3-3-1-25-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-25-02

Otsuse kuupäev

14. mai 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Antonina Paloveri kaebus Võru Linnavalitsuse 2. oktoobri 2000.

a korralduse nr 600 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr

2-3-193/2001

Menetluse alus Riigikohtus

Võru Linnavalitsuse ja AS Wõro Kommerts

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

18. aprillil 2002

Kohtuistungil osalenud isikud

Kassaatori AS Wõro Kommerts esindaja vandeadvokaat Maivi

Ots

Antonina Paloveri esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi

RESOLUTSIOON

Rahuldada Võru Linnavalitsuse ja AS Wõro Kommerts kassatsioonkaebused.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr 2-3-193/2001 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võru Linnavalitsuse 2. oktoobri 2000. a korraldusega nr 600 anti AS-le Wõro Kommerts

ehitusluba neljakorruselise ärihoone ehitamiseks Võru linnas aadressil Jüri 22a. Antonina Paloverile

kuulub selle kinnistuga vahetult külgnevas hoones korteriomand. Korteri elutoa ja köögi aknad on

vaatega Jüri 22a kinnistule.

2. Võru Maakohtule 8. novembril 2000 esitatud kaebuses palus A. Palover eelnimetatud korraldus

tühistada. Kaebuse kohaselt rikub kaevatav haldusakt tema õigust saada eluruumis vajalikku

loomulikku valgust.

3. Võru Linnavalitsuse 30. mai 2001. a korraldusega nr 358 otsustati AS Wõro Kommerts ärihoonele

Võrus aadressil Jüri 22a anda kasutusluba.

4. Tartu Halduskohus jättis 31. augusti 2001. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kuna

AS Wõro Kommerts ärihoonele on juba väljastatud kasutusluba, siis ei tooks ehitusloa väljaandmise

korralduse tühistamine endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks

isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades teostanud toimingu, milleks haldusakt

teda õigustas. Tõendatud ei ole ehitusloa vastuolu detailplaneeringu ja projekteerimistingimustega.

Detailplaneeringu osas "Kruntide jaotused ja kruntide ehituskõrgused" on Jüri 22a maksimaalse

korruselisusena märgitud neli korrust. Kohalik omavalitsus võib välja anda detailplaneeringu nõudeid

täpsustavaid projekteerimistingimusi, kuid kohtule ei ole esitatud kohaliku omavalitsuse kui

kollegiaalse organi vastavat otsustust. Projekti kohaselt on naaberhoone igale korterile tagatud otsene

päikesevalgus 3 tundi kevadisel ja sügisesel pööripäeval.

5. Apellatsioonkaebuses palus A. Palover tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus.

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2001. a otsusega tühistati Tartu Halduskohtu otsus ja

rahuldati kaebus järgmistel motiividel:

Korraldus vaidlustati seaduses ettenähtud korras ja tähtajal. Ehitusloa seaduslikkusele peab saama

hinnangut anda ka siis, kui kohtumenetluse vältel antakse välja ehitise kasutusluba. Kaebuse esitajal

on pärast ehitusloa tühistamist võimalus valida, kas vaidlustada veel ka kasutusloa väljaandmine,

nõuda seadusevastaselt ehitatud korruse lammutamist, kahju hüvitamist või endise olukorra

taastamist.

Ehitusloa väljaandmine ei olnud seaduslik. Detailplaneeringu kohaselt oli Jüri 22a krundile lubatud

ehitada üks kolmekorruseline hoone, täisehitusprotsendiga 46 %. Asjaolu, et detailplaneeringu

seletuskirjas on maksimaalseks korruste arvuks märgitud neli ja täisehitusprotsendiks 55 %, ei näita

iseenesest, et detailplaneeringut on nõuetekohaselt muudetud. Lähtuda tuleb detailplaneeringust,

mitte selle seletuskirjast.

Linnavalitsuse poolt 26. septembril 2000 välja antud projekteerimistingimustes on samuti märgitud,

et krundile võib ehitada kolmekorruselise hoone täisehitusprotsendiga kuni 46 %. Mõiste "kohalik

omavalitsus" iseenesest ei tähenda kollektiivset organit.

Kuigi Eluruumidele esitatavate nõuete p 5 ei sätestanud ehitusloa väljaandmise ajal enam otseselt,

milline on piisav loomuliku valgustuse kestus eluruumides, ei ole ringkonnakohtu arvates välistatud,

et nimetatud mõiste sisustamisel kasutatakse edasi sama määruse varasemat redaktsiooni.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. AS Wõro Kommerts kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, leides:

Ei ole võimalik eristada detailplaneeringu jooniseid ja seletuskirja. Mõlemad on planeeringu

võrdväärsed osad, millest üks täpsustab planeeringu sisu graafiliselt ja teine sõnaliselt.

Käesolevas asjas abilinnapea poolt kehtestatud projekteerimistingimused ei ole vaadeldavad

projekteerimistingimustena PES § 33 mõttes. Tingimused oleks pidanud kehtestama volikogu, sest

seda ülesannet pole delegeeritud linnavalitsusele.

Vaidlusaluse ehitise projekt vastas kehtivatele ehitusnormidele. Ringkonnakohus pole tuvastanud, kas

ruumidele on tagatud piisav loomulik valgus või mitte. Lubamatu on kehtiva määruse sisu

asendamine kehtivuse kaotanud määruse sisuga.

Kaebaja õiguste jaoks pole mingit tähendust sellel, kas tegemist on 3- või 4-korruselise hoonega, kui

ei ületata hoonele kehtestatud kõrgust. Halduskohus tuvastas, et ehitatava hoone front ei olnud

kõrgem olemasoleva hoone frondist.

Haldusakti tühistamisel tuleb kaaluda isiku õiguspärast ootust, et tema suhtes kord antud soodne

haldusakt jääb kehtima. Kui haldusakt tühistatakse ja nõutakse endise olukorra taastamist, kannatab

kassaator sellega väga suurt materiaalset kahju.

8. Võru Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta

jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud üksnes korruste arvu

lahknevusega kehtestatud detailplaneeringu ja selle seletuskirjas toodu vahel, kuivõrd hoone

iseenesest jäi lubatud kõrguse piiridesse. Ringkonnakohus on lubamatult tõlgendanud Eluruumidele

esitatavate nõuete p 5 uue redaktsiooni sisu läbi sama akti varem kehtinud redaktsiooni.

9. A. Paloveri esindaja vastustes kassatsioonkaebustele palutakse kassatsioonkaebus jätta

rahuldamata, leides, et ringkonnakohtu otsusest nähtub selgelt, kuidas vaidlustatud korraldus rikub

A. Paloveri õigusi. A. Paloveri korteri loomulik valgustatus langes alla piirmäära ning selle tagajärjel

langes tema elukvaliteet ja vähenes vara väärtus. Ringkonnakohus ei ole rikkunud uurimisprintsiipi,

sest vastuolu detailplaneeringu põhijoonise ja seletuskirja vahel oleks pidanud kõrvaldama

kassaatorid.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ja asi tuleb

vastavalt HKMS § 72 lg 1 p-le 2 saata ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus on

rikkunud uurimisprintsiipi ja leidnud ennatlikult, et ehitusluba on vastuolus kehtiva detailplaneeringu

(I) ja projekteerimistingimustega (II). Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata ka ehitusloa vastavust

PES § 54 p-le 4 (III). Kassaator eksib, väites, et ehitusloa tühistamine oleks käesolevas asjas

vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kuna ehitusloa andmine piiras kaebuse esitamise hetkel

kaebaja õigusi, on ringkonnakohus põhjendatult kontrollinud ehitusloa õiguspärasust (IV).

I

11. Käesolevas asjas vaidlustatud linnavalitsuse korraldust ja selle alusel antud ehitusluba tuleb

vaadelda lahutamatu tervikuna, s.t ühe ja sama haldusaktina. Sarnasele seisukohale asus Riigikohtu

halduskolleegium ka 20. novembri 2001. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-01.

12. Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate

ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja

keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et

vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või

mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama

tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Üldjuhul ei saa kolmas isik

ehitusluba vaidlustamata keelata ehitustegevust, mis toimub kooskõlas kehtiva ehitusloaga ja AÕS §-

des 143-154 sätestatud naabrusõigustega. Seega korrastab ehitusluba ka hoonestatava kinnisasja

omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid.

13. PES § 54 p 1 kohaselt ei anta ehitusluba, kui ehitusprojekt ei vasta kehtestatud

detailplaneeringule. Kassaator AS Wõro Kommerts poolt ehitatud ärihoone on projekteeritud ja

valminud 4-korruselisena. Ringkonnakohus leidis, et ehitusloa andmise ajal kehtis detailplaneering,

mille kohaselt oli krundile lubatud ehitada üks kolmekorruseline hoone täisehitusprotsendiga 46 %.

Toimikus oleva detailplaneeringu ärakirja (halduskohtu toimik, lk 121) vastavus originaalile on

kinnitamata. Võru Linnavalitsus on Riigikohtule esitatud kinnitatud ärakirja detailplaneeringust, mis

on kehtestatud Võru Linnavolikogu 20. septembri 2000. a otsusega nr 130. Ärakirjast nähtub, et nii

detailplaneeringu põhijoonise (nr A02) kui ka seletuskirja osa 1.2 p 39 kohaselt on krundile lubatud

ehitada üks 4-korruseline hoone täisehitusprotsendiga 55 %. Riigikohus nõustub kassaatori väitega, et

seletuskiri on käesolevas asjas vaidlusaluse detailplaneeringu osaks. Õigusakti ühe osa

pealkirjastamine sõnaga "Seletuskiri" ei välista selle osa regulatiivset toimet, kui pädev organ on selle

osa soovinud õigusaktina kehtestada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul kontrollida ehitusprojekti

vastavust detailplaneeringule.

14. Halduskohus, uurides ärihoone vastavust detailplaneeringule, ei ole selgitanud, mida ta peab

silmas hoone frondi all. Frondi kõrguse õiguspärasuse hindamiseks tuleb asja uuel läbivaatamisel

esmalt tõlgendada termini "front" sisu käesoleva vaidluse kontekstis. Oluline ei ole üksnes

tänavajoonel asuva seina kõrgus, vaid arvestada tuleb ka tänavajoonest kaugemal asuvate seinte

kõrgust. Detailplaneeringu seletuskirja osa 1.2 p 39 kohaselt tuli hoone projekteerida 2. - 4. korruse

osas tänavajoonest tagasiastega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb hinnata, kas ärihoone front jääb

lubatud piiridesse ja kas tagasiaste on kaebuse esitaja huvide kaitseks piisav.

II

15. PES § 54 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljaandmisest ka siis, kui projekt ei vasta

projekteerimistingimustele. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt andis Võru Linnavalitsus 26. septembril

2000 välja projekteerimistingimused, mille kohaselt lubatud korruste arv on kolm, täisehitusprotsent

on kuni 46 % ja ehitiste arv üks. Asjakohatud on kassaatori argumendid, millega ta põhjendab väidet,

et nimetatud projekteerimistingimuste näol ei saa olla tegemist projekteerimistingimustega PES § 33

lg 1 mõttes, sest neid ei ole välja andnud linnavolikogu. PES § 33 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu

nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi võib kehtestada kohalik omavalitsus. See säte ei eelda,

et projekteerimistingimused peaks kehtestama volikogu. Ülesandeid, mida seadus paneb peale

kohalikule omavalitsusele, nimetamata seejuures konkreetset organit ja mis pole vastavalt KOKS

§ 22 lg-le 1 volikogu ainupädevuses, võib kohalik omavalitsus vastavalt KOKS § 22 lg-le 2 volitada

täitma valitsust. See säte ei välista kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimist lisaks linna- või

vallavalitsusele ka valitsuse struktuuriüksustele ning linna või valla asutustele ja ametnikele. Ka

tänaseks jõustunud Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 kohaselt võib pädev haldusorgan ise

määrata, kes täidavad tema nimel ülesannet. Olemuselt ei ole projekteerimistingimuste kehtestamine

küsimus, mis vajaks otsestel valimistel valitud esindusorgani otsust või üldse kollegiaalorgani otsust.

16. Projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga

eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda, et neid

tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates staadiumides

muuta. Nii tingimuste kehtestamise kui ka ehitusloa andmise pädevus on kohalikul

omavalitsusüksusel (vallal või linnal). Kolmandate isikute õigusi ei saa rikkuda ainuüksi

projekteerimistingimustest erinevale projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas

õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega.

III

17. Kaebuse esitaja A. Palover leiab, et ehitusloa andmisega rikuti tema õigust piisavale valgustusele

eluruumis ja varjati akendest vaade, ning et sellega rikuti ehitusnorme. Vastavalt PES § 54 p-le 4 ei

anta ehitusluba, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele.

18. Õige on kassaatori seisukoht, et käesolevas asjas ei ole võimalik kohaldada Vabariigi Valitsuse

26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud Eluruumidele esitatavate nõuete p 5 varasemat

redaktsiooni, mis sätestab, et "eluruumi elu-, töö- ja magamistubades peab olema loomulik valgustus,

mille mõju hindamiseks kasutatav insolatsiooninäitaja peab olema mitte vähem kui kolm tundi

päevas". Ringkonnakohus ei kohaldanud Eluruumidele esitatavate nõuete p 5 uut redaktsiooni, vaid ta

kontrollis ehitusloa vastavust sama sätte uuele redaktsioonile, mille kohaselt "eluruumi igal elu-, töö-

ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis ...

tagab nendes piisava loomuliku valgustuse". Mõiste "piisav valgustus" on määratlemata õigusmõiste,

mida on pädev sisustama seda sätet rakendav haldusorgan. Seejuures peab haldusorgan juhinduma

diskretsiooni teostamise põhimõtetest. Nende rikkumine võib tuua kaasa haldusakti õigusvastasuse.

19. Ringkonnakohus on leidnud, et 40-minutilist insolatsioonikestust ei saa pidada piisavaks

valgustuseks määruse uue redaktsiooni tähenduses, sest see erineb niivõrd oluliselt varasema

redaktsiooniga nõutud määrast. Seega on ringkonnakohus tõlgendanud määruse uut redaktsiooni,

lähtudes selle sätte kujunemisloost ja eesmärgist. Ka selle määruse varasema redaktsiooni eesmärk oli

tagada eluruumide piisav valgustus. Määruse uus redaktsioon ei välista, et valgustuse piisavuse

kontrollimisel lähtutakse endiselt insolatsioonikestusest kui ühest võimalikust kriteeriumist. Täpse

piirmäära kaotamisega anti ehitusloa andjale küll otsustamisruum eluruumide valgustuse

paindlikumaks reguleerimiseks, kuid käesolevas asjas ületab varasem normatiivne insolatsioonimäär

rohkem kui 7 korda ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas tuvastatud määra. Seejuures ei ole

kassaatorid omalt poolt suutnud kogu kohtumenetluse vältel esitada ühtegi sisulist argumenti, miks

varasemast piirnormist rohkem kui 7 korda väiksem insolatsioon siiski tagab piisava valgustuse, ega

selgitada, millistel juhtudel on nende tõlgenduse kohaselt üldse tegemist ebapiisava valgustusega.

20. Eesti õiguskorras puuduvad normid, mis sätestaksid üheselt, kui kõrgeks ja kui kaugele

naaberkinnisasjal asuva hoone akendest võib maatüki omanik ehitada oma hoone ning millises

ulatuses peab pärast uue hoone ehitamist säilima vaade senise hoone akendest. Seega ei tohi kohalik

omavalitsus ehitusloa andmisel piirduda vaid formaalse kontrolliga, kas õigusaktidega kehtestatud

kvantitatiivseid nõudeid on projekti koostamisel arvestatud. Milline vahekaugus senise akna ja

ehitatava hoone seina vahel on piisav, peab ehitusloa andmisel otsustama kohalik omavalitsus igal

üksikjuhtumil eraldi, kuid see otsustus ei või olla kontrollimatu. Ehitiste vahekauguse ja muude

naabri kinnisasja kasutamist oluliselt mõjutavate tingimuste kindlaksmääramisel peab pädev asutus

arvestama ka naaberkinnisasja omaniku põhjendatud huvidega.

21. Kohalik omavalitsus ei tohi uue hoone seina lubada ehitada olemasoleva hoone akendele liiga

lähedale. Vastasel korral kaotaks aken oma otstarbe. Seejuures pole aken oluline mitte üksnes piisava

valgustuse tagamiseks. Aknast avanev vaade on üks eluruumi väärtust mõjutavaid tegureid. Eluruumi

omaniku huvi piisavale vaatele võib olla kaalukam kui seni tühjalt seisnud maatüki omandanud isiku

huvi maatükk võimalikult suures ulatuses hoonestada. Samas ei saa linnas asuva eluruumi omanik

eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ja et vaadet tema

aknast üldse ei piirata.

Vastavalt PES § 9 lg 2 p-le 2 määratakse detailplaneeringuga kindlaks krundi ehitusõigus. Käesolevas

asjas vajab täiendavat hindamist asjaolu, kas krunti oleks olnud võimalik hoonestada kaebuse esitaja

seisukohast soodsamal viisil, ilma et see oleks oluliselt kahjustanud detailplaneeringuga kindlaks

määratud võimalusi Jüri tn 22a maatüki kasutamiseks.

22. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et laialdaste diskretsioonivolituste teostamisel ja

määratlemata õigusmõistete sisustamisel on oluline roll õiglasel haldusmenetlusel, iseäranis

puudutatud isikute menetlusse kaasamisel. Demokraatliku õigusriigi põhimõttest (PS § 10) ning

õiguste ja vabaduste kaitse kohustusest (PS § 14) tuleneb, et enne isiku õigusi riivava haldusakti

andmist tuleb teda teavitada käimasolevast menetlusest ja anda talle võimalus avaldada kavandatava

haldusakti suhtes oma arvamust. Tänaseks on see õigus reguleeritud HMS §-s 40. Isiku ärakuulamine

võimaldab haldusorganil selgitada, millises ulatuses kavandatav haldusakt isiku õigusi ja huve riivab

ning otsida võimalusi kõiki puudutatud isikuid rahuldava lahenduse saavutamiseks.

IV

23. Käesolevas asjas vaidlustatud ehitusluba riivab ilmselgelt kaebuse esitaja õigust omandit vallata,

kasutada ja käsutada (PS § 32 lg 2), sest halvema valgustuse ja väljavaate tõttu eluruumi väärtus

väheneb. Samuti tulenevad ehitusnormidest ja planeeringu nõuetest subjektiivsed õigused, mis

kaitsevad kaebuse esitaja huve ja millele tuginedes on vaidlustatud ehitusluba käesolevas asjas. Juhul,

kui ehitusluba on õigusvastane objektiivses mõttes, rikub see luba ka kaebuse esitaja õigusi.

24. Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 ja § 26 lg 1 p-le 1 peab halduskohus tühistama vaidlustatud

haldusakti, kui see on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi. Halduskohus ei saa õiguspärase

ootuse motiivil jätta tühistamata tähtaegselt vaidlustatud haldusakti. Küll aga peab halduskohus

õiguspärase ootuse põhimõttega arvestama haldusakti tühistamiseks esitatud protesti läbivaatamisel,

sest protesti esitamiseks ei näe seadus ette tähtaega. Kassaator AS Võru Kommerts pidi ja peab ka

praegu arvestama, et ehitusluba võidakse tunnistada õigusvastaseks. Ehitades hoone valmis enne

kohtumenetluse lõppu, lõi kassaator ise riski, et valminud ehitis võidakse hiljem tunnistada

õigusvastaseks. Tähtaegselt vaidlustatud ehitusloa tühistamist ei saa välistada seegi, et seoses ehitise

valmimisega on ehitisele antud kasutusluba. Kui kaebajal oli kaebuse esitamise hetkel kaebeõigus,

siis ei lange kaebeõigus ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel. Õigusi rikkuva ja õigusvastase

haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast

haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

25. Ehitusloaga ei anta taotlejale mitte üksnes õigust asuda läbi viima ehitustöid, vaid ehitusloal on ka

pärast ehitise valmimist tuvastav funktsioon. Ehitusloaga tehakse kindlaks projekteeritud ehitise

vastavus õigusnormidele. Ehitusluba vaidlustamata ja kehtetuks tunnistamata ei ole hiljem võimalik

nõuda projektile vastava ehitise lammutamist või muutmist motiivil, et projekt ei olnud

nõuetekohane. Pärast ehitise valmimist ei ole puudutatud isiku õigusi küll võimalik taastada üksnes

ehitusloa tühistamisega, kuid tühistamine võib olla aluseks täiendavate õiguskaitsevahendite

rakendamisele. Valminud ehitise lammutamine ei ole üldjuhul siiski mõistlik. Seetõttu peab

Riigikohus vajalikuks osundada RVS § 11 lg 2 regulatsioonile kui kahju hüvitamise üldpõhimõttele,

mille kohaselt tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebuse

esitajale tekitatud kahju. Ehitusloa tagajärgede kõrvaldamise kulude hulka tuleb arvata ka hüvitus,

mida ehitise lammutamise korral võiks ehitise omanik nõuda linnalt seoses õigusvastase ehitusloa

väljaandmisega, arvestades seejuures võimalikust kaassüüst tulenevaid piiranguid.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann