Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-78-02 ECLI:EE:RK:2002:3.1.1.78.02.225 AI generated

3-1-1-78-02 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-78-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Järva Maakohtu 29. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati M. Erimäe süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 9. jaanuaril 2002. a esitas Pärnu Vangla direktor M. Erimäe avalduse alusel Pärnu Maakohtule

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-78-02 · Riigikohus: Järva Maakohtu 29. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati M. Erimäe süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 9. jaanuaril 2002. a esitas Pärnu Vangla direktor M. Erimäe avalduse alusel Pärnu Maakohtule

Keywords

AI generated
standing against building permit plea of constitutional grievance lack of prosecutorial standing constitutional requirement intimidation lawsuit right to legal counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-78-02

Määruse tegemise koht

ja kuupäev

Tartu, 13. juuni 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi Mati Erimäe süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja § 207 lg 1

järgi

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2002. a määrus, millega jäeti

läbi vaatamata Mati Erimäe erikaebus

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Mati Erimäe, erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

28. mai 2002

Istungil osalenud isikudMati Erimäe kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:

1. Mati Erimäe erikaebus jätta rahuldamata.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Malle Preimeri määrus jätta

muutmata.

3. Välja mõista Mati Erimäelt kohtukulu 1380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend krooni)

ja 60 senti riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks.

Määrus jõustub 13. juunil 2002. a ega ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Järva Maakohtu 29. oktoobri 1996. a otsusega tunnistati M. Erimäe süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3

ja § 207 lg 1 järgi, karistuseks mõisteti talle kuritegude kogumi eest ja mitme kohtuotsuse järgi seitse

aastat vabadusekaotust.

2. 9. jaanuaril 2002. a esitas Pärnu Vangla direktor M. Erimäe avalduse alusel Pärnu Maakohtule

taotluse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamiseks. Pärnu

Maakohtu 30. jaanuari 2002. a määrusega esildis rahuldati.

3. Pärnu Maakohtu kohtuniku määruse peale esitas prokurör eriprotesti, milles taotles nimetatud

määruse tühistamist ja M. Erimäe jätmist vabadusekaotusliku karistuse edasisele kandmisele.

Prokuröri eriprotestile esitas omapoolsed vastuväited M. Erimäe.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2002. a määrusega tühistati maakohu

määrus M. Erimäe tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise kohta ja jäeti Pärnu Vangla

direktori esildis rahuldamata.

M. Erimäe võttis osa tema tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamisest Pärnu

Maakohtu 30. jaanuari 2002. a istungil, kus tal oli võimalus anda ammendavad ütlused käsitletavas

küsimuses. Samuti olid kolleegiumi käsutuses M. Erimäe kirjalikud vastuväited eriprotestile.

Arvestades eeltoodut ja silmas pidades AKKS § 74 lg 3 sätteid, jäeti rahuldamata M. Erimäe taotlus

tema konvoeerimiseks ringkonnakohtu istungile.

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas M. Erimäe Riigikohtule erikaebuse.

Erikaebuses vaidlustati määrus motiivil, et jättes rahuldamata taotluse tema konvoeerimiseks

ringkonnakohtu istungile, rikuti tema kaitseõigust. Sellest tuleneva kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumise tõttu taotleti ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määruse tühistamist ja asja

saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2002. a määrusega jäeti M. Erimäe erikaebus läbi

vaatamata ja Riigikohtule edastamata.

Kohtuniku määruses sedastati, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus erikaebused või

-protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. Seaduse selline seisukoht oli

kajastatud ka ringkonnakohtu 20. veebruari 2002. a määruse resolutiivosas, kus oli märgitud, et

nimetatud määrus on lõplik.

Määruses tunnistati küll, et AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud

küsimustes esmakordselt tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Samas leiti aga, et süüdimõistetu

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimust arutas ringkonnakohus 20. veebruaril

2002. a mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud

eriprotesti. AKKS § 71 lg 1 kohaselt saadab ringkonnakohus Riigikohtule vaid erikaebused, mis

selles seadusesättes märgitud küsimustes on tehtud esmakordselt. Eelpooltoodu alusel leiti, et

M. Erimäe erikaebus ei kuulu läbivaatamisele ja Riigikohtule edastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 23. aprilli 2002. a määruse peale esitas M. Erimäe erikaebuse,

milles palutakse nimetatud määrus tühistada.

7.1 Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei aktsepteerinud seisukohta, mille kohaselt kujutab

apellatsioonimenetlus endast sisuliselt teist esimese astme kohtu menetlust. See aga tähendab, et ka

ringkonnakohtus uuritakse menetluseseme faktilist ja õiguslikku külge, mistõttu peab kohtualusele

olema tagatud õigus osa võtta ka apellatsioonimenetlusest. Kaebaja märgib, et seadusandja ei ole

näinud ette mitte üksnes kaebaja apellatsioonimenetlusest osavõtu võimalikkust, vaid on muutnud

tema osavõtu tagamise riigile reeglina ka kohustuslikuks. Selle kinnituseks viidatakse kaebuses ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele nr 3-1-3-11-01. Veel märgib kaebaja, et AKKS § 74 lg 3

teist lauset, mille kohaselt menetlusosalise mitteilmumine ei takista asja arutamist, ei saanud kuidagi

võtta aluseks tema taotluse mitterahuldamiseks.

8. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebust, prokurör taotles erikaebuse

rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku M. Preimeri

määruses toodud põhjendustega ning leiab, et selle määruse tühistamiseks puudub alus.

9.1 Kõigepealt märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab

ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult.

AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes esmakordselt tehtud

ringkonnakohtu määruse peale (näiteks vahi alla võtmine ringkonnakohtu istungil).

M. Erimäe tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise küsimust ei arutanud aga ringkonnakohus

esmakordselt, vaid vaatas läbi Pärnu Maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud eriprotesti ja

rahuldas selle. Nimetatud määruse peale esitas M. Erimäe erikaebuse ja ringkonnakohtu kohtunik

jättis õigesti erikaebuse läbi vaatamata.

9.2 Nõustuda ei saa erikaebuses väidetuga, et jättes kaebaja etapeerimata apellatsioonikohtu istungile

20. veebruaril 2002. a, rikkus ringkonnakohus menetlusseadust.

Kriminaalmenetluse koodeksi § 208 lg 1 sätestab, et kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu

istungil toimub kohtualuse osavõtul, kelle ilmumine kohtusse on kohustuslik. Apellatsiooni ja

kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 25 lg 1 p 2 sätestab, et ringkonnakohus võib

arutada kriminaalasja kohtualuse osavõtuta, kui kohtualune ei ole ilmunud kohtuistungile. Käesoleval

juhul ei arutatud ringkonnakohtu istungil kriminaalasja (selles on kohtuotsus ammu jõustunud), vaid

erikaebust kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse peale ning siin ei ole süüdimõistetu osavõtt

kohtuistungist kohustuslik.

Arvestades AKKS § 74 lg-s 3 sätestatut on seaduslikult jäetud M. Erimäe ringkonnakohtu istungile

konvoeerimata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher