3-1-1-113-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-113-02

Otsuse kuupäev

9. oktoober 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

T. O. haldusõiguserikkumise asi HÕS § 143 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2002. a otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4-55/2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. O. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. oktoober 2002. a

Istungil osalenud isikud

T. O. ja tema esindaja vandeadvokaat Li Uiga ning

Tartu Politseiprefektuuri esindaja Marek Ranne

Resolutsioon

1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2002. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 2-4-

55/2002.

3. Teha uus otsus, millega karistada T. O.-d HÕS § 106 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480

krooni.

4. Tagastada kassatsioonikautsjon.

Kohtuotsus jõustub 9. oktoobril 2002. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. O.-le koostati 12. aprillil 2002. a haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et ta pani toime HÕS §-s

143 kirjeldatud haldusõiguserikkumise " eiras politseiametniku poolt avaliku korra kaitsmisel antud

seaduslikku korraldust esitada kontrollimiseks dokumendid.

2. Tartu Maakohtu 16. mai 2002. a otsusega karistati T. O.-d HÕS § 143 järgi 50 trahviühiku, s.o 3000 krooni

suuruse rahatrahviga.

3. T. Ojamaa esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist ja

asjas menetluse lõpetamist HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt ei ole väidetav rikkumine haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud piisava selgusega,

kuna sellest ei nähtu, milliste dokumentide esitamisest T. O. keeldus ning kohus ei selgitanud, milles seisnes

politseiametnike tegevus avaliku korra kaitsmisel T. O. koduõuel. Samuti leiti kaebuses, et kohus on vääralt

hinnanud tõendeid ja on otsuses jätnud kajastamata tunnistajate ütlused, mille kohaselt T. O. esitas temalt

nõutud dokumendid.

4. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2002. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus karistuse osas ja T. O.

karistati rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 1200 krooni. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et T. O. ütlustest tulenevalt sai ta aru, et sooviti traktori

dokumentide esitamist, mistõttu ei oma tähendust see, et haldusõiguserikkumise protokollis pole nimetatud,

milliseid dokumente talt nõuti. Kriminaalkolleegium märkis ühtlasi, et maakohus on tõendeid õigesti

hinnanud.

Kohus asus seisukohale, et kuigi haldusõiguserikkumise protokolli koopia pöördel puudub märge T. O. poolt

allkirja andmisest keeldumise kohta õiguste ja kohustuste tutvustamise osas, ei saa väita, et nimetatud õigusi

ja kohustusi T. O.-le ei selgitatud. Protokolli esiküljel on märge allkirja andmisest keeldumise kohta olemas,

seda nii originaalil kui koopial ning protokolli koostaja ütlustega on tõendatud õiguste ja kohustuste

tutvustamine.

Samas märkis kolleegium, et maakohus on jätnud karistuse mõistmisel piisava tähelepanuta selle, et T. O.-d

ei ole varem karistatud ning tema suhtes puuduvad raskendavad asjaolud. Ringkonnakohus leidis, et

karistuse eesmärki on võimalik saavutada T. O. karistamisega HÕS § 143 sanktsiooni alammääras ettenähtud

rahatrahviga.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Esitatud kassatsioonkaebuses palub T. O. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2002. a otsuse tühistamist ja

menetluse lõpetamist.

Kassaator väidab, et vastupidiselt kohtute poolt tuvastatule esitas ta politseiametnikule nõutud dokumendid.

Ka märgib kassaator, et ringkonnakohus ei motiveerinud, milles seisnes politseiametnike tegevus avaliku

korra kaitsmisel T. O. koduõues. Samuti ei ole kassaator nõus ringkonnakohtu seisukohaga, et tema

kaitseõigust ei ole protokolli koostamisel rikutud.

6. Tartu Politseiprefektuuri vastuses kassatsioonkaebusele palutakse ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

Vastuse kohaselt ei ole kassatsioonkaebus suunatud õiguslikele küsimustele, vaid tõendite hindamisele.

Politseiprefektuur on seisukohal, et T. O. pani rikkumise toime, kuna ei esitanud dokumente vabatahtlikult.

Lisaks märgitakse vastuses, et kassaatori kaebeõigust ei ole rikkunud haldusõiguserikkumise protokolli

koopial märke puudumine õiguste tutvustamise kohta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Haldusõiguserikkumise asja materjalidest ei nähtu, et haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel oleks

rikutud Haldusõiguserikkumiste seadustikust tulenevaid nõudeid sellisel määral, mis tingiks vastavalt

Väärteomenetluse seadustiku § 150 lg-le 2 nende tunnistamist oluliseks ning tooks seega kaasa

ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Kassatsioonkaebuses ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil

kassaatori esindaja poolt esitatud väited ei anna alust vastupidiseks järelduseks.

8. Kassatsioonkaebuse ülejäänud osas taotletakse uuritud tõendite ümberhindamist, s.o sisuliselt uute

faktiliste asjaolude tuvastamist, kuid kassatsioonimenetluses faktilisi asjaolusid ei tuvastata.

9. Samas on Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohal, et T. O. käitumise kvalifitseerimisel ja tema

karistamisel HÕS § 143 järgi rahatrahviga kakskümmend trahviühikut, s.o 1200 krooni, on T. O. suhtes

kohaldatud Haldusõiguserikkumiste seadustiku sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama ning see on

raskendanud T. O. olukorda. Nimetatud põhjusel väljub Riigikohus kassatsiooni piiridest.

10. 12. aprillil 2002. a koostati T. O.-le haldusõiguserikkumise protokoll selle kohta, et ta eiras tahtlikult

politseiametniku seaduslikku korraldust esitada kontrollimiseks dokumendid, s.o pani toime HÕS §-s 143

kirjeldatud haldusõiguserikkumise.

Haldusõiguserikkumise asja materjalidest nähtub, et politseiametnikud nõudsid T. O.-lt LE §-s 70 loetletud

dokumentide esitamist. LE § 70 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama

politseiametniku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi, kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või

tõendi liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta, sõiduki registreerimistunnistuse

ja muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Asjaolu, et T. O. oli sõitnud tema poolt juhitud traktoril

oma koduõuele, ei vabastanud teda nimetatud dokumentide esitamise kohustusest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab haldusõiguserikkumise asjas nr 3-1-1-92-02 väljendatud seisukohta,

mille kohaselt LE §-s 70 loetletud dokumentide esitamiseks politseiametniku korralduse täitmata jätmine on

kvalifitseeritav mitte HÕS § 143 vaid § 106 lg 1 järgi. HÕS § 106 lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni

kümne trahviühiku, s.o kuni 600 krooni ulatuses.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 174 punktist 8, tuleb T. O.-le

süüksarvatud tegu kvalifitseerida ümber HÕS § 106 lg 1 järgi ja karistada teda rahatrahviga 8 trahviühikut,

s.o 480 krooni.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Peeter Vaher