3-2-1-58-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-58-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 31. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

Viljandi Maakonnahaigla hagi Tõnu Juuli vastu töölepingu

mittepeatamise õiguse tunnustamiseks ning Tõnu Juuli vastuhagi

Viljandi Maakonnahaigla vastu töölepingu peatamiseks ja

tööraamatusse vastava märke tegemiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-472/2001

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Viljandi Maakonnahaigla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

29. aprill 2002. a

Istungil osalenud

isikud

T. Juul ja tema esindaja vandeadvokaat N. Kõiv

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2001.

a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Viljandi Maakonnahaiglale 8. jaanuaril 2002. a tasutud

kautsjon 200 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T. Juul töötas Viljandi Maakonnahaiglas uroloog-kirurgina. Alates 29. novembrist 1999. a on ta

Viljandi Linnavolikogu esimees. 24. novembril 2000. a esitas T. Juul tööandjale avalduse töölepingu

peatamiseks alates 27. novembrist 2000. a seoses töömahu suurenemisega linnavolikogu liikme ja

volikogu esimehena ning palus teha töölepingutesse peatamise kanded. Tööandja ei rahuldanud

avaldust. 28. novembril 2000. a esitas T. Juul uue avalduse samadel motiividel töölepingute

peatamiseks alates 30. novembrist 2000. a kuni 31. detsembrini 2000. a. Tööandja palus esitada

põhjendused volikogu liikme ja esimehe ülesannete täitmise aja kohta ajavahemikul 30. novembrist

2000. a kuni 31. detsembrini 2000. a kõigi tööpäevade ja töötundide osas ja teatas, et võtab avalduse

suhtes seisukoha pärast dokumentide esitamist.

Töövaidluskomisjon kohustas 14. detsembri 2000. a otsusega tööandjat vormistama töölepingu

peatamise.

Viljandi Maakonnahaigla palus kohtul tunnustada õigust jätta rahuldamata töötaja 24. novembri 2000.

a ja 28. novembri 2000. a avaldused töölepingu peatamiseks.

2. Vastuhagis palus T. Juul tunnustada tema õigust töölepingu peatamiseks, lugeda tööleping

peatunuks alates 27. novembrist 2000. a ja kohustada tööandjat tegema selle kohta tööraamatusse

märke.

3. Viljandi Maakohtu 10. augusti 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldati vastuhagi.

Kohus luges töölepingu peatunuks alates 27. novembrist 2000. a T. Juuli volikogu liikmena volikogu

esimehe ülesannete täitmise ajaks ja kohustas tööandjat tegema märke töötaja töölepingusse selle

peatamise kohta. Maakohtu otsuse kohaselt oli hageja TLS §-de 54 lg 1, 55 p 5, 58 lg 1 ja 2 ning

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 25 kohaselt kohustatud peatama kostjaga

sõlmitud töölepingu ajaks, mil kostja täidab linnavolikogu liikme ülesandeid. Seadusest tulenevalt on

tööandja kohustatud võimaldama linnavolikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja komisjonide

koosolekutest ning täita volikogu poolt antud ülesandeid.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2001. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tähendab töölepingu peatamine TLS § 54 lg 1 järgi töötaja ajutist

vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja

tööga. TLS § 55 p 5 järgi peatub tööleping ajaks, mil töötaja täidab talle riigi- või kohaliku

omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid; p 12 järgi ka muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega

ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest. KOKS § 25 sätestab, et tööandja on

kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja selle komisjonide

koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Nimetatud sätted annavad kohaliku omavalitsuse

volikogu liikmele õiguse ühepoolse tahteavaldusega peatada oma tööleping ajaks, mil kestavad tema

kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õigused. Tähtsust ei oma isiku töökoormus volikogu

liikmena ega ka see, kas kostja töötas lisaks hageja juures töötamisele veel mõne teise tööandja

juures.

Töötajal on õigus muuta oma tahteavaldust töölepingu peatamise kestvuse osas, mistõttu ei oma

tähtsust asjaolu, et kostja esitas hagejale kaks erineva sisuga avaldust. Kuigi kostja töötas pärast

töölepingu peatamisest keeldumist hageja juures edasi, ei tähendanud see töölepingu peatamise

soovist loobumist. Tulenevalt TLS §-st 58 on kostjal õigus nõuda töölepingu peatamise kohta märke

tegemist tööraamatusse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud KOKS § 25, mis kohustab tööandjat võimaldama

volikogu liikmel osa võtta istungitest ja komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud

ülesandeid. Ebaõige on ringkonnakohtu tõlgendus, et tööandja ei saa seada mingeid piire töötaja

osalemisele kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Tööandjal on õigus teada, kas töötaja täidab oma

tööülesandeid. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et TLS § 54 ja KOKS § 25 kohaldamise

seisukohalt ei oma tähtsust see, kas töötaja töötas teise tööandja juures. Töölepingut ei peaks saama

peatada selleks, et töötada konkurendi juures.

Apellatsioonikohus jättis vastamata hageja apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus ületas nõude

piire (TsMS § 229 lg 1). Täpsustatud vastuses hagiavaldusele ja vastuhagiavalduses palus kostja

lugeda tööleping peatunuks alates 27. novembrist 2000. a. Esimese astme kohus ei teinud otsust

vastuhagis esitatud kõigi kolme nõude kohta ja rikkus TsMS § 228 nõudeid. Ringkonnakohus ei ole

nende väidete osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta tööandja väited, selle

kohta, miks ei olnud tööandjal võimalik rahuldada töötaja avaldusi alates nende esitamise päevast.

Vastuhagi rahuldamisel peatati tööleping tagantjärgi alates 27. novembrist 2000. a, samal ajal käis

töötaja tööl ja tööandja maksis tasu tehtud töö eest kuni 31. jaanuarini 2001. a.

6. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. KOKS

§ 25 ei näe ette, et volikogu liige peaks tööandjalt oma ülesannete täitmiseks luba küsima või

töökoormust põhjendama.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu.

8. Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu seisukohaga, et TLS § 55 p 5 alusel peatab töölepingu

töötaja ühepoolne tahteavaldus. Nõustuda ei saa aga apellatsioonikohtu seisukohaga, et tööleping

peatub igal juhul kogu ajaks, mil kestavad töötaja volitused volikogu liikmena.

9. KOKS § 25 kohaselt on tööandja kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu

istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. Kui töötaja täidab

volikogu esimehe ülesandeid, peab tööandja võimaldama ka nende ülesannete täitmist. Nii KOKS §-s

25 sätestatud tööandja kohustus kui ka TLS §-s 55 p 5 kehtestatu lubavad järeldada, et osundatud

normide eesmärgiks on vabastada töötaja ajutiselt kohustusest teha tööd ajal, mil ta täidab volikogu

liikme ülesandeid. Nende ülesannete täitmise ajal töötaja poolt töökohustuste täitmatajätmine ei ole

töökohustuste rikkumine. TLS §-s 48 lg 1 p 4 sätestatust tuleneb muuhulgas töötaja ja tööandja

kohustus kasutada oma õigusi heauskselt. See sisaldab ka töötaja kohustust võimaluse korral teatada

tööandjale ette volikogu antud ülesannete täitmisest, et tööandja saaks organiseerida tööprotsessi

häireteta kulgemise. Selle kohustuse täitmatajätmine töötaja poolt võib olenevalt asjaoludest olla

töökohustuste rikkumine. Nende ülesannete maht, mille täitmise ajaks tööleping peatub, on erinev ja

sõltub muuhulgas omavalitsusüksuse suurusest ja volikogu liikmele volikogu poolt pandud

ülesannetest. Teatud tingimustel võivad need ülesanded olla nii mahukad, et toovad kaasa töölepingu

peatumise kogu volikogu liikme volituste kestuse ajaks. Seda ei saa aga eeldada. TLS § 55 p 5 ja

KOKS § 25 eesmärk ei ole töötaja vabastamine kohustusest teha tööandja juures tööd kogu tema

volikogu liikme volituste kestuse ajal, kui ta ei täida TLS §-s 55 p 5 ja KOKS §-s 25 sätestatud

ülesandeid.

10. TLS § 58 lg 2 kohaselt tuleb töötaja nõudel teha töölepingu peatumise kohta kanne töölepingusse.

Kui töötaja on töölepingu peatumise asjaoludest ette teatanud, siis on seda kannet võimalik teha ette.

Kui töötaja pole eelnevalt nendest asjaoludest teatanud, siis tuleb tema nõudel kanne teha pärast

vastavate ülesannete täitmist.

11. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul selgitada, kas Viljandi Haigla esindab vaieldavas töösuhtes

riiki või on tegemist iseseisva juriidilise isikuga.

H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik