3-1-1-62-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-62-02

Määruse tegemise koht

ja kuupäev

Tartu 15. mai 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Dmitri Kovalevi jt süüdistus KrK § 101 p-de 2 ja 7 järgi

Vaidlustatud

kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kohtuniku Eeva Levina 4. aprilli 2002. a määrus,

millega jäeti käiguta D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi Kristel Vedro

apellatsioonkaebus

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi K. Vedro erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

30. aprill 2002

Istungil osalenud isikudD. Kovalevi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss

RESOLUTSIOON

1. Erikaebus rahuldada.

2. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 4. aprilli 2002. a määrus, millega

jäeti käiguta D. Kovalevi kaitsja apellatsioonkaebus, tühistada.

3. Ennistada D. Kovalevi kaitsja esitatud apellatsioonkaebuse tähtaeg.

4. Välja mõista Dmitri Kovalevilt riigieelarve tuludesse 920.40 kr kaitsjatasu katteks.

5. Määrus jõustub 15. mail 2002. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. Kovalev tunnistati Lääne-Viru Maakohtu 6. märtsi 2002. a otsusega süüdi KrK § 101 p-de 2 ja 7

järgi ning talle mõisteti karistuseks vabadusekaotus kaheksa aastat.

2. Kriminaalasja andmetel koostas D. Kovalevi kaitsja vandeadvokaadi abi K. Vedro 18. märtsil

2002. a apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas D. Kovalevi kuriteole antud õigusliku hinnangu.

Apellatsioonkaebus registreeriti Lääne-Viru Maakohtus 19. märtsil 2002. a. Vastavalt AKKS § 9

sätetele teatas Lääne-Viru Maakohtu kohtunik M. Allikmäe 19. märtsil 2002. a menetlusosalistele, sh

ka K. Vedrole apellatsioonkaebuse saamisest ning tegi menetlusosalistele teatavaks õiguse esitada

selle kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik E. Levina leidis 4. aprilli 2002. a, et

D. Kovalevi kaitsja K. Vedro apellatsioonkaebus on esitatud AKKS §-s 6 sätestatud

apellatsioonitähtaja rikkumisega. Maakohtu otsus kuulutati 6. märtsil 2002. a, seega oli

apellatsioonkaebuse esitamise või postitamise viimane kuupäev 18. märts 2002. a. Kaitsja esitas

apellatsioonkaebuse aga 19. märtsil 2002. a. Tähtaja ennistamise taotlust kohtule esitatud ei ole.

Eeltoodut arvestades jättis kohtunik kaitsja apellatsioonkaebuse käiguta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Viru Ringkonnakohtu kohtuniku E. Levina 4. aprilli 2002. a määruse peale esitas D. Kovalevi

kaitsja K. Vedro erikaebuse. Kaitsja leiab, et nimetatud määrus on põhjendamata ja vastuolus

seadusega.

4.1 Kaebaja märgib, et AKKS § 10 kohaselt jätab kohtunik apellatsioonkaebuse käiguta, kui see ei

vasta sama seadustiku § 8 nõuetele. Alles siis kui apellant ei ole kohtu poolt antud tähtajaks

apellatsioonkaebuses esitatud puudusi kõrvaldanud, võib kohus apellatsioonkaebuse tagastada

läbivaatamatult. Kaitsja leiab, et Lääne-Viru Maakohus tunnistas apellatsioonkaebuse

nõuetekohaseks, järelikult ka tähtaegselt esitatuks. Tema arvates rikkus Viru Ringkonnakohus AKKS

§ 6 lg 4 ja § 13 sätteid, sest ei andnud talle võimalust apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks,

sh selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks või selle õigeaegse esitamise

põhjendamiseks.

4.2 Kaebuse esitaja selgitab, et esitas oma apellatsioonkaebuse Lääne-Viru Maakohtu kantseleisse

tähtaegselt, so 18. märtsil 2002. a kella 16.45 paiku, kuid see jäi sel päeval sissetulnud dokumentide

nimekirja kandmata. Alternatiivina palub kaitsja Riigikohtul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

ennistada. Mõjuva põhjusena toob kaitsja esile tema tegevusest või tegevusetusest mitteolenevad

asjaolud.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Käsitletavas asjas väidab kaebaja, et ta esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt, so 18. märtsil

2002. a. Lääne-Viru Maakohtu kohtunik on 19. märtsil 2002. a teatanud kõigile menetlusosalistele, ka

D. Kovalevi kaitsjale K. Vedrole, et viimase poolt on kooskõlas AKKS §-ga 9 esitatud

apellatsioonkaebus Lääne-Viru Maakohtu 6. märtsi 2002. a kohtuotsuse peale ja selgitanud

menetlusosalistele nende õigust esitada apellatsioonide kohta kuni 1. aprillini 2002. a kirjalikke

seletusi ja vastuväiteid.

Seega ei leitud K. Vedro apellatsioonkaebuses kohtuniku poolt mingeid puudusi ega vigu ja see

edastati teiste kaebustega ringkonnakohtule. Kaebuse esitaja oli kuni ringkonnakohtuniku 4. aprilli

2002. a määruseni teadlik, et ta on esitanud tähtaegselt nõuetekohase apellatsioonkaebuse ja kaebus

tuleb ka ringkonnakohtus läbivaatamisele. Riigikohus nõustub erikaebuses väidetuga, et juhul kui

ringkonnakohtunik siiski leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes, kuid esimese

astme kohus pole sellele tähelepanu pööranud ja on andnud kaebusele edasise käigu, oleks

ringkonnakohus pidanud kaitsjat teavitama ja andma talle võimaluse esitada taotlus tähtaja

ennistamiseks.

6. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1995. a otsuses kriminaalasjas nr III-1/1-

19/95 (RT III, 1995, 5, 54) väljendatud seisukohaga, märgib kriminaalkolleegium jätkuvalt, et kui

esimese astme kohus võtab apellatsioonkaebuse vastu ja saadab selle edasi ringkonnakohtusse, siis on

kaebuse esitamine loetud kohtu poolt tähtaegseks ja sellisena saavad seda mõista ka

menetlusosalised.

7. Lähtudes eeltoodust ja menetluse ökonoomsuse põhimõttest ning juhindudes AKKS § 63 p-st 2,

§ 64 p-st 2, § 76 ja § 77 ennistab Riigikohtu kriminaalkolleegium D. Kovalevi kaitsja K. Vedro

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ja saadab süüdistusasja edasiseks menetlemiseks Viru

Ringkonnakohtule.

Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher