3-2-1-66-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-66-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja V. Kõve

Kohtuasi

KÜ Kaevur hagi Andrei Lukini vastu võla nõudes.

Vaidlustatud

kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2-363/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Andrei Lukini kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

29. aprill 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2001. a

otsust osas, millega mõisteti Andrei Lukinilt korteriühistu Kaevur

kasuks välja 5 301 krooni viivistena ja 1 402 krooni kohtukulude

katteks.

2. Mõista Andrei Lukinilt korteriühistu Kaevur kasuks välja 4 861 krooni

45 senti viivistena ja 1 121 krooni 95 senti kohtukulude katteks.

3. Muus osas jätta apellatsioonikohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada Andrei Lukinile 18. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KÜ Kaevur palus korteriühistu liikmelt A. Lukinilt välja mõista 1998. a juulist kuni detsembrini

tasumata hoolduskulu 7 246 krooni 87 senti ning viivise 5 300 krooni 98 senti. Eelistungil vähendas

hageja nõuet põhivõla võrra, kuna kostja oli selle tasunud ja palus kostjalt välja mõista 1. augusti

2001. a seisuga viivise 8 110 krooni 19 senti.

2. Ida-Viru Maakohtu 11. septembri 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata ja kohtukulud poolte

kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtus hageja alates 1998. a augustist viivise arvestamisel

korteriühistu põhikirja p-st 79, mille kohaselt määratakse viivise suurus kindlaks üldkoosoleku

otsusega. Hageja üldkoosoleku otsust ei esitanud. 27. märtsil 1999. a jõustunud korteriühistuseaduse

§ 7 lg 4 kohaselt võib viivist arvestada 0,07 % päevas maksmata jäänud summadelt. Hageja ei

esitanud korrektset viivise arvestust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Viru Ringkonnakohtu 20. detsembri 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning rahuldati

hageja viivisenõue 5300 krooni 98 sendi ulatuses ja mõisteti kostjalt välja kohtukulu 1 402 krooni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võtab korteriühistuseaduse § 4 lg 1 kohaselt

korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. 14. juulil 1993. a

vastu võetud korteriühistu põhikirja p 7. 6 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlgastelt viivist 10 %

iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Korteriühistu liikmena oli kostja kohustatud järgima

põhikirja. Kuna hageja ei esitanud kohtule kirjalikku avaldust viivisenõude suurendamiseks, tuleb

kostjalt välja mõista hagiavalduses nõutud viivis.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse viivise ja kohtukulu

väljamõistmise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti korteriühistuseadust. Hageja arvestas viiviseid perioodi eest

1998. a juulist kuni 1999. a jaanuarini. KÜ Kaevur põhikiri kinnitati 4. augustil 1998. a ja ühistu

kanti mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse 15. detsembril 1998. a. Seega sai põhikirja järgi

viiviseid arvutada alates 15. detsembrist 1998. a. Põhikirja p 20 alap 4 järgi määratakse viivise suurus

üldkoosoleku otsusega. Vastav otsus puudub. Ringkonnakohus viitas viivise arvestamisel 14. juulil

1993. a vastu võetud elamuühistu Kaevur põhikirja p-le 7 alap 6. Elamuühistu põhikirjast sai lähtuda

ainult kuni korteriühistu asutamislepingu sõlmimiseni. Kostjalt viivise väljamõistmine oli alusetu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsust tuleb muuta viivise ja kohtukulu väljamõistmise osas.

6. Korteriühistu nõudis kostjalt 1998. a juulist kuni detsembrini tasumata hoolduskulu ja viivist.

Põhivõla tasumisel nõudis hageja viivise 5 300 krooni 98 sendi tasumist. TsK § 191 lg 1 järgi

loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasummat. 8. juuli 1993. a

üldkoosolekul vastu võetud ja 14. juulil 1993. a Sillamäe Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees

registreeritud elamuühistu Kaevur põhikirja p 7 alap 6 kohaselt oli ühistul õigus arvestada võlglaselt

viivist 10 % iga viivitatud täiskuu eest igat liiki maksetelt. Ringkonnakohus on otsuse õigesti

märkinud, et põhikirja vastuvõtmisega leppisid ühistu liikmed kokku õigustes ja kohustustes, mida

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine kasutamine kaasa

toob. Korteriühistu Kaevur põhikiri kinnitati alles 4. augustil 1998. a ja korteriühistu kanti

mittetulundusühistute ja sihtasutuste registrisse 15. detsembril 1998. a. Registriosa väljavõtte järgi on

korteriühistu endine reg. nr. ettevõtteregistris 21002865 - elamuühistu Kaevur. Korteriühistu põhikirja

p 20 alap 4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn

täishooldustasu); maksete mittetähtaegselt tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille

suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Viivise maksmise kohustus üldkoosoleku

otsusega kindlaks määratud korras sisaldub ka põhikirja p-s 79. Asja materjalidest nähtuvalt kohtule

vastavat üldkoosoleku otsust ei esitatud.

Maksete maksmisega viivitamisel oli viivise arvutamise aluseks kuni 15. detsembrini 1998. a

elamuühistu Kaevur põhikiri. Kostjal puudus 1998. a detsembri eest täies ulatuses viivise nõudmiseks

alus. Hageja esitatud arvestuse järgi oli 1998. a detsembris arvutatud viivis 801 krooni 42 senti. Viivis

ühe päeva eest oli 25 krooni 85 senti (801.42 : 31 =25.85) ja 14 päeva eest 361 krooni 90 senti (25.85

" 14= 361.90). Viivis 1998. a juulist kuni detsembrini oli 4 499 krooni 56 senti ning 14 päeva eest

detsembris 361 krooni 90 senti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 4 861 krooni 45

senti.

7. Vastavalt TsMS §-le 60 lg 11 muudab Riigikohus kohtukulude jaotust. Hageja tasus hagiavalduselt

riigilõivu 701 krooni 95 senti ja apellatsioonkaebuselt 700 krooni. Peale hagiavalduse esitamist tasus

kostja põhivõla. Kuigi tasutud summa võrra hagihind vähenes, mõistab kohus TsMS § 62 põhimõttest

lähtuvalt kostjalt hageja kasuks välja kogu hagiavalduselt tasutud riigilõivu 701 krooni 95 senti.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistetakse hagi osalisele rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt

rahuldatud nõuete suurusega. Hageja nõude rahuldab kohus 4 861 krooni 45 sendi ulatuses, millelt

tulnuks riigilõivuseaduse lisa 2 alusel tasuda riigilõivu 420 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja kohtukulu kokku 1 121 krooni 95 senti.

J. Odar, H. Jõks, V. Kõve