3-2-1-63-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-63-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. juuni 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Sirje Rannajõe hagi Eesti Üliõpilaskondade Liidu vastu au teotavate

andmete ümberlükkamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/1726/01.

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Sirje Rannajõe kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

13. mai 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri

2001. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Sirje Rannajõele 14. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sirje Rannajõe on Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu administraator. Eesti Üliõpilaskondade

Liidu ajaleht Üliõpilasleht avaldas 19. veebruaril 2001. a artikli "EPMÜ tudengid kahtlustavad ühika

juhtkonda korruptsioonis". Hagiavalduse kohaselt jääb artikli pealkirjast, tekstist ja juurde lisatud

hageja fotost kõlama väide, et hageja on võtnud altkäemaksu. Tegemist on seega faktiväitega. Artikli

kohaselt kahisevad Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamutes koridorid juttudest, nagu teeniksid

komandandid lisaraha, müües peavarju ihkavatele tudengitele ühikakohti. Artiklis kirjutatakse:

"Tundmatuks jääda sooviv Kreutzwaldi 52 ühiselamu ehk Torni elanik kinnitas, et ostis ühiselamusse

koha mullu sügisel 500 krooni eest. Müük käib noormehe sõnul nii, et kõigepealt paneb üliõpilane

end ühiselamu järjekorda. Rahast temaga juttu ei tehta. Seejärel tulevad tudengi vanemad ja

maksavad Tuglase 7 ühiselamu ehk Bettoni komandandile Sirje Rannajõele raha. "Minu onu andis

talle ümbriku 500 krooniga," seletas noormees, "umbes kuu aja pärast sain endale Tornis koha"".

Andmed altkäemaksu võtmisest alandavad hageja au, kahjustavad tema head nime ja inimväärikust.

Hageja palus kohustada kostjat samas väljaandes ümber lükkama tema au teotavad andmed.

2. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tema üksnes vahendas kolmandate isikute väiteid

altkäemaksu võtmise kohta. Tuginemine anonüümseks jääda soovinud allikale oli õigustatud, kuna

informatsioon oli avalikustamiseks piisavalt oluline. Artiklis olid selgesti eristatud faktiväited,

arvamused ning oletused. Kahtlusalustele isikutele anti võimalus süüdistused motiveeritult tagasi

lükata.

3. Tallinna Linnakohus jättis 19. septembril 2001. a hagi rahuldamata. TsÜS § 23 lg 2 ei kuulu

kohaldamisele, kuna artiklis avaldatud arvamused, et hageja võtab altkäemaksu, olid üliõpilaste

hulgas levinud. Kostja ei kinnitanud nende arvamuste tegelikkusele vastavust, vaid andis hagejale

võimaluse need väited ümber lükata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2001. a otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste

osas. Hageja palus kohustada kostjat ümber lükkama käsitletavas artiklis sisalduva faktiväite, et

S. Rannajõe võttis altkäemaksu. Artikli kohaselt liiguvad tudengite hulgas jutud, et ühiselamukohti

on võimalik saada raha eest. Kostja on tunnistajate ütlustega tõendanud, et sellised jutud on

tõepoolest liikvel. See aga ei tähenda, et kostja oleks vaidlusaluses artiklis esitanud faktiväite, et

S. Rannajõe võtab altkäemaksu. Kuna sellist faktiväidet ei ole esitatud, ei saa seda ka ümber lükata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

Ringkonnakohus rikkus oluliselt TsMS § 95 lg 1, jättes hindamata artikli teises, kolmandas ja

neljandas lõigus väljendatu. Artiklis on tundmatuks jääda sooviv noormees väitnud, et tema onu andis

hagejale 500 krooni altkäemaksu. Noormehe väiteid tuleb käsitleda kostja väidetena. Kostja on

menetluse käigus kinnitanud, et ei avalikusta isikut, kelle väited on artiklis kirja pandud. Hageja

leiab, et noormehe väidetest saaks rääkida siis, kui ta oleks kirjutanud artikli oma nimel. Kuna kostja

ei tõendanud altkäemaksu võtmise väite vastavust tegelikkusele, kohaldas ringkonnakohus TsÜS § 23

lg 1 ja 2 vääralt.

6. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht TsÜS § 23 kohaldamises on

kooskõlas tema poolt tõenditele antud hinnanguga.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on põhiseaduse (PS) §-s 17 sätestatud, et kellegi au ega head

nime ei tohi teotada. TsÜS § 23 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist,

tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele,

samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.

Isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või

väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas

faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses

tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on

isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber

lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti

kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada

selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata.

Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust

(puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise.

8. Hagiavaldusest nähtuvalt palus hageja kohustada kostjat ümber lükkama 19. veebruari 2001. a

Üliõpilaslehes avaldatud hageja au teotavad andmed, et ta on üliõpilastele ühiselamusse koha

andmise eest võtnud altkäemaksu.

Esimese astme kohus leidis, et kuna artiklis avaldatud arvamus, et hageja võtab altkäemaksu, oli

üliõpilaste hulgas levinud, puudub alus hagi rahuldamiseks. Kolleegium peab siinjuures vajalikuks

märkida, et kuna faktiväite tõesus või väärus ei olene sellest, kuivõrd üliõpilaste hulgas see arvamus

levinud oli, polnud sellel asjaolul asja lahendamisel tähtsust. Faktiväite tähendus ei sõltu ka sellest,

kas see põhineb kuulujutul, kellegi arvamusel või veendumusel.

Muutes esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata seetõttu, et

artiklis ei ole kostja esitanud faktiväidet, et hageja võtab altkäemaksu. Kolleegium ei nõustu

ringkonnakohtu seisukohaga. Artikkel sisaldab andmeid (küsitletud üliõpilaste arvamused,

tundmatuks jääda soovinud noormehe kinnitused), et hageja on võtnud ühiselamusse koha andmise

eest altkäemaksu. Seadus ei keela ajalehes teiste isikute arvamuste ja väidete avaldamist, kuid see ei

vabasta avaldajat PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi

ja vabadusi ning järgida seadust. Avaldaja on seega TsÜS § 23 lg 2 alusel kohustatud ümber lükkama

tema poolt levitatud kellegi arvamusel või anonüümse isiku väidetel põhinevad isiku au teotavad

andmed, kui ta ei tõenda nende vastamist tegelikkusele.

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik