3-2-1-86-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-86-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. september 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja J. Luik

Kohtuasi

Nikolai Sarviro vastuhagiavalduse tagastamine Eesti Vesiehituse AS

hagis Nikolai Sarviro vastu tema töötasu ja lisatasu nõude kohtus

läbivaatamiseks ja rahuldamata jätmiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2002. a määrus

tsiviilasjas nr 2-2/691/2002

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Nikolai Sarviro erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

26. august 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. märtsi 2002. a

määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25. oktoobri 2001. a otsusega

rahuldati N. Sarviro avaldus tööandjalt ületunnitöö eest töötasu ja lisatasu 133 584 krooni 45 sendi

saamiseks. Sama otsusega jäeti rahuldamata töölähetuse päevarahade ja sõidukulude hüvitamise

nõue. Töövaidluskomisjon leidis, et avaldaja töötas ujuvkraanal Viiking, mis on registrisse kantud

Eesti merelaevana. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruse nr 453 Töölähetuse kulude

hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord § 2 kohaselt ei ole laevapere

liikmel õigust päevarahadele ega sõidukulude hüvitamisele.

10. detsembril 2001. a esitas tööandja Eesti Vesiehituse AS Tallinna Linnakohtusse hagi N. Sarviro

vastu tema töötasu ja lisatasu nõude kohtus läbivaatamiseks ja rahuldamata jätmiseks.

9. jaanuaril 2002. a esitas kostja vastuhagi, milles palus tunnistada oma viibimise 26. jaanuarist

8. juulini 2001. a Vene Föderatsiooni Primorski linnas komandeeringuks.

2. Tallinna Linnakohus keeldus 11. veebruari 2002. a määrusega TsMS § 149 lg 2 p-le 1 tuginedes

kostja avaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle esitajale. Määruse põhjenduste kohaselt ei kuulu

vastuhagis esitatud nõue läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras, kuna tegemist ei ole

tsiviilõigusliku nõudega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2002. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata.

Vastuhagiavaldus ei vasta TsMS § 153 nõuetele. Hagi ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, see

ei välista iseenesest põhihagi rahuldamist, kuna juriidilisel faktil, mille tuvastamist kostja taotleb, ei

ole puutumust hageja esitatud nõudega. Nõue ei ole ka iseseisev tsiviilõiguslik nõue TsÜS § 112

mõttes. Kostjal on võimalik esitada vastuväited hagile TsMS § 167 alusel eelmenetluses.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Erikaebuses palus N. Sarviro kohtute määrused tühistada ning saata asi läbivaatamiseks esimese

astme kohtule. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõiguse normi ning rikkusid protsessiõiguse normi.

Vastuhagi on esitatud TsÜS § 112 lg 2 p-le 1 tuginedes. Hagi esemeks on töötaja väljaspool Eesti

Vabariiki viibimise fakt, st nõudmine tunnistada töötaja sõit väljaspool töölepingus kokkulepitud

töökoha piire tööandja korraldusel ja ettenähtud tingimustel ametikohustuste täitmiseks.

5. Vastuses erikaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu määrus on sisuliselt ja lõppjäreldustes

õige ja seaduslik. Erikaebuses toodud väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastuhagi nõue ei vasta

ühelegi TsÜS §-s 112 sätestatud tsiviilõiguste kaitse viisile, samuti ei ole see suunatud esitaja rikutud

õiguste või vabaduste kaitseks. Sisuliselt on tegemist hinnangu andmise nõudega teatud faktile ning

selle nõudega kohtusse pöördumise õigus ei tulene ka TsMS §-st 4.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et N. Sarviro avaldus ei vasta vastuhagi tunnustele. TsMS

§ 153 kohaselt võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi

tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt esialgse põhihagi

rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine läbivaatamine

võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. N. Sarviro avalduses esitatud ning vastuhagi nõudena

nimetatud nõudel puudub seos põhihagi nõudega.

7. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtuga ka selles osas, et N. Sarviro esitatud nõue ei ole iseseisev

tsiviilõiguslik nõue TsÜS § 112 mõttes. TsMS § 4 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma rikutud

või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. TsMS § 1

lg 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena sama seaduse tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest

tekkinud vaidlusi. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 2 sätestab, et töötaja

ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või

kohtusse. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 25. oktoobri 2001. a otsusest

nähtuvalt esitas N. Sarviro töövaidluskomisjonile Eesti Vesiehituse AS vastu kaks iseseisvat nõuet: 1)

ületundide tegemise eest töötasu ja lisatasu nõude ning 2) päevaraha ja sõidukulude hüvitamise

nõude. Töövaidluskomisjon rahuldas N. Sarviro ületundide eest töötasu saamise nõude, jättis aga

rahuldamata päevaraha ja sõidukulude hüvitamise nõude. ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad

pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks

maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisele

järgnevast päevast. Eesti Vesiehituse AS esitas kohtusse hagiavalduse N. Sarviro ületunnitöö eest

töötasu ja lisatasu nõude läbivaatamiseks ja rahuldamata jätmiseks. N. Sarvirol oli õigus esitada

päevaraha ja sõidukulude hüvitamise nõue kohtusse. N. Sarviro vastuhagiks nimetatud nõudes

päevaraha ja sõidukulude hüvitamist ei nõuta. Vaidluse päevarahade ja sõidukulude hüvitamiseks on

lahendanud töövaidluskomisjon, asudes seisukohale, et N. Sarvirol laevapere liikmena ei ole õigust

päevarahale ja sõidukulude hüvitamisele. Kohtud on seega õigesti jätnud N. Sarviro vastuhagi

menetlusse võtmata.

L. Laarmaa, V. Kõve, J. Luik