Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-93-02 ECLI:EE:RK:2002:3.2.1.93.02.276 AI generated

3-2-1-93-02 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-93-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

AS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-93-02 · Riigikohus: AS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba

Keywords

AI generated
banking audit people's bank banking law banking supervision electronic banking advising bank
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-93-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. september 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Ecomatic hagi AS Vinni Kommunaal (pankrotis) vastu

asja omandiõiguse tunnistamiseks, vara pankrotivarast

välistamiseks ja vara valdusest väljanõudmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus

tsiviilasjas nr II-2-66/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Vinni Kommunaal (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

2. september 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Viru Ringkonnakohtu 19. märtsi 2002. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni

Kommunaal (pankrotis) vastu puurkaevu pumba mootori välistamiseks pankrotivarast ja valdusest

väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba

müümisel seadis hageja saatelehel tingimuseks, et omandiõigus kaubale läheb üle pärast kauba eest

tasumist. Kostja tasus üksnes 15 000 krooni. Haldur ei vastanud hageja taotlusele vara välistamiseks

kostja pankrotivarast või ostuhinnast maksmata osa tasumiseks. Kuna müüdava asja omandiõiguse

osas oli müügitingimuseks, et omandiõigus läheb üle pärast asja eest tasumist, siis asjaõigusseaduse

(AÕS) § 92 lg-st 1 tulenevalt on hagejale kuuluv vara kostja valduses. Hageja palus tunnustada tema

omandiõigust pumbale (pumba mootorile) ja nõuda see kostja valdusest välja.

2. Kostja tunnistas, et võlgneb hagejale 16 400 krooni, kuid keeldus mootorit välja andmast, kuna

leidis, et omandiõigus läks asja üleandmisega temale üle. Kostja arvates võinuks hageja esitada oma

nõude kostja pankrotimenetluses.

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt tekib vallasomand AÕS § 92 lg 1 järgi

asja üleandmisega. Hageja väited, et kauba eest tasumata jätmisel ei läinud omandiõigus kostjale üle,

on põhjendamatud. Vallasasja valdus anti üle ning ostu-müügitehingu eesmärgiks oli ka omandi

üleminek. Lepingu sisust ei tulene, et kostja oleks pidanud kauba eest tasuma ositi. Algselt nõudis

hageja kostjalt kohustuse täielikku täitmist, mitte asja tagastamist. Alles pärast pankroti

väljakuulutamist on hageja nõudnud vara välistamist pankrotivarast. Asi on kostjale üle antud ostu-

müügilepinguga ja AÕS § 92 lg 1 kohaselt on seega kostja seaduslikus valduses.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Viru Ringkonnakohus tühistas 19. märtsi 2002. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus

tunnustas hageja omandiõigust puurkaevu pumba mootorile ning välistas selle kostja pankrotivarast.

Haginõude vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest jättis ringkonnakohus rahuldamata.

5. Otsuse kohaselt leppisid pooled kokku, et kaup on hageja omandis seni, kuni selle eest pole

tasutud. Vastavalt AÕS § 92 lg-le 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandja annab

asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale üle. Seega nõuab

vallasasja üleandmine lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ka asjaõiguskokkulepet.

Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid tingimusliku asjaõigusliku kokkuleppe omandi ülemineku

kohta (omandireservatsioon). Kuna kostja ei ole tasunud pumba mootori eest kogu kokkulepitud

hinda, ei ole talle selle omandiõigus üle läinud ja hagejal on õigus nõuda pumba mootorile

omandiõiguse tunnustamist ja pankrotiseaduse (PankrS) § 53 alusel selle vara välistamist

pankrotivarast.

6. Haginõude asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest jättis ringkonnakohus

rahuldamata, kuna kostja valdab asja seaduslikul alusel (kasutusvaldus). Pumba mootori valdus anti

üle pooltevahelise ostu-müügilepingu alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega

jätta tunnustamata hageja omandiõigus varale ja jätta vara pankrotivarast välistamata. Kaebuse

kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt AÕS § 92 lg 1. Pooled ei ole sõlminud kahepoolset

lepingut selles, et asi on hageja omandis kuni selle eest täieliku tasumiseni. Vallasasja võõrandamisel

läheb valduse üleandmisega üle ka omandiõigus, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Poolte tegelik tahe

oli omandiõiguse üleminek asja valduse üleandmise hetkel. Kostjal on täitmata tsiviilõiguslik

kohustus ja kuna kostja on pankrotis, saab hageja esitada nõudeavalduse pankrotiseaduse kohaselt.

PankrS § 53 alusel saab tagastada vaid teisele isikule kuuluvat vara, kuid vara omanik on kostja.

8. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja väljendas enda arvates selgesõnaliselt kauba

ostu-müüki kinnitaval saatelehel oma tahet kostjale omandiõigus üle anda pärast kauba eest tasumist.

Kuna kostja allkirjastas selle saatelehe, aktsepteeris ta sellist kokkulepet. Ringkonnakohus tuvastas

poolte kokkuleppe omandiõiguse üleandmiseks pärast kauba eest tasumist. Riigikohtus ei kuulu

vaidlustamisele apellatsioonikohtus tuvastatud asjaolud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kohaldas õigesti AÕS § 92 lg-s 1 sätestatut. AÕS § 92 lg 1 näeb vallasasja

omandiõiguse üleminekuks ette kaks tingimust: asja valduse üleandmise omandajale ja kokkuleppe

sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõiguslepingu). Omandiõiguse ülemineku kehtivus

ei sõltu selle aluseks oleva võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Erinevalt kinnisomandist ei piira seadus

vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist. Seega võib vallasomandi

üleandmise kokkuleppe jõustumine olla seotud ka mingi tähtpäeva või tingimuse saabumisega,

eeldusel, et asi ise on tingimuse saabumise ajal omandaja otseses või kaudses valduses. Niisugust

kokkulepet kasutatakse müügilepingu puhul müüja tagatisena ostjapoolse ostuhinna tasumiseks, kui

ostuhind tuleb tasuda pärast asja üleandmist. Sel juhul reserveerib müüja endale omandiõiguse kuni

ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon).

11. Ringkonnakohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud mootori ostu-müügileping ja

tingimuslik asjaõigusleping, mille kohaselt läheb mootori omandiõigus ostjale üle ostuhinna täieliku

tasumisega. Kuna seadus ei näe vallasasja müügilepingule vorminõudeid ette, siis suulisel lepingu

sõlmimisel kinnitavad lepingu sõlmimist ka müüjapoolne arve, kauba üleandmine ostjale ja ostja

poolt arve osaline maksmine. Kohus ei ole tuvastanud, et kaupa vastu võttes oleks kostja esitanud

vastuväiteid saatelehel olnud omandireservatsiooni märkusele. Lepingu täitmisele asudes muutus

seega ka nimetatud tingimus lepingu osaks, mida ringkonnakohus õigesti leidis. Ringkonnakohus ei

ole tuvastanud, et omandireservatsiooni kokkulepe ei vastanud poolte tegelikule tahtele.

12. Kolleegium märgib samuti, et müüjal ei ole õigust nõuda omandireservatsiooniga müüdud asja

valduse väljaandmist muidu, kui lõpetatakse omandireservatsiooni aluseks olev müügileping. Sama

kehtib ka muude lepingute kohta, mis annavad võlgnikule õiguse teisele lepingupoolele kuuluvat asja

vallata. Ilma müügilepingut lõpetamata jääb ostjale seaduslik alus asja vallata ning seda nimelt

müügilepingu alusel ja mitte kasutusvaldajana, nagu on ekslikult märkinud ringkonnakohus. Sellega

tagatakse ostja asjaõiguslik ooteõigus saada lepingus kokkulepitud hinna täielikul tasumisel asja

omanikuks. Pankrotimenetluses täidab omandireservatsioon eelkõige müüjale kuuluva ostuhinna

maksmise nõude tagatise rolli. Seega on müüdud asja valdusest väljanõudmise eelduseks

müügilepingu lõpetamine.

Tsiviilkoodeks ega pankrotiseadus ei anna otseselt müüjale õigust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks

ostja maksekohustuse rikkumise tõttu. Samas sätestab TsK § 249, et kui ostja keeldub asja eest

tasumast, on müüjal õigus keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. Sellest omakorda

tuleneb kolleegiumi arvates, et kui müüja on omapoolsed kohustused juba täitnud, mh asja ostjale üle

andnud, on müüjal siiski õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui ostja rikub oluliselt oma kohustust

asja eest tasuda. Lepingu lõpetamiseks piisab sel juhul ostjale lepingu lõpetamise tahteavalduse

edastamisest.

Omandireservatsiooniga müügilepingu lõpetamise eelduseks ostja pankrotimenetluses on, et haldur

keeldub võlgniku kohustuste täitmisest ja õiguste teostamisest vastavalt PankrS §-le 22. Selle sätte

kohaselt on halduril õigus otsustada, kas ta täidab müügilepingu, st tasub lepingu järgi võlgnetava

raha, ja omandab nii ka omandiõiguse. See tagab, et pankrotivarast ei välistataks vara, mis on juba

suuremas osas välja ostetud või mille puhul on majanduslikult muul põhjusel otstarbekas vara

pankrotivaras säilitada. Otsustades lepingut täita, peab haldur seda tegema tervikuna, st käesoleval

juhul tulnuks tal tasuda puuduolev ostuhind. Asja omandireservatsiooniga müünud müüjal ei ole enne

halduri otsust lepingu täitmise kohta või täitmisest keeldumist vara välistamise ega ka lepingu

lõpetamise õigust. Kui haldur otsustab lepingut täita ja seda ka teeb, lõpeb vara väljanõudmise õigus.

Põhimõtteliselt on võimalik lugeda leping lõpetatuks ka pankrotihaldurile valiku teostamiseks tähtaja

andmisel lepingu täitmise otsustamiseks, kui haldur sellest keeldub. Käesoleval juhul on aga

tuvastatud, et leping kehtib edasi ja ringkonnakohus on jätnud sellele tuginedes asja valdusest välja

mõistmata. Selle ringkonnakohtu seisukoha peale aga kassatsioonkaebust esitatud ei ole. Samas on

tuvastatud, et haldur lepingut täita ei soovi, mistõttu on müüjal õigus kasutada kõiki lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid

13. Kui haldur keeldub lepingu täitmisest ja müüja lõpetab seetõttu lepingu, tekib müüjal muuhulgas

õigus talle kuuluv asi tagasi nõuda. Ostja võib nõudele esitada vastunõude enda poolt täidetu

samaaegseks tagastamiseks. Tagasitäitmise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka asjale tehtud

võimalikke kulutusi ja asja kasutuses olemisega tekkivat väärtuse vähenemist. Müüja võib asja

tagastamise nõude esitada ka võlaõiguslikuna, tuginedes üksnes lepingule, kuid sel juhul ei ole tal

eelistusi teiste võlausaldajate ees. PankrS § 53 annab täiendava võimaluse nõuda asi välja

vindikatsiooninõudega AÕS § 80 kohaselt, mis annab omandireservatsiooniga tagatud müüja nõudele

asjaõigusliku kaitse teiste võlausaldajate nõuete vastu. Samas tuleb lepingu tagasitäitmine lahendada

lepingu tagasitäitmise üldiste nõuete kohaselt, muuhulgas on ostjal õigus keelduda asja tagastamisest,

kui tema poolt lepingu täitmiseks üleantu ei ole tagastatud ega muud teise poole kohustused seoses

tagastamisega täidetud.

V. Kõve, L. Laarmaa, J. Odar