3-2-1-93-02 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedAS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba
Legislator headnote
AI generated3-2-1-93-02 · Riigikohus: AS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-2-1-93-02
Otsuse kuupäev
Tartu, 30. september 2002. a
Kohtukoosseis
Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa
Kohtuasi
AS Ecomatic hagi AS Vinni Kommunaal (pankrotis) vastu
asja omandiõiguse tunnistamiseks, vara pankrotivarast
välistamiseks ja vara valdusest väljanõudmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. märtsi 2002. a otsus
tsiviilasjas nr II-2-66/02
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Vinni Kommunaal (pankrotis) kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2002. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta Viru Ringkonnakohtu 19. märtsi 2002. a otsus
muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS Ecomatic esitas 10. augustil 2001. a Lääne-Viru Maakohtule hagiavalduse AS Vinni
Kommunaal (pankrotis) vastu puurkaevu pumba mootori välistamiseks pankrotivarast ja valdusest
väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale mootori hinnaga 31 400 krooni. Kauba
müümisel seadis hageja saatelehel tingimuseks, et omandiõigus kaubale läheb üle pärast kauba eest
tasumist. Kostja tasus üksnes 15 000 krooni. Haldur ei vastanud hageja taotlusele vara välistamiseks
kostja pankrotivarast või ostuhinnast maksmata osa tasumiseks. Kuna müüdava asja omandiõiguse
osas oli müügitingimuseks, et omandiõigus läheb üle pärast asja eest tasumist, siis asjaõigusseaduse
(AÕS) § 92 lg-st 1 tulenevalt on hagejale kuuluv vara kostja valduses. Hageja palus tunnustada tema
omandiõigust pumbale (pumba mootorile) ja nõuda see kostja valdusest välja.
2. Kostja tunnistas, et võlgneb hagejale 16 400 krooni, kuid keeldus mootorit välja andmast, kuna
leidis, et omandiõigus läks asja üleandmisega temale üle. Kostja arvates võinuks hageja esitada oma
nõude kostja pankrotimenetluses.
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt tekib vallasomand AÕS § 92 lg 1 järgi
asja üleandmisega. Hageja väited, et kauba eest tasumata jätmisel ei läinud omandiõigus kostjale üle,
on põhjendamatud. Vallasasja valdus anti üle ning ostu-müügitehingu eesmärgiks oli ka omandi
üleminek. Lepingu sisust ei tulene, et kostja oleks pidanud kauba eest tasuma ositi. Algselt nõudis
hageja kostjalt kohustuse täielikku täitmist, mitte asja tagastamist. Alles pärast pankroti
väljakuulutamist on hageja nõudnud vara välistamist pankrotivarast. Asi on kostjale üle antud ostu-
müügilepinguga ja AÕS § 92 lg 1 kohaselt on seega kostja seaduslikus valduses.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4. Viru Ringkonnakohus tühistas 19. märtsi 2002. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus
tunnustas hageja omandiõigust puurkaevu pumba mootorile ning välistas selle kostja pankrotivarast.
Haginõude vara väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest jättis ringkonnakohus rahuldamata.
5. Otsuse kohaselt leppisid pooled kokku, et kaup on hageja omandis seni, kuni selle eest pole
tasutud. Vastavalt AÕS § 92 lg-le 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandja annab
asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale üle. Seega nõuab
vallasasja üleandmine lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ka asjaõiguskokkulepet.
Ringkonnakohus leidis, et pooled sõlmisid tingimusliku asjaõigusliku kokkuleppe omandi ülemineku
kohta (omandireservatsioon). Kuna kostja ei ole tasunud pumba mootori eest kogu kokkulepitud
hinda, ei ole talle selle omandiõigus üle läinud ja hagejal on õigus nõuda pumba mootorile
omandiõiguse tunnustamist ja pankrotiseaduse (PankrS) § 53 alusel selle vara välistamist
pankrotivarast.
