3-2-1-70-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-70-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 5. juuni 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

AS Eesti Ühispank hagi Aavo Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks

hüpoteegina ja kinnistu valduse väljanõudmiseks.

Aavo Pitki vastuhagi AS Eesti Ühispank vastu laenulepingu tühiseks

tunnistamiseks ja pandilepingu lõpetamiseks ning Tallinna

Hooneregistris pandiõiguse lõppemise kohta märke tegemiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/1209/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

AS Eesti Ühispank ja Aavo Pitki kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise

kuupäev

13. mai 2002. a

Istungil osalenud

isikud

AS Eesti Ühispank esindaja vandeadvokaat A.-H.Raig

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri

2001. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Eesti Ühispank hagi

Aavo Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina AS Eesti

Ühispank kasuks hüpoteegisummaga 948 258, 42 krooni.

2. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Saata asi tühistatud osas läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

4. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Jätta Aavo Pitki kassatsioonkaebus rahuldamata.

6. Tagastada Aare Raigi Advokaadibüroo OÜ-le 28. jaanuaril 2002

makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Ühispank sõlmis 22. detsembril 1998. a A. Pitkiga laenulepingu 125 000 DEM laenamise

kohta. Laenu tagastamise tähtpäev oli 22. detsember 2008. a. Pooled sõlmisid laenu tagamiseks

22. detsembril 1998. a pandilepingu, mille alusel pantis A. Pitk AS Eesti Ühispank kasuks Tallinnas

Kelluka tee 35 asuva elamu. Pandileping registreeriti Tallinna Hooneregistris. A. Pitk ei ole

laenulepingut kohaselt täitnud. 12. märtsil 1999. a kanti panditud ehitise alune maa

kinnistusraamatusse. AS Eesti Ühispank palus tunnustada tema õigust kinnistada pandiõigus

hüpoteegina AS Eesti Ühispank kasuks järgmistel tingimustel: hüpoteegi summa 948 258 krooni,

intress 18% ja kõrvalnõuded 316 086 krooni. Samuti palus AS Eesti Ühispank kohustada A. Pitki

välja andma kinnistu valdus kinnistu müügiks.

2. 16. augustil 2000. a esitas A. Pitk vastuhagi, milles palus tunnistada laenuleping rahatuse tõttu

tühiseks. Vastuhagis palus A. Pitk lõpetada laenulepingu tühisuse tõttu ka seda tagava pandilepingu.

3. Tallinna Linnakohus jättis rahuldamata AS Eesti Ühispank hagi ja rahuldas A. Pitki vastuhagi.

Kohtuotsuse kohaselt ei tõendanud AS Eesti Ühispank pandiõiguse kinnistamise nõude aluseks

olevaid asjaolusid. Hageja nõue kohustada kostjat viimase valduses olevat kinnistut välja andma ei

põhine seadusel, kuna kinnistule ei saa kohaldada vallasasja kohta käivaid sätteid. Tõendamist leidis,

et hageja ei andnud kostjale laenusummat üle, mistõttu vaidlusalune laenuleping on rahatu. TsK § 276

lg 1 kohaselt on laenajal õigus vaidlustada laenulepingut selle rahatuse tõttu, kui ta laenajalt tegelikult

raha ei saanud. 14. jaanuaril 1997. a pantis A. Pitk kolmanda isikuna U. Themase ja hageja vahel

sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks oma elamu Tallinnas Kelluka 35. Pandiõiguse kohaselt ei

saa isikul tekkida võlga pandipidaja ees ja seda ei saa ümber vormistada laenuks TsK § 272 lg 3

mõttes. Hagejal tekkis U. Themase laenu tagasimaksmata jätmisel õigus nõude rahuldamisele

panditud vara arvel, kuid kostja kui pantija ei muutunud seepärast hageja ees võlgnikuks.

Laenuleping osutus TsK § 272 lg 3 ja TsÜS § 66 lg 2 koosmõjul tühiseks. Linnakohus rahuldas ka

kostja nõuded pandilepingu tühisuse tunnustamiseks ja Tallinna Hooneregistris hageja kasuks tehtud

pandimärke kustutamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Linnakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse AS Eesti Ühispank.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2001. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega

rahuldati vastuhagi. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse ja jättis vastuhagi tervikuna

rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis linnakohus õigesti, et AS Eesti Ühispank nõue pandiõiguse

kinnistamiseks hüpoteegina ei ole tõendatud. Samas ei pidanud ringkonnakohus õigeks linnakohtu

seisukohta, et vaidlusalust laenulepingut sõlmides rikuti seadust. Pooltel ei ole vaidlust selles, et

A. Pitk pantis oma elamu U. Themase ja AS Eesti Ühispank vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks.

U. Themas ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Esitatud asjaoludest nähtub A. Pitki tahe vältida

pandi realiseerimist sel viisil, et ta võttis endale kohustuse tasuda osa U. Themase võlast AS-le Eesti

Ühispank. Vaidlusaluse lepingu järgi ei pidanudki AS Eesti Ühispank A. Pitkile raha välja maksma.

See nähtub lepingu preambulas väljendatud lepingu sõlmimise aluseks olnud vaidlustamata

asjaoludest.

Kuna laenuleping ei ole tühine, ei ole tühine ega kuulu lõpetamisele ka 22. detsembril 1998. a

sõlmitud pandileping, mis oli sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.

Ringkonnakohus tühistas hagi tagamise, kuna hagi ei rahuldatud, ja seega on hagi tagamine

muutunud alusetuks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a otsusele esitasid kassatsioonkaebuse nii AS Eesti

Ühispank kui Aavo Pitk.

8. AS Eesti Ühispank palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata tema hagi A. Pitki vastu pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegina. Tühistatud osas palus

hageja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

AS Eesti Ühispank nõue pandiõiguse kinnistamiseks hüpoteegiga on esitatud AÕS RakS § 133 lg 1

alusel. Selle sätte kohaselt ehitise või selle osa, mis on panditud sama seaduse § 132 1 ja 2 lõike

kohaselt, muutumisel maa oluliseks osaks on pandipidajal õigus nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist ja

pandiõiguse kinnistamist kinnistut koormava hüpoteegina alates ehitisealuse maa kohta

kinnistusregistri osa avamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pandipidaja võib

esitada pantija vastu hüpoteegi tunnustamist ja kinnistusraamatusse kande tegemist taotleva hagi, kui

pantija on keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest. AÕS RakS § 133 lg 3 alusel kantakse

pandiõiguse kandmisel hüpoteegina kinnistusraamatusse hüpoteegisummana ehitise pandiga tagatud

võla summa, kui puudub teistsugune kokkulepe. AS Eest Ühispank märkis hagiavalduses kostja

tagastamata laenuks 948 258 krooni. Seega tõendas ta oma nõude põhjendatust.

AS Eesti Ühispank leiab, et intressimäär ja kõrvalnõuete suurus ei ole hüpoteegi kohustuslikud

tingimused. AÕS § 327 mõttest tuleneb, et hüpoteeki võib seada intressita ja kõrvalnõueteta. Seega

juhul, kui kohus leiab, et pandipidaja poolt hüpoteegi seadmisel taotletav intressimäär ja kõrvalnõuete

summa ei ole põhjendatud, ei ole see aluseks nõude rahuldamata jätmisele tervikuna, kui taotletav

hüpoteegisumma on tõendatud. Ringkonnakohus jättis poolte vaidluse intressimäära ja kõrvalnõuete

suuruse osas sisuliselt lahendamata.

9. A. Pitk vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud on õigesti jätnud rahuldamata AS Eesti

Ühispank tõendamata nõuded.

10. A. Pitk palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata A. Pitki vastuhagi ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada A. Pitki vastuhagi AS

Eesti Ühispank vastu.

Kassatsioonkaebuse kohaselt pidi ringkonnakohus tunnustama laenulepingu tühisust rahatuse alusel,

kui ta rahatuse tuvastas. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et ka rahatu laenuleping on reaalne.

Kvalifitseerides pooltevahelise suhte TsK § 272 lg 3 alusel võla ümbervormistamise tõttu

laenulepinguks, pidi kohus kontrollima, kas A. Pitkil on AS Eesti Ühispank ees võlga (Riigikohtu

otsus 3-2-1-76-99 RT III 1999, 22, 220). Pandiõigusest ei saa tekkida pantija võlga pandipidaja ees.

Pandipidaja saab nõuda pantijalt sundtäitmise talumist. Samuti ei ole tegemist võla ülekandmisega

TsK § 220 mõttes.

Ringkonnakohus kvalifitseeris poolte suhte õigesti TsK § 175 alusel. Samas leiab ringkonnakohus

ekslikult, et tulenevalt TsK §-ga 175 reguleeritud õigussuhtest tekib võlausaldajal nõudeõigus

kolmanda isiku vastu, mida saab TsK § 272 lg 3 alusel vormistada laenuna. Kreeditor on kohustatud

vastu võtma täitmise, mida võlgniku eest pakub kolmas isik. Kreeditoril ei teki kolmanda isiku vastu

nõudeõigust. Kui AS-l Eesti Ühispank ei tekkinudki nõudeõigust A. Pitki vastu, ei olnud ka võlga,

mida saanuks ümber vormistada laenuks TsK § 272 lg 3 järgi. A. Pitkil ei olnud laenulepingu

sõlmimise ajal AS Eesti Ühispank ees ühtegi võlga ja puudus ka seaduslik alus laenulepingu

sõlmimiseks. Laenulepingu tühisusest tuleneb ka pandilepingu tühisus.

11. AS Eesti Ühispank ei pea A. Pitki kassatsioonkaebust õigeks. Linnakohus tuvastas, et käesoleval

juhul oli tegemist võla vormistamisega laenulepinguna vastavalt TsK § 272 lg-le 3. Kostja ei

vaidlustanud linnakohtu otsust. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga. AS-l Eesti

Ühispank tekkis pandiõigus kostjale kuuluvale elamule ning see pandiõigus ei ole lõppenud.

Vaidlusaluse laenulepingu sätetest ei tulene, et AS Eesti Ühispank pidanuks kostjale raha üle andma.

TsK § 276 lg 1 kohaselt lasub tõendamiskoormus kostjal, kes peab tõendama, et temal ei olnud AS

Eesti Ühispank ees võlga, mida saanuks TsK § 272 lg 3 järgi vormistada laenulepinguna. U. Themase

ja A. Pitki vahel toimus võla ülekandmine TsK § 220 tähenduses.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et kaevatav ringkonnakohtu otsus on osaliselt ebaõige ja kuulub osaliselt

tühistamisele TsMS § 363 alusel materiaalõigusenormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Kolleegium ei nõustu kassaator A. Pitki väitega, et ringkonnakohus kohaldas otsuse tegemisel

ebaõigesti TsK § 272 lg-s 1 sätestatut. Erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust, ei ole ringkonnakohus

tuvastanud laenulepingu rahatust ega rikkunud TsK § 272 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohus on

tuvastanud, et AS Eesti Ühispank ja A. Pitk sõlmisid 14. jaanuaril 1997. a pandilepingu, mille

kohaselt A. Pitk tagas talle kuuluva elamuga Tallinnas Kelluka tee 35 kolmanda isiku U. Themase

võlga AS Eesti Ühispank ees, mis tulenes U. Themase ja AS Eesti Ühispank vahel 13. jaanuaril

1997. a sõlmitud laenulepingust. U. Themas ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja AS-l Eesti

Ühispank tekkis õigus realiseerida Kelluka tee 35 asuv elamu tagatud võla katteks. Ringkonnakohus

tuvastas samuti, et 22. detsembri 1998. a laenuleping sõlmiti eesmärgiga vältida panditud ehitise

realiseerimist. Laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmisid pooled ka uue pandilepingu Kelluka tee 35

elamule. Kohtud on tuvastanud, et laenulepingu sõlmimise näol oli tegemist võla

ümbervormistamisega TsK § 272 lg 3 tähenduses. Ringkonnakohus on tuvastanud, et laenulepinguga

võttis A. Pitk endale kohustuse tasuda AS-le Eesti Ühispank osa U. Themase võlast 125 000 DEM

ulatuses. Vaidlusaluse laenulepingu järgi ei pidanudki AS Eesti Ühispank A. Pitkile raha reaalselt üle

kandma.

14. Õige on A. Pitki kassatsioonkaebuse seisukoht, et pandiõigusest kui asjaõigusest ei tulene

iseenesest isiklikku võlga pantijale, mida saaks ümber vormistada laenuna TsK § 272 lg 3 tähenduses,

ning seda seisukohta on kohtud ka järginud. Ringkonnakohus tuvastas, et laenulepingu sõlmimisel

võttis A. Pitk kohustuse vastutada osaliselt U. Themase võla eest AS Eesti Ühispank ees. Sellise

kohustuse näol on tegemist A. Pitki isikliku kohustusega AS Eesti Ühispank ees, mida sai vormistada

laenuna ja tagada pandiga. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et A. Pitk võttis endale kohustuse

tasuda osa U. Themase võlast TsK § 175 lg 1 alusel. AS Eesti Ühispank on leidnud

kassatsioonkaebusele esitatud vastuses, et laenulepingu näol on tegelikult tegemist U. Themase võla

osalise ülekandmisega A. Pitkile TsK § 220 tähenduses. Kolleegium märgib, et antud vaidluse puhul

ei ole oluline, kas asjaolu, et A. Pitk võttis endale osalise vastutuse U. Themase võla eest, vabastab

viimase selles ulatuses vastutusest. Käimasolevas kohtumenetluses tuli tuvastada vaid see, kas

A. Pitkil on isiklik võlg AS Eesti Ühispank ees.

15. Kolleegium ei nõustu A. Pitki kassatsioonkaebuse väitega, et poolte vahel 22. detsembril 1998. a

sõlmitud pandileping on tühine tagatud laenulepingu tühisuse tõttu. Kuna antud juhul ei ole

laenulepingu tühisust tuvastatud, ei käsitle kolleegium kassatsioonkaebuse väidet põhjalikumalt, kuid

märgib, et isegi laenulepingu tühisuse tuvastamisel ei kaasne sellega automaatselt pandilepingu

tühisus.

16. AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et Tallinna Ringkonnakohus rikkus

otsuse tegemisel TsMS § 229 lg 2, kui asus AS Eesti Ühispank poolt esitatud laenu põhisumma

puhul, mida taotleti ka hüpoteegisummana, seisukohale, et seda pole tõendatud. A. Pitk ei vaielnud

laenu põhisummale vastu, küll aga vaidlustas AS Eesti Ühispank esitatud hüpoteegiintresside ja

kõrvalnõuete arvestuse. Ringkonnakohus leidis ise samas, et laenuleping oli kehtiv. Ringkonnakohus

rikkus ka TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, kui ei vastanud AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses

esitatud sellekohasele põhjendusele.

17. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg-s 4 ja TsMS §-s 95 sätestatut. Ringkonnakohus leidis, et

AS Eesti Ühispank ei ole tõendanud taotletava hüpoteegisumma suurust, samas pole ta andnud

hinnangut asja materjalide juures olevale laenulepingule, mis võib tõendada tagatava võla suurust, ja

ka A. Pitki kontoväljavõtetele, mis võivad tõendada laenu osalist tagasimaksmist. Samas on õige

ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab vaidluse korral tõendama hüpoteegiintresside ja

kõrvalnõuete arvestust.

18. Kolleegium nõustub AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus kohaldas

ebaõigesti AÕS RakS § 133 lg-s 3 ja AÕS §-s 327 sätestatut, jättes võlasumma hüpoteegisummana

arvestamata. AÕS RakS § 133 lg 3 kohaselt kantakse hüpoteegisummana kinnistusraamatusse ehitise

pandiga tagatud võla summa, kui pooled ei lepi kokku teisiti. AÕS § 327 kohaselt kantakse lisaks

hüpoteegi rahalisele suurusele (hüpoteegisummale) kinnistusraamatusse ka kõrvalnõuded ja

intressimäär, kui need on olemas. Kolleegium nõustub AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse

väitega, et intressimäär ja kõrvalnõuete suurus ei ole hüpoteegi puhul kohustuslikud tingimused ja

hüpoteegi saab kinnistusraamatusse kanda ka ilma nendeta. Ehitise pandi näol on tegemist tagatava

nõudega aktsessoorselt seotud tagatisega, mis tagab nõuet selle igakordses suuruses konstantselt kogu

tagatise väärtusega. Hüpoteegi puhul sätestab seadus hüpoteegiga koormatud kinnisasja kohta

maksimaalse summa, mis kuulub hüpoteegipidajale tagatise realiseerimisel (hüpoteegisumma).

Hüpoteegiintresside kinnistusraamatusse kandmisega tagatakse hüpoteegisumma perioodiline

suurenemine, kõrvalnõuete sissekandmine annab aga võimaluse rahuldada koormatud kinnistu

müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded ka hüpoteegisummat ületavas summas.

Hüpoteegiintressid ja kõrvalnõuete summa ei kujuta endast mitte tagatava võla intresse või viivist ega

selle sissenõudmiseks tehtud tegelikke kulutusi, vaid sisuliselt hüpoteegisumma (võimaliku

tagatissumma) suurendamise eelnevalt kokkulepitud tingimusi. Kuna ehitise pandi puhul ei kanta

pandisummat registrisse ja pandisummale seadusega tähendust ei antud, ei lepita reeglina kokku ka

pandiintresse ja kõrvalnõudeid. Seetõttu näebki AÕS RakS § 133 lg 3 ette, et hüpoteegisummana

kantakse sisse kogu pandiga tagatud võlasumma. Antud juhul tuleneb tagatud võla põhisumma

laenulepingust, sellele võivad lisanduda laenuintressid ja kõrvalkulud. Et intresse ja kõrvalnõudeid

võla koosseisus arvestada, peab hageja nende suurust tõendama. AS Eesti Ühispank hagis esitatud

arvestuses on hüpoteegisummana taotletud 948 258, 42 EEK, mis on näidatud kui laenulepingujärgse

põhivõlgnevusena. Kui nimetatud summa on laenulepingujärgse võlana tõendatud, saab selle ka

hüpoteegisummana kinnistusraamatusse kanda. Laenuintresse ja kõrvalnõudeid ei ole AS Eesti

Ühispank hagi kohaselt taotletavasse hüpoteegisummasse arvestanud.

19. Kolleegium ei soostu AS Eesti Ühispank kassatsioonkaebuse väitega, et kohus pidi

hüpoteegiintressid ja kõrvalnõuded laskma kinnistusraamatusse kanda ka juhul, kui kostja nendega ei

nõustu. AÕS RakS § 133 lg-st 3 tuleneb, et lisaks hüpoteegisummale saab hüpoteegiintresse ja

kõrvalnõudeid kinnistusraamatusse kanda vaid juhul, kui neis on varem kokku lepitud. Käesoleval

juhul sellist kokkulepet ei ole tuvastatud ning kohtud on hüpoteegiintresside ja kõrvalnõuete

kinnistusraamatusse kandmise nõude seega õigesti rahuldamata jätnud. Hagejal oli õigus arvestada

taotletava hüpoteegisumma sisse nii tagatud laenuintressid kui ka muud pandiga tagatud

kõrvalkohustused.

20. Kolleegium märgib samuti, et hagi rahuldamine eeldab muuhulgas apellatsioonikohtu

seisukohavõttu kõigi A. Pitki vastuväidete osas. Vajadusel tuleb kaaluda ka A. Pitki abikaasa

kaasamist kostjana, kuna asja materjalidest nähtuvalt on A. Pitk esitanud hagile ka vastuväite, et

kinnistu, millele taotletakse hüpoteegi kinnistamist, on ühisomandis.

H. Jõks, A. Kull, V. Kõve