3-1-1-60-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-60-02

Otsuse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 23. mai 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergei Petrenko süüdistuses KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 ning § 2102 lg 2 p-de 2

ja 4 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr II-1-

47-2002

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Petrenko ja tema kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

30. aprill 2002. a

Istungil osalenud isikud

S. Petrenko kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2002. a otsus kriminaalasjas nr II-1-47-2002 Sergei Petrenko

süüdistuses muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 23. mail 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 29. oktoobri 2001. a otsusega tunnistati S. Petrenko süüdi ja teda karistati KrK § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi kahe aasta

vabadusekaotusega ja KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kolme aasta ja kaheksa kuu vabadusekaotusega. KrK § 40 lg1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti S. Petrenkole kolm aastat ja kaheksa kuud vabadusekaotust.

S. Petrenko tunnistati KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi selles, et ta koos isikute grupiga hoidis tema valduses olevas garaažiboksis X

maakonnas X vallas X tee N/N-N külmkapis ajavahemikul 28. oktoobrist 2. novembrini 2000. a ebaseaduslikult 19425,5 grammi oopiumi,

s.o suures koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil. Ta oli teadlik narkootilise aine üleandmisest W. H-le. Linnakohus jättis

S. Petrenkole selle paragrahvi järgi esitatud süüdistusest välja nimetatud aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise.

KrK § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi tunnistati S. Petrenko süüdi selles, et ajavahemikul 28. oktoobrist 2. novembrini 2000. a aitas ta kaasa W. H.

poolt 19425,5 grammi oopiumi, s.o suures koguses narkootilise aine salakaubaveole sellega, et hankis tööriistu, aitas narkootilist ainet auto

bensiinipaaki paigutada ja juhatas W. H-le teed. Kohus leidis, et S. Petrenko ei osalenud oopiumi üle tollipiiri toimetamises. Seetõttu jättis

linnakohus S. Petrenko süüdistusest välja kaasaaitamise salakaubaveole, mis on toime pandud isikute grupi poolt.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi W. N. H. KrK § 76 lg 2 ja § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, kuid tema osas ei ole kohtuotsuseid

kassatsioonikorras vaidlustatud.

2. Tallinna Linnakohtu 29. oktoobri 2001. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused S. Petrenko ja tema kaitsja vandeadvokaat

L. Olovjanišnikov, kes taotlesid S. Petrenko õigeksmõistmist.

S. Petrenko väitis kaebuses, et ta ei olnud narkootilise aine olemasolust ja hilisemast salakaubaveost teadlik.

Vandeadvokaat L. Olovjanišnikov leidis, et S. Petrenko kuriteost osavõtt ei ole tõendatud. Samuti märkis advokaat, et kohtuotsusest ei nähtu,

kellega koos S. Petrenko narkootilist ainet hoidis. Tegemist ei saa olla lõpule viidud salakaubaveole kaasaaitamisega, kuna W. H. peeti kinni

passikontrollis. Seega ei ületanud ta tollipiiri ja tegemist saab olla vaid salakaubaveokatsega.

3. Apellatsioonprotesti esitas linnakohtu otsuse peale prokurör Toomas Tomberg. Prokurör leidis, et linnakohus mõistis S. Petrenkole

põhjendamatult leebe karistuse ja jättis KrK § 33 lg 3 p-de 1 ja 3 alusel erikonfiskeerimata kuriteo toimepanemise vahendiks olnud

sõiduauto.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2002. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 29. oktoobri 2001. a otsus

S. Petrenko süüditunnistamises KrK § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi ning W. H. süüditunnistamises KrK § 76 lg 2 järgi. Ringkonnakohus tegi

selles osas uue otsuse ja tunnistas S. Petrenko süüdi KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 76 lg 2 järgi. W. H. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 76

lg 2 järgi. Mõistetud karistused jäeti muutmata. W. H. nimele registreeritud sõiduauto Opel Vauxhall Omega (registri märk X xxx XXX) osas

kohaldas ringkonnakohus erikonfiskeerimist.

Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates asunud õigele seisukohale, et S. Petrenko hoidis koos

W. H. edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet ja aitas kaasa selle salakaubaveole. Nõustudes linnakohtu motiividega, ei

pidanud ringkonnakohus AKKS § 29 lg-le 5 tuginedes vajalikuks neid korrata.

Kohtukolleegium soostus kaitsja väitega, et politseitöötajate sekkumise tõttu ei jõudnud W. H. salakaubavedu lõpule viia ning kuritegu jäi

katse staadiumi.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused S. Petrenko ja tema kaitsja vandeadvokaat

L. Olovjanišnikov, kes taotlevad ringkonnakohtu poolt kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetluse seaduse olulise

rikkumise tõttu linnakohtu ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist S. Petrenko süüdimõistmise osas ja selles osas kriminaalasja saatmist uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. S. Petrenko leiab, et kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine seisneb AKKS § 27 rikkumises, sest talle ei antud ringkonnakohtu

istungil õigust viimaseks sõnaks. Kohtuistungi protokoll ei vasta kohtuistungil räägitule. Kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist näeb

S. Petrenko selles, et ringkonnakohus on valesti lugenud tõendatuks tema osaluse narkootikumide omamises ja salakaubaveo katses. Edasi

kirjeldab S. Petrenko kassatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid, mida ringkonnakohus on tema arvates ebaõigesti tuvastatuks lugenud.

Seejuures kordab ta apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, mille kohaselt ei olnud tal puuduliku inglise keele oskuse tõttu võimalik aru saada,

et tegemist on narkootikumide salakaubaveoga. Lisaks sellele on S. Petrenko seisukohal, et W. H. ütlused, millele kohtud on tema

süüdimõistmisel tuginenud, olid vasturääkivad ja kohati valed. Ringkonnakohus on ka valesti leidnud, et ta tegutses omakasu ajendil, kuna ta

väidetavad tööülesanded seisnesid W. H. aitamises.

7. Kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov leiab, et süüdistusest ega esimese astme kohtu otsustest ei nähtu, kellega koos S. Petrenko

narkootilisi aineid hoidis. Ringkonnakohus, leides, et S. Petrenko hoidis narkootilisi aineid koos W. H., on väljunud süüdistuse ja esimese

astme kohtu otsuse raamest ja rikkunud nõnda oluliselt S. Petrenko kaitseõigust. Esimese astme kohus jättis S. Petrenko süüdistusest välja

narkootilise aine üleandmise. Sellega välistas kohus S. Petrenko-poolse abi narkootilise aine pakkimisel. Järelikult ei saanud S. Petrenko

teada ka aine suurest kogusest, mistõttu oleks tulnud tema süüdistusest välja jätta kvalifitseerivad tunnused, nagu "isikute grupp" ja "suures

koguses".

Kaitsja on seisukohal, et S. Petrenko süüdistus on tõendamata. Ebaõige on nii linna- kui ringkonnakohtu seisukoht, et W. H. ütlused on

usaldusväärsed. S. Petrenko-poolne abi W. H-le seisnes vaid koos temaga kauplustes käimises ja talle tee juhatamises. Kuriteole

kaasaaitamine KrK § 17 lg 6 tähenduses eeldab aga tegevust, milleta ei ole võimalik kuritegu toime panna.

S. Petrenko valdab kehvasti inglise keelt ja vastupidine ei ole kohtus tõendatud. Saadud tasu näol oli tegemist töötasuga, mistõttu ei saa

rääkida omakasu ajendist. Kohtu poolt on ümber lükkamata S. Petrenko väide, et ta polnud narkootilisest ainest teadlik. Seega puudub

kuriteokoosseisu subjektiivne külg.

8. Riigikohtu istungil toetas kaitsja esitatud kassatsioonkaebusi ja taotles nende rahuldamist. Prokurör vaidles kaebustele vastu ja taotles

nende rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohus märgib, et seadus ei näe ette ringkonnakohtus kohtualuse õigust viimasele sõnale pärast vaidluse lõppemist, nagu seda

kehtestab KrMK § 258. Vastavalt AKKS §-le 26 ei juhindu ringkonnakohus kohtulikul arutamisel KrMK §-st 258. Kohtuvaidluste kord

ringkonnakohtus on sätestatud AKKS §-s 27, mille 1. lõike kohaselt esineb kohtuvaidlustes esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel

teised menetlusosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse

esitajana on juba enne esinenud. Kriminaalasja materjalidest (tl 212-215) nähtub, et S. Petrenkole anti ringkonnakohtu istungil sõna tõendite

uurimise käigus ja kohtulike vaidluste käigus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuvaidluste käigus sai esimesena sõna S. Petrenko

kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, seejärel S. Petrenko, prokurör, uuesti L. Olovjanišnikov, W. H. kaitsja vandeadvokaadi abi K.-

P. Koch, S. Petrenko ja W. H. Seega ei ole ringkonnakohus S. Petrenko õigusi kohtuvaidluste käigus rikkunud. Kriminaalasja materjalidest

ega kaitsja kaebusest ei nähtu, et S. Petrenko või tema kaitsja oleksid esitanud märkusi kohtuistungi protokolli kohta.

10. Põhjendamatu on S. Petrenko väide, et teda tunnistati alusetult süüdi narkootikumide omamises. Kohtuotsuse kohaselt on narkootikumide

omamine S. Petrenko süüdistusest välja jäetud ja ta on KrK § 2102 lg 2 ja 4 järgi süüdi tunnistatud koos W. H., s.o isikute grupi poolt, suures

koguses narkootilise aine hoidmises.

11. Tallinna Linnakohus tunnistas S. Petrenko KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi isikute grupi poolt suures koguses narkootilise aine

ebaseaduslikus hoidmises edasiandmise eesmärgil, kuna ta oli teadlik aine üleandmisest W. H-le. Seejuures aitas ta narkootilist ainet

paigutada anumatesse. Linnakohus jättis süüdistusest välja narkootilise aine omandamise ja edasiandmise. Ringkonnakohtu otsuses

märgitakse, et S. Petrenkole oli esitatud süüdistus ja ta oli antud kohtu alla muuhulgas selles, et ta omandas ja hoidis koos W. H-ga suures

koguses narkootilist ainet. Kohus leidis, et tõendatud on vaid S. Petrenko ja W. H. poolt suures koguses narkootilise aine hoidmine.

S. Petrenkole KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistuse kohaselt paigutas ta koos W. H-ga ajavahemikul 30.-31. oktoober 2000. a

suures koguses oopiumi sõiduauto bensiinipaaki ja hoidis seda tema valduses olnud garaa"is kuni 2. novembrini 2000. a, mil W. H. autoga

minema sõitis. W. H-le esitatud süüdistuse kohaselt paigutas ta koos S. Petrenkoga 30.-31. oktoobrini 2000. a suures koguses oopiumi

sõiduauto bensiinipaaki ja hoidis seda sõiduautos kuni 2. novembrini 2000.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et S. Petrenko süüditunnistamisel KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ei ole kohtud väljunud süüdistuse

raamidest kohtualuse kahjuks. Samuti ei ole süüdistust laiendanud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kohtualustele esitatud süüdistuste

kohaselt hoidsid nad narkootilist ainet kahekesi ühiselt alates sellest, kui aine oli paigutatud sõiduauto bensiinipaaki ja ühine hoidmine

lõppes, kui W. H. oli autoga garaa"ist lahkunud. Hoidmine toimus teistele isikutele edasiandmise eesmärgil, kuna eesmärgiks oli narkootilise

aine salakaubana riigist välja viimine. Selles on ka kohtualused süüdi tunnistatud.

12. Põhjendatud ei ole kaitsja väide, et kuriteole kaasaaitamine KrK § 17 lg 6 mõttes eeldab tegevust, milleta ei ole võimalik kuritegu toime

panna. Nagu kuriteo täideviimine on võimalik tegevuse või tegevusetuse vormis, nii on need kaks teovormi võimalikud ka kuriteost osavõtu

korral. (Näiteks aitab laohoidja tegevusetusega kaasa varguse toimepanemisele, kui ta eelneva kokkuleppe kohaselt jätab laoukse

lukustamata). Seadusest ei tulene, et kuriteole kaasaaitamisega on tegemist vaid siis, kui ilma kaasaaitaja tegevuseta (tegevusetuseta) oleks

kuriteo täideviimine võimatu. Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 seisneb kaasaaitaja osa kuriteo täideviijale soodusolukorra loomises, s.t

kaasaaitamisega on tegemist ka siis, kui kuriteost osavõtja üksnes tugevdab täideviija tahtlust kuritegu toime panna (näiteks lubab osavõtja

täideviijale enne kuriteo toimepanemist, et ta varjab pärast kuriteo toimepanemist kuriteoeset, kusjuures ei oma tähtsust, kas lubadust

täidetakse või mitte). Küll aga kuulub kaasaitamise objektiivsesse külge põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Osavõtutegu

loetakse põhi- ehk täideviimisteoga põhjuslikus seoses olevaks, kui selle osavõtuteota põhitegu üldse ära langeks, samuti kui osavõtjateota

kuriteo täideviimine oluliselt raskeneks.

Käesolevas kriminaalasjas on kohtud tuvastanud, et S. Petrenko tegevus oli salakaubaveoga põhjuslikus seoses ja hõlbustas W. H.

salakaubaveo katse toimepanemist. Seega vastab tema tegevus kuriteost osavõtule kaasaitamise vormis KrK § 17 lg 6 mõttes.

13. Kassatsioonkaebustes vaidlustavad S. Petrenko ja tema kaitsja ka esimese ja teise astme kohtu poolt faktiliste asjaolude tuvastamist ja

leiavad, et olemasolevate tõendite alusel tuleks Riigikohtul tuvastada uued faktilised asjaolud. Selles osas ei kuulu kassatsioonkaebused

rahuldamisele, kuna AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid.

14. Eeltoodu alusel ja AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 juhindudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 15. jaanuari 2002. a otsus S. Petrenko süüdistusasjas tuleb jätta muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher