust, rakendades KrK § 47 sätteid katseajaga 1 aasta. Samuti taotletakse eriprotestis

I. Novoselski karistusregistri andmete muutmist, kustutades andmed seoses tema süüdimõistmise ja

karistamisega KrK § 2025 lg 1 järgi.

Prokurör leiab, et linnakohtu määrus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Protestis rõhutatakse, et

prokurör ei teinud kohtule taotlust I. Novoselski vabastamiseks KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi

mõistetud karistusest, mistõttu ei olnud kohus tulenevalt KarS RakS § 1 lõikest 6 õigustatud

I. Novoselskit karistusest vabastama. Samuti on kohus prokuröri arvates asunud ekslikult

seisukohale, et käesoleval juhul puudusid süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud. Protestis

juhitakse tähelepanu asjaolule, et vastavalt KarS § 199 lg 2 p-le 5 on raskendavaks asjaoluks see, kui

vargus on toime pandud avalikult.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 lg-te 1-3 kohaselt vabastatakse karistuse kandmisest

isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi järgi kuriteo eest, mis karistusseadustiku järgi ei ole

enam kuriteona karistatav või kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui neljateistaastane või kui

karistusseadustiku või muu seaduse järgi vastab kuriteokoosseisule väärteokoosseis.

Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kustutatakse lõigetes 1"3 nimetatud isiku karistusandmed

karistusregistrist ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel muudetakse isiku

karistusandmed karistusregistris.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 1 6. lõige sätestab, et kuriteo eest mõistetud karistusest

vabastamise otsustab prokuröri taotlusel süüdimõistmise koha järgse maa- või linnakohtu kohtunik

ainuisikuliselt kirjalikus menetluses määrusega, välja kutsumata menetlusosalisi.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib prokuröri poolt sama seaduse § 1

lõigete 1"3 alusel karistusest vabastamise taotluse esitamata jätmise peale esitada ühe kuu jooksul,

arvates käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisest, kaebuse süüdimõistmise

koha järgsele maa- või linnaprokuratuurile.

Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida järgmist.

Isiku karistusest vabastamiseks KarS RakS § 1 lg-te 1-3 alusel saab maa- või linnakohtule esitada

taotluse üksnes prokurör. Karistatud isik võib esitada kaebuse maa- või linnaprokuratuurile, kui ta

leiab, et tema osas on prokurör jätnud kas täielikult või osaliselt karistusest vabastamise taotluse

kohtule esitamata. Isiku karistusest vabastamise määruses tuleb näidata, millisel KarS RakS § 1 lg-

tes 1-3 loetletud alusel, millise kohtuotsusega ja millise teo eest mõistetud karistusest isik

vabastatakse. Kui isikule on mõistetud karistus mitme kuriteo eest ja ta vabastatakse karistusest

osaliselt, tuleb määruses näidata ka karistus, mis jääb alles nii vastava paragrahvi järgi (kui

vabastatakse mõne kuriteo episoodi eest mõistetud karistusest) mõistetud karistusest kui ka

lõppkaristusest. Isiku karistusandmete muutmiseks või kustutamiseks karistusregistris tuleb kohtu

määrus saata täitmiseks karistusregistrisse.

6. Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määruse tegemisel I. Novoselski süüdistusasjas on

oluliselt rikutud kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes, sest määruses puuduvad

motiivid. Samuti on määruses rida ebatäpsusi, mistõttu määruse sisu ei ole arusaadav ega üheselt

mõistetav. Seejuures ei vasta prokuratuurile väljastatud määruse koopia originaalile.

6.1. Määruse sissejuhatavas osas on kohtunik märkinud, et vaatas läbi prokuröri taotluse, kuid samas

on jäänud märkimata taotluse sisu. Määruse kirjeldav-motiveerivas osas ei vasta prokuröri taotluse

sisu tegelikkusele. Nii on määruses märgitud, et prokurör taotleb I. Novoselski karistusest

vabastamist, kuna kuriteokoosseisudele vastab väärteokoosseis. Tegelikult nähtub prokuröri taotlusest

(tl 103-104), et prokurör taotles I. Novoselski vabastamist vaid KrK § 2025 lg 1 järgi mõistetud

karistusest. Eraldi on taotluses märgitud, et KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 1 järgi mõistetud karistusest ei

kuulu I. Novoselski vabastamisele, sest see tegu on karistatav KarS § 199 järgi. Mis kaalutlustel

kohtunik prokuröri taotluse sisu muutis, selle kohta määruses motiivid puuduvad.

6.2. Kuigi I. Novoselski oli kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud kahe kuriteo eest (määruse

kohaselt oleks nagu prokurör samuti esitanud taotluse I. Novoselski vabastamiseks kuritegude eest

mõistetud karistusest), on kohtunik oma järelduses märkinud, et "Karistusseadustiku järgi on tegu,

mille eest I. Novoselski oli mõistetud süüdi ja karistatud, dekriminaliseeritud ning ei ole KarS sätete

kohaselt kuritegu, vaid vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse §-le 151 järgi on

tegemist väärteona karistatava teoga, mistõttu süüdimõistetu kuulub karistusest vabastamisele".

Samas ei nähtu määrusest, miks käsitles kohtunik vaid üht tegu ja nimelt milline I. Novoselski

kuritegu, milles ta oli süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega, on kohtuniku

arvates väärtegu. Kuigi määruse kirjeldav-motiveerivas osas kohtunik leidis, et I. Novoselski kuulub

karistusest vabastamisele on määruse resolutiivosa kohaselt I. Novoselski vabastatud vaid osaliselt

temale Tallinna Linnakohtu 17. juuni 2002. a otsusega mõistetud karistusest. Määruse resolutsioonis

on kohtunik jätnud märkimata, kriminaalkoodeksi millise paragrahvi järgi mõistetud karistusest

I. Novoselski vabastatakse, kas sellega seoses muutub ka tema lõplik karistus, mis oli mõistetud KrK

§ 40 lg 1 alusel ja milline karistus ja millises osas jääb tal veel kanda. Määrusest ei nähtu, et selle

alusel kuuluvad muutmisele ka I. Novoselski andmed karistusregistris.

6.3. Eeltoodud põhjenduste ja juhindudes KarS RakS § 10 lg-test 5 - 7 ja AKKS § 39 lg 3 -p-st 7 ning

§-st 77 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 2002. a määrus

I. Novoselski süüdistusasjas tuleb tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna

Linnakohtule.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg