3-2-1-19-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-19-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa ja J. Luik

Kohtuasi

AS SLH hagi Lehar Solmani vastu töölepingu lõpetamise õiguse

tunnustamiseks ja kinnipeetud hüvitise väljamõistmiseks ning Lehar

Solmani vastuhagi AS SLH vastu puhkusekompensatsiooni, saamata

jäänud töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks tööraamatu kinnipidamise

eest.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2-430/2001

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Lehar Solmani kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

24. aprill 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. oktoobri 2001. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Lehar Solmanile 6. novembril 2001. a makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. Solman töötas alates 8. juunist 2000. a AS-s SLH puiduümbertöötlejana katseajaga kuni

8. oktoobrini 2000. a. Tööleping lõpetati temaga 8. oktoobril 2000. a TLS § 86 p 5 alusel katseaja

ebarahuldavate tulemuste tõttu. Töövaidluskomisjoni 13. novembri 2000. a otsusega tunnistati

töösuhte lõpetamine ebaseaduslikuks ja AS-lt SLH mõisteti L. Solmani kasuks välja TLS § 117 lg 2

alusel kuue kuu keskmine töötasu. Kohtule esitatud hagis palus AS SLH tunnustada tema õigust

lõpetada tööleping kostjaga TLS § 86 p 5 alusel ning mõista kostjalt välja saadud hüvitis 11 554

krooni 20 senti.

2. L. Solmani esitas vastuhagi puhkusekompensatsiooni, saamata jäänud töötasu ja tööraamatu

kinnipidamise eest hüvitise saamiseks.

3. Põlva Maakohtu 25. mai 2001. a otsusega AS SLH hagi rahuldati. L. Solmani vastuhagi rahuldati

osaliselt. Kohus tunnustas AS SLH õigust lõpetada tööleping L. Solmaniga 8. oktoobril 2000. a TLS

§ 86 p 5 alusel, mõistis L. Solmanilt AS SLH kasuks välja alusetult väljamakstud hüvitise 11 554

krooni 20 senti ja kohtukulu 1 100 krooni. AS-lt SLH mõisteti L. Solmani kasuks välja 1 343 krooni

55 senti tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest ja õigusabi kulude katteks 67 krooni 20 senti.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas AS SLH hagi õigeaegselt. Pooled said töövaidluskomisjoni

otsuse kätte 15. novembril 2000. a. Töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse pöördumise ühekuuline

tähtaeg algas ITLS § 24 kohaselt 16. novembril 2000. a ja lõppes TsÜS § 106 lg 7 järgi 18. detsembril

2000. a. AS SLH postitas hagiavalduse 18. detsembril 2000. a.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohtu 8. oktoobri 2001. a otsusega muudeti maakohtu otsust tööraamatu

kätteandmisega viivitamise eest väljamõistetud hüvitise osas ning mõisteti AS-lt SLH L. Solmani

kasuks välja 1 553 krooni 10 senti. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et AS SLH esitas hagi kohtusse õigeaegselt ning

aegumine ei kuulu kohaldamisele. AS SLH sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15. novembril

2000. a. Vastavalt ITLS §-le 24 lg 1 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad

pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse ühe kuu jooksul, arvates

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TsÜS § 105 lg 1 kohaselt

algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati

kindlaks tähtaja algus. Hagi esitamise tähtaeg algas 16. novembril 2000. a ja hagiavalduse esitamise

tähtpäevaks oli 16. detsember 2000. a. Kuna 16. detsember 2000. a oli puhkepäev, siis saabus

tähtpäev TsÜS § 106 lg 7 kohaselt 18. detsembril 2000. a. AS SLH andis hagiavalduse sideasutusele

edastamiseks üle 18. detsembril 2000. a, s. o tähtaegselt.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega rahuldati AS SLH

hagi ja kostjalt mõisteti välja 11 554 krooni 20 senti ja 1100 krooni kohtukulude katteks ning teha uus

otsus, millega jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulu

3 500 krooni. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud. Ringkonnakohus juhindus tähtaja

arvutamisel tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mis ei ole tööõiguse üldosana kohaldatav. Lähtuda

tuleks individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest. Hagemisõigus tekkis 15. novembril 2000. a.

ITLS § 7 kohaselt lõpevad töösuhtes kuudes arvutatavad tähtajad viimase kuu vastaval päeval,

käeoleval juhul 15. detsembril 2000. a.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu.

7. Kohtud on tuvastanud, et AS SLH sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15. novembril 2000. a.

Vastavalt ITLS §-le 24 lg 1 võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel

pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates

töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast ning sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus. Seega määrab seadus hagi aegumise tähtajaks

ühe kuu. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva

saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguste

rikkumisest. ITLS § 7 lg 2 kohaselt lõpevad aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad

töösuhetes viimase aasta, kuu või nädala vastaval päeval. Selleks vastavaks päevaks on aastates,

kuudes või nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja

algus. Seega oli järgmise kuu vastavaks päevaks 15. detsember 2000. a. Samale seisukohale

tähtaegade arvutamise osas asuti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. septembri 1998. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-86-98 (RT III 1998, 25, 250).

Kolleegium juhib tähelepanu, et kuigi tähtaegade arvutamisel töösuhetes kohaldatakse individuaalse

töövaidluse lahendamise seadust, on samasugune tähtaegade arvutamise kord sätestatud ka

tsiviilseadustiku üldosa seaduses.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa, J. Luik