3-1-1-104-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-104-02

Otsuse kuupäev

30. september 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi Juri Jakovlevi süüdistuses KrK § 207 lg 1,

§ 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning Andrei Marku"evski

süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja 2074 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr II-1-188/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Marku"evski kaitsja vandeadvokaat Anatoli

Jaroslavski ja Juri Jakovlevi kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

17. september 2002. a

Istungil osalenud isikud

Juri Jakovlevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, Andrei

Marku"evski kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja

riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-188/02

Juri Jakovlevi süüdistuses KrK § 207 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning Andrei Marku"evski

süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja 2074 järgi muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 30. septembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 1. märtsi 2002. a otsusega tunnistati Juri Jakovlev süüdi KrK § 207 lg 1, § 2073

lg 1 ja § 2074 järgi, mille eest teda karistati vastavalt ühe, kahe ja kolme aasta vabadusekaotusega.

KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kolm aastat ja kuus

kuud vabadusekaotust. KrK § 47 ja § 471 lg 1 alusel vabastati J. Jakovlev tingimuslikult

vabadusekaotuse kandmisest ja katseajaks määrati talle kolm aastat.

Andrei Marku"evski tunnistati süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 2074 järgi ja teda karistati kolme aasta

vabadusekaotusega. KrK § 47 ja § 471 lg 1 alusel vabastati A. Marku"evski tingimuslikult

vabadusekaotuse kandmisest ja katseajaks määrati talle üks aasta.

J. Jakovlev tunnistati KrK § 2074 järgi süüdi selles, et ta omandas A. Marku"evskilt lõhkeseadeldise

kaugjuhtimisseadme ning valmistas omandatud seadmest, 620 grammist ammoniidist ja kahest

elektrodetonaatorist kaugjuhtimisega lõhkeseadeldise, millega saabus Narva linna, kus kandis ja

hoidis seda enda juures kuni kinnipidamiseni.

A. Marku"evski tunnistati KrK § 17 lg 6 ja § 2074 järgi süüdi selles, et ta aitas kaasa J. Jakovlevi

poolt ebaseadusliku lõhkeseadeldise valmistamisele, hankides selleks kaugjuhtimisseadme.

Veel tunnistati J. Jakovlev süüdi KrK § 2073 lg 1 järgi selles, et ta hoidis alates 10. novembrist

1996. a kuni 11. maini 2000. a oma elukohas ebaseaduslikult lõhkeainet (620 grammi ammoniiti) ja

lõhkamisvahendeid (kahte elektrodetonaatorit) ning KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta hoidis oma

elukohas püstolit Parabellum, jahipüssi ja padruneid.

2. Linnakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras nii kohtualuste kaitsjad kui ka prokurör.

J. Jakovlevi kaitsja leidis, et kaitsealuse süü KrK § 2073 lg 1 ja 2074 järgi ei leidnud linnakohtus

tõendamist ja ta taotles nende paragrahvide järgi J. Jakovlevi õigeksmõistmist.

A. Marku"evski kaitsja taotles kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna kohus ei käsitlenud oma otsuses

iseseisvalt A. Marku"evskit puudutavaid tõendeid, mis tõi kaasa kohtuliku uurimise puudulikkuse.

Samuti väitis kaitsja, et eksperdi seletustest tulenevalt ei olnud A. Marku"evski poolt J. Jakovlevile

üleantud kaugjuhtimismehhanism KrK § 2074 dispositsioonis tähendatud lõhkeseadeldise vajalikuks

osaks.

Apellatsioonprotestis leiti, et J. Jakovlevile mõistetud karistused on liialt leebed.

3. Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu otsus J. Jakovlevile

mõistetud lõpliku karistuse osas ja tema karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamise osas.

KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti J. Jakovlevile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest neli aastat

vabadusekaotust. Sellest luges kohus kantuks kohtueelsel uurimisel vahi all oldud aja üks kuu ja

kümme päeva. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium märkis, et A. Marku"evski tegu on õigesti kvalifitseeritud

lõhkeseadeldise valmistamisele kaasaaitamisena ning tõendatud. Tegemist ei olnud lihtsalt

multifunktsionaalsete detailide hankimisega, vaid otseselt lõhkeseadeldise osa tellimise ja

üleandmisega tellijale, s.o J. Jakovlevile. Seega oli A. Marku"evski poolt toime pandud tegu otsese

tahtlusega kaasa aidata lõhkeseadeldise valmistamisele.

Samuti leidis kohus, et tõendite kogumis on leidnud tõendamist J. Jakovlevi süü KrK § 2073 lg 1 ja

2074 järgi ning linnakohtu otsus on selles osas motiveeritud.

Viru Ringkonnakohus märkis aga, et täiesti motiveerimata on linnakohtu otsuses J. Jakovlevile

tingimisi mõistetud karistus. Kohus ei olnud pööranud tähelepanu asjaolule, et J. Jakovlev pani uued

kuriteod toime katseajal vähem kui kahe nädala möödudes pärast eelmise kohtuotsuse tegemist.

4. Viru Ringkonnakohtu otsuste peale esitasid kassatsioonkaebused A. Marku"evski kaitsja

vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja süüdimõistetu J. Jakovlev.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Vandeadvokaat A. Jaroslavski palub tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a otsus

A. Marku"evski süüdimõistmise osas ja saata asi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kuulub otsus tühistamisele motiivide puudumise ning

tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõude rikkumise tõttu. Ringkonnakohtule

heidetakse ette, et ta ei vastanud apellatsioonkaebuse väidetele ja jättis tähelepanuta eksperdi

seletused selle kohta, et A. Marku"evski poolt J. Jakovlevile üleantud kaugjuhtimismehhanism ei

olnud KrK § 2074 dispositsioonis tähendatud lõhkeseadeldise vajalikuks osaks.

6. J. Jakovlev palub kassatsioonkaebuses enda õigeksmõistmist KrK §-de 2073 lg 1 ja 2074 järgi,

kuna tema ei ole neid kuritegusid toime pannud ja kohtud on uuritud tõenditele andnud ebaõige

hinnangu. Veel taotleb J. Jakovlev temale KrK § 207 lg 1 järgi mõistetud vabaduskaotusliku karistuse

asendamist rahatrahviga. Ta leiab, et selleks annavad aluse tema süü tunnistamine ja esimese astme

kohtu otsusega tuvastatud vastutust kergendavad asjaolud.

7. Riigikohtu istungil toetasid kaitsjad esitatud kassatsioonkaebusi ja taotlesid nende rahuldamist.

Prokurör leidis, et kaebused on põhjendamatud ja taotles nende rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Eksperdi selgitused ja täiendused, mida vajatakse eksperdiarvamuse kontrollimiseks ja

hindamiseks ei ole KrMK § 250 lg 1 kohaselt kriminaalasjas tõendiks. Vastavalt KrMK § 48 lg-le 2

on kriminaalasjas tõendiks eksperdiarvamus. Eksperdiarvamusi on aga kohtud uurinud ja nendele ka

omapoolse hinnangu andnud (I kd tl 339-340, II kd tl 4).

Kassatsioonkaebustes ei nõustuta kohtute poolt uuritud tõenditele antud hinnangutega ja taotletakse

uuritud tõendite ümberhindamist, st sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist, kuid AKKS § 65

lg 4 kohaselt ei või Riigikohus uusi faktilisi asjaolusid tuvastada. Kohtud on kõiki tõendeid uurinud

ja teinud nende alusel omad järeldused, mida on ka nõuetekohaselt motiveerinud.

Seega leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kohtud ei ole tõendite uurimisel ja nende hindamisel

rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Samuti ei tuvastanud Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtute

poolt muid kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, mis võiksid AKKS § 39 lg-te 3 ja 4 järgi

olla kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamiseks aluseks.

9. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, et A. Marku"evski käitumises puudub KrK §-s 2074 sätestatud

kuriteo koosseis, kuna kaugjuhtimisseade ei ole lõhkeseadeldise koostisosaks.

KrK § 2074 nägi ette kriminaalvastutuse lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vajaliku osa

ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, edasitoimetamise, müümise või üleandmise

eest. A. Marku"evski on tunnistatud KrK § 17 lg 6 ja § 2074 järgi süüdi selles, et ta aitas kaasa

J. Jakovlevi poolt ebaseadusliku lõhkeseadeldise valmistamisele, hankides selleks

kaugjuhtimisseadme. Kui kaugjuhtimisseade oleks olnud lõhkeseadeldise vajalikuks osaks, siis

tulnuks A. Marku"evski tegevus kvalifitseerida kuriteo täideviimisena, mitte aga kaasaaitamisena

KrK § 17 lg 6 kaudu.

Kaasaaitaja on KrK § 17 lg 6 kohaselt isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega,

juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra

loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või

riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset.

Kohtud on tuvastanud, et A. Marku"evski muretses kaugjuhtimisseadme ja andis selle üle

J. Jakovlevile just selleks, et viimane saaks selle abil valmistada kaugjuhtimisega lõhkeseadeldise.

Seega on kohtud õigesti asunud seisukohale, et A. Marku"evski tegevuse eesmärgiks oli aidata kaasa

J. Jakovlevi poolt kuriteo, milleks oli kaugjuhitava lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine,

toimepanemisele.

10. KrK § 207 lg-s 1, § 2073 lg-s 1 ja §-s 2074 sätestatud teod on kuritegudena karistatavad ka

Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) järgi (KarS §-d 418, 414 ja 415). Seetõttu ei kuulu

J. Jakovlev ja A. Marku"evski ka Karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 1

lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastamisele.

11. Veel peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et J. Jakovlev pani uued kuriteod

toime pärast Lääne-Viru Maakohtu 28. aprilli 2000. a kohtuotsuse tegemist. Seega on kohtud

J. Jakovlevile karistuse mõistmisel ebaseaduslikult jätnud kohaldamata KrK § 41 (KarS § 65 lg 2)

sätted, mille tulemusena on jäänud talle mõistmata lõplik karistus kohtuotsuste kogumi järgi. See

puudus tuleb Narva Linnakohtul või kohtuotsuse täitmise asukohajärgsel maa- või linnakohtul

kõrvaldada lähtudes KrMK §-st 3372.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium,

et Viru Ringkonnakohtu 22. mai 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-188/02 Juri Jakovlevi

süüdistuses KrK § 207 lg 1, § 2073 lg 1 ja § 2074 järgi ning Andrei Marku"evski süüdistuses KrK

§ 17 lg 6 ja 2074 järgi tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg