3-3-1-63-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-63-02

Määruse kuupäev

15. oktoober 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Sihtasutuse Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond kaebus

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud

ideekonkursi tulemuste tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. mai 2002. a määrus haldusasjas

nr 3-590/2002 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

4. juuli 2002. a määrus haldusasjas nr 2-3/499/2002

Menetluse alus Riigikohtus

Sihtasutuse Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sihtasutuse Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond erikaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. mai 2002. a määrus haldusasjas nr 3-590/2002 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 4. juuli 2002. a määrus haldusasjas nr 2-

3/499/2002.

3. Saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond (SA ENIF) esitas 17. veebruaril 2002

Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud ideekonkursi

"Tallinna linnale vajalike hoolekandeteenuste ostmine 2002. a" tulemuste tühistamiseks.

2. Tallinna Halduskohus, pidades põhjendatuks vastustaja vastavat taotlust, lõpetas 22. mai

2002. a määrusega haldusasjas nr 3-590/2002 menetluse. Kohus leidis, et pakkumise edukaks

tunnistamise otsuse peale kaebamist reguleeriv Riigihangete seaduse 9. peatükk näeb ette vaidluse

lahendamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega tuleb esmalt esitada vaidlustus Riigihangete

Ametile, kelle otsusega mittenõustumisel saab kaebusega pöörduda kohtusse RHS §-s 66 ettenähtud

korras. Käesoleval juhul ei ole kaebaja kinni pidanud vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks

seadusega sätestatud korrast, mistõttu tulenevalt HKMS §-st 5 ja TsMS §-st 149 lg 2 p 2 on kohtul

õigus kaebus läbivaatamatult tagastada.

3. Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses palus SA ENIF tühistada halduskohtu määruse ja

saata asi läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebuse esitaja leidis, et Põhiseaduse § 104 lg 2 p 14

kohaselt saab kohtumenetluse seadusi vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu

häälteenamusega. See on kohaldatav ka seaduste suhtes, mis sätestavad vaidluste lahendamise

kohustusliku kohtueelse menetluse korra. Riigihangete seadust menetleti Riigikogus lihtseadusena ja

võeti vastu 44 poolthäälega. Erikaebuse põhjendustes viidati Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 29. septembri 1999. a otsusele asjas nr 3-4-1-3-99, kus asuti seisukohale, et

kohtute pädevust ja kohtualluvust reguleerivad seaduse sätted on olemuselt kohtumenetluse sätted.

Erikaebuse esitaja leidis veel, et RHS §-dest 61, 62 ja 66 tulenevalt on isikul võimalus esitada

vaidlustus, kuid pole pandud kohustust seda esitada. RHS § 66 ei kehtesta kohustust enne

halduskohtusse pöördumist esitada vaidlustus Riigihangete Ametile. RHS § 62 loetleb juhtumid,

millal on võimalus esitada vaidlustus Riigihangete Ametile. Selles loetelus pole nimetatud

ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsust. Kuigi Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet nimetas

4. jaanuaril 2002 koostatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise protokolli eduka pakkumise valiku

protokolliks, sisaldub selles otsustus ideekonkursi võitjate kohta. Ideekonkursi tulemuseks saab olla

üksnes ideekonkursi võitja väljaselgitamine, mitte aga pakkumise edukaks tunnistamine.

4. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis 4. juuli 2002. a määruses, et

halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning jättis halduskohtu määruse

muutmata. Ringkonnakohus leidis:

1) vaidluste kohtueelset menetlust käsitlevad sätted ei ole oma olemuselt kohtumenetlust

reguleerivad sätted, mida saab vastu võtta ja muuta vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Eri-

kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu. Osundatud otsusega tunnistati kehtetuks

Notari distsiplinaarvastutuse seaduse § 16, mis välistas justiitsministri poolt avaliku võimu

teostamisel määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamise halduskohtus ning sätestas sellise kaebuse

läbivaatamise Tallinna Linnakohtus, määrates kindlaks nii kohtualluvuse kui ka menetluse korra

(tsiviilkohtumenetluse);

2) RHS §-s 62 on sätestatud vaidlustuse esitamine Riigihangete Ametile. RHS § 66 näeb ette, et

vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 või § 65 lõike 6

punktis 3 nimetatud otsus, võib esitada halduskohtusse kaebuse ostja tehtud pakkumismenetlusega

seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või Ameti poolt tehtud

§ 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale. Riigihangete seaduses on sätestatud

riigihangetest tekkinud vaidluste lahendamise kohustuslik kohtueelne kord. Riigihangete menetluses

osalevad isikud, kes soovivad riigihangetest tekkinud vaidluste lahendamiseks pöörduda kaebusega

halduskohtusse, peavad järgima Riigihangete seaduses sätestatud vaidluste lahendamise kohtueelse

menetluse korda ja alles seejärel on neil võimailik pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks haldus-

kohtusse;

3) asjaolu, et RHS §-s 62 lg 1 ei ole nimetatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsust, ei

välista nimetatud otsuse peale vaidlustuse esitamist Riigihangete Ametile. Ideekonkursi võitja välja-

selgitamise otsus on Riigihangete seaduse mõttes oma olemuselt sarnane pakkumise edukaks

tunnistamise otsusega, kuna mõlemad on aluseks lepingu sõlmimisele vastavalt edukaks tunnistatud

pakkuja või ideekonkursi võitjaga. Seega oli erikaebuse esitajal võimalus vaidlustada ideekonkursi

võitja väljaselgitamise otsus Riigihangete Ametis Riigihangete seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Sihtasutus Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond esitas erikaebuse Riigikohtule, milles

palus tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi läbivaatamiseks

halduskohtule. Erikaebuses väidetakse:

1) kehtiv Riigihangete seadus ei sätesta kohustust läbida enne halduskohtusse pöördumist vaidluste

lahendamise kohtueelne menetlus. RHS § 66 sätestab ainult, et Riigihangete Ameti poolt tehtud

otsustust on võimalik halduskohtus vaidlustada;

2) RHS § 8 lg 2 p 1 kohaselt eristatakse selgelt hankelepingu sõlmimist ning ideekonkursi võitja

väljaselgitamist kui erinevaid pakkumismenetluse lõppemise aluseid. RHS §-s 62 lg 1 ei ole

nimetatud ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsust, mistõttu puudus võimalus esitada Riigihangete

Ametile vaidlustus sellise otsuse peale.

6. Kirjalikus vastuses erikaebusele väidab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, et

Riigihangete seadusega on kehtestatud eriregulatsioon vaidluste lahendamiseks. Lühikeste

vaidlustamistähtaegade vajalikkus tuleneb riigihanke olemusest. Ideekonkurss ei ole iseseisev

pakkumismenetluse liik. Vastavalt Riigihangete seaduse §-le 59 lg 1 peab ostja ideekonkursi

korraldamisel lähtuma Riigihangete seaduse avatud pakkumise menetluse või piiratud

pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Sihtasutus Eesti Nägemispuuetega Inimeste Fond esitas halduskohtule kaebuse, taotledes

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti poolt korraldatud ideekonkursi "Tallinna linnale vajalike

hoolekandeteenuste ostmine 2002. a" tulemuste tühistamist.

8. TsMS § 149 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast. HKMS § 5 lg 1 kohaselt juhindub

halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse

sätetest. Käesoleva vaidluse puhul võttis halduskohus SA ENIF kaebuse menetlusse, kuid lõpetas

menetluse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, leides, et kaebaja ei ole kinni pidanud vaidluse kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud korrast.

9. Riigihangete seaduse 9. peatükk reguleerib vaidlustuste esitamist ja läbivaatamist.

Riigihangete seaduse § 61 sätestab, et pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik,

kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja sama seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema

õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaidlustuse ostja tegevuse peale.

RHS § 62 reguleerib vaidlustuse esitamist. RHS § 62 lg 1 sätestab: "Ametile esitatakse vaidlustus

pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või ostja tehtud taotleja kvalifitseerimise otsuse või

taotleja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkuja kvalifitseerimise otsuse või pakkuja

kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumise

tagasilükkamise otsuse, kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse või pakkumise edukaks

tunnistamise otsuse peale."

RHS § 63 reguleerib vaidlustuste läbivaatamise korraldamist ja § 65 vaidlustuste läbivaatamist. RHS

§ 66 sätestab, et vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud sama seaduse § 63 lõikes 4 (amet

jätab vaidlustuse läbi vaatamata) või § 65 lõike 6 punktis 3 (ameti otsusega jäetakse vaidlustus

rahuldamata) nimetatud otsus, võib esitada halduskohtusse kaebuse ostja tehtud

pakkumismenetlusega seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või

Ameti poolt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale (ameti otsusega

rahuldatakse vaidlustus, tühistades pakkumismenetlusega seotud otsus või tehes ostjale ettekirjutus).

Ülalloetletud Riigihangete seaduse sätetest ei tulene, et vaidlustuse esitamine ja selle läbivaatamine

Riigihangete Ameti poolt on pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isiku jaoks

kohustuslik kohtueelne staadium tema väidetavalt rikutud õiguste või kahjustatud huvide kaitsmisel.

Samuti ei tulene neist sätetest, et isik, kes leiab, et riigihankemenetluse käigus on rikutud tema õigusi

või kahjustatud huve, ei saaks pöörduda halduskohtusse ilma Riigihangete seaduses sätestatud

vaidlustuste läbivaatamise staadiumit läbimata.

10. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kohtusse.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 8. mai 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-01, et Põhiseaduse

§-st 15 ega HKMS §-st 7 ei tulene, et isik on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt

kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse. Halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele

olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks

kohustuslik kohtueelne menetlus. Vaidluste lahendamise kohustusliku kohtueelse korra kehtestamise

võimalusele viitas ka HKMS § 9 lg 3 kuni 1. jaanuarini 2002 kehtinud redaktsiooni sõnastus.

Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab

seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles peale

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Riigihangete seadus ei sätesta sõnaselgelt, et enne

kohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada vaidlustus Riigihangete Ametile.

11. Erikaebuse esitaja leiab õigesti, et kehtiv Riigihangete seadus ei sätesta kohustust läbida

enne halduskohtusse pöördumist vaidluste lahendamise kohtueelne menetlus, vaid võimaldab isikul

valida, kas esitada vaidlustus Riigihangete seadusega sätestatud korras ja alles vaidlustuse

läbivaatamise tulemustega mittenõustumisel pöörduda halduskohtusse või pöörduda

Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras otse halduskohtusse. Riigihangete seadus

sätestab vaid vaidluste lahendamise korra ja viitab võimalusele vaidemenetluse järgselt pöörduda

kaebusega halduskohtusse.

Kohtud, pidades õigeks asja menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, on asunud ebaõigele

seisukohale, et SA ENIF kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna läbimata on

riigihankevaidluste lahendamise kohustuslik kohtueelne kord. Seetõttu tuleb halduskohtu ja

ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

12. Kuna Riigikohtu halduskolleegium peab võimalikuks riigihankemenetluse käigus ostja

tegevuse peale kaebuste esitamist halduskohtusse, ilma eelnevalt Riigihangete seaduse 9. peatükis

sätestatud vaidluste lahendamise korda läbimata, ei ole käesoleva erikaebuse menetlemise raames

vajalik lahendada küsimust, kas ideekonkursi võitja väljaselgitamise otsus kuulub selliste otsuste

hulka, mille peale võib Riigihangete seaduse §-st 62 lg 1 tulenevalt esitada vaidlustuse Riigihangete

Ametile

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann