3-2-1-57-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-57-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

OÜ Tartu Valla Kommunaal hagi Mihhail Bilovi vastu 6996 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2-405/2001

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Mihhail Bilovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

15. aprill 2002. a

Resolutsioon

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. novembri 2001. a

otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Bilovile kuulub korter Tartumaal Äksi 1-10. M. Bilov ei sõlminud kommunaalteenuste

osutamise lepingut OÜ-ga Äksi Soojus (ümber kujundatud OÜ-ks Tartu Valla Kommunaal). OÜ Äksi

Soojus osutas M. Bilovile teenuseid. Detsembrist 1996. a maini 1997. a kostja teenuste eest ei

tasunud.

OÜ Tartu Valla Kommunaal esitas kohtusse hagi, milles palus M. Bilovilt välja mõista võlgnevuse

6996 krooni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Talle ei ole esitatud enne hagiga kohtusse pöördumist ühtegi arvet,

meeldetuletust ega hoiatust. Tema korter oli renditud UÜ-le Raukas & Ko, kes pidi ka tasuma

kommunaalmaksed.

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. detsembri 2000. a otsusega hagi ja mõistis Mihhail Bilovilt välja

6996 krooni.

Otsuse põhjenduste kohaselt on M. Bilov kohustatud tasuma temale kuuluva korteriga kaasnevad

maksed AÕS § 26 alusel. Selle sätte kohaselt peab asjast kasu saama õigustatud isik kandma asjaga

seotud kohustused ja kulutused. Kui nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused,

kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik.

Kostja ei vaidlustanud OÜ Tartu Valla Kommunaal osutatud kütteteenust. Võlga on arvestatud

usaldusühingule, kuid raamatupidamise andmed ei ole aluseks kellelgi kohustuste tekkimisele,

muutmisele või lõppemisele.

TsK § 477 lg 1 ja 6 kohaselt isik, kes ilma seadusest või tehingust tuleneva aluseta säästis vara teise