6. Haginõude asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest jättis ringkonnakohus
rahuldamata, kuna kostja valdab asja seaduslikul alusel (kasutusvaldus). Pumba mootori valdus anti
üle pooltevahelise ostu-müügilepingu alusel.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kostja palus kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega
jätta tunnustamata hageja omandiõigus varale ja jätta vara pankrotivarast välistamata. Kaebuse
kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt AÕS § 92 lg 1. Pooled ei ole sõlminud kahepoolset
lepingut selles, et asi on hageja omandis kuni selle eest täieliku tasumiseni. Vallasasja võõrandamisel
läheb valduse üleandmisega üle ka omandiõigus, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Poolte tegelik tahe
oli omandiõiguse üleminek asja valduse üleandmise hetkel. Kostjal on täitmata tsiviilõiguslik
kohustus ja kuna kostja on pankrotis, saab hageja esitada nõudeavalduse pankrotiseaduse kohaselt.
PankrS § 53 alusel saab tagastada vaid teisele isikule kuuluvat vara, kuid vara omanik on kostja.
8. Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja väljendas enda arvates selgesõnaliselt kauba
ostu-müüki kinnitaval saatelehel oma tahet kostjale omandiõigus üle anda pärast kauba eest tasumist.
Kuna kostja allkirjastas selle saatelehe, aktsepteeris ta sellist kokkulepet. Ringkonnakohus tuvastas
poolte kokkuleppe omandiõiguse üleandmiseks pärast kauba eest tasumist. Riigikohtus ei kuulu
vaidlustamisele apellatsioonikohtus tuvastatud asjaolud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10. Ringkonnakohus kohaldas õigesti AÕS § 92 lg-s 1 sätestatut. AÕS § 92 lg 1 näeb vallasasja
omandiõiguse üleminekuks ette kaks tingimust: asja valduse üleandmise omandajale ja kokkuleppe
sõlmimise omandiõiguse ülemineku kohta (nn asjaõiguslepingu). Omandiõiguse ülemineku kehtivus
ei sõltu selle aluseks oleva võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Erinevalt kinnisomandist ei piira seadus
vallasomandi üleandmiseks tingimuslike asjaõiguslepingute sõlmimist. Seega võib vallasomandi
üleandmise kokkuleppe jõustumine olla seotud ka mingi tähtpäeva või tingimuse saabumisega,
eeldusel, et asi ise on tingimuse saabumise ajal omandaja otseses või kaudses valduses. Niisugust
kokkulepet kasutatakse müügilepingu puhul müüja tagatisena ostjapoolse ostuhinna tasumiseks, kui
ostuhind tuleb tasuda pärast asja üleandmist. Sel juhul reserveerib müüja endale omandiõiguse kuni
ostuhinna täieliku tasumiseni (omandireservatsioon).
11. Ringkonnakohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud mootori ostu-müügileping ja
tingimuslik asjaõigusleping, mille kohaselt läheb mootori omandiõigus ostjale üle ostuhinna täieliku
tasumisega. Kuna seadus ei näe vallasasja müügilepingule vorminõudeid ette, siis suulisel lepingu
sõlmimisel kinnitavad lepingu sõlmimist ka müüjapoolne arve, kauba üleandmine ostjale ja ostja
poolt arve osaline maksmine. Kohus ei ole tuvastanud, et kaupa vastu võttes oleks kostja esitanud
vastuväiteid saatelehel olnud omandireservatsiooni märkusele. Lepingu täitmisele asudes muutus
seega ka nimetatud tingimus lepingu osaks, mida ringkonnakohus õigesti leidis. Ringkonnakohus ei
ole tuvastanud, et omandireservatsiooni kokkulepe ei vastanud poolte tegelikule tahtele.
12. Kolleegium märgib samuti, et müüjal ei ole õigust nõuda omandireservatsiooniga müüdud asja
valduse väljaandmist muidu, kui lõpetatakse omandireservatsiooni aluseks olev müügileping. Sama
kehtib ka muude lepingute kohta, mis annavad võlgnikule õiguse teisele lepingupoolele kuuluvat asja
vallata. Ilma müügilepingut lõpetamata jääb ostjale seaduslik alus asja vallata ning seda nimelt
müügilepingu alusel ja mitte kasutusvaldajana, nagu on ekslikult märkinud ringkonnakohus. Sellega
tagatakse ostja asjaõiguslik ooteõigus saada lepingus kokkulepitud hinna täielikul tasumisel asja
omanikuks. Pankrotimenetluses täidab omandireservatsioon eelkõige müüjale kuuluva ostuhinna
maksmise nõude tagatise rolli. Seega on müüdud asja valdusest väljanõudmise eelduseks
müügilepingu lõpetamine.
Tsiviilkoodeks ega pankrotiseadus ei anna otseselt müüjale õigust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks
ostja maksekohustuse rikkumise tõttu. Samas sätestab TsK § 249, et kui ostja keeldub asja eest
tasumast, on müüjal õigus keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. Sellest omakorda
tuleneb kolleegiumi arvates, et kui müüja on omapoolsed kohustused juba täitnud, mh asja ostjale üle
andnud, on müüjal siiski õigus leping ühepoolselt lõpetada, kui ostja rikub oluliselt oma kohustust
asja eest tasuda. Lepingu lõpetamiseks piisab sel juhul ostjale lepingu lõpetamise tahteavalduse
edastamisest.
Omandireservatsiooniga müügilepingu lõpetamise eelduseks ostja pankrotimenetluses on, et haldur
keeldub võlgniku kohustuste täitmisest ja õiguste teostamisest vastavalt PankrS §-le 22. Selle sätte
kohaselt on halduril õigus otsustada, kas ta täidab müügilepingu, st tasub lepingu järgi võlgnetava
raha, ja omandab nii ka omandiõiguse. See tagab, et pankrotivarast ei välistataks vara, mis on juba
suuremas osas välja ostetud või mille puhul on majanduslikult muul põhjusel otstarbekas vara
pankrotivaras säilitada. Otsustades lepingut täita, peab haldur seda tegema tervikuna, st käesoleval
juhul tulnuks tal tasuda puuduolev ostuhind. Asja omandireservatsiooniga müünud müüjal ei ole enne
halduri otsust lepingu täitmise kohta või täitmisest keeldumist vara välistamise ega ka lepingu
lõpetamise õigust. Kui haldur otsustab lepingut täita ja seda ka teeb, lõpeb vara väljanõudmise õigus.
Põhimõtteliselt on võimalik lugeda leping lõpetatuks ka pankrotihaldurile valiku teostamiseks tähtaja
andmisel lepingu täitmise otsustamiseks, kui haldur sellest keeldub. Käesoleval juhul on aga
tuvastatud, et leping kehtib edasi ja ringkonnakohus on jätnud sellele tuginedes asja valdusest välja
mõistmata. Selle ringkonnakohtu seisukoha peale aga kassatsioonkaebust esitatud ei ole. Samas on
tuvastatud, et haldur lepingut täita ei soovi, mistõttu on müüjal õigus kasutada kõiki lepingust
tulenevaid õiguskaitsevahendeid
13. Kui haldur keeldub lepingu täitmisest ja müüja lõpetab seetõttu lepingu, tekib müüjal muuhulgas
õigus talle kuuluv asi tagasi nõuda. Ostja võib nõudele esitada vastunõude enda poolt täidetu
samaaegseks tagastamiseks. Tagasitäitmise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka asjale tehtud
võimalikke kulutusi ja asja kasutuses olemisega tekkivat väärtuse vähenemist. Müüja võib asja
tagastamise nõude esitada ka võlaõiguslikuna, tuginedes üksnes lepingule, kuid sel juhul ei ole tal
eelistusi teiste võlausaldajate ees. PankrS § 53 annab täiendava võimaluse nõuda asi välja
vindikatsiooninõudega AÕS § 80 kohaselt, mis annab omandireservatsiooniga tagatud müüja nõudele
asjaõigusliku kaitse teiste võlausaldajate nõuete vastu. Samas tuleb lepingu tagasitäitmine lahendada
lepingu tagasitäitmise üldiste nõuete kohaselt, muuhulgas on ostjal õigus keelduda asja tagastamisest,
kui tema poolt lepingu täitmiseks üleantu ei ole tagastatud ega muud teise poole kohustused seoses
tagastamisega täidetud.
V. Kõve, L. Laarmaa, J. Odar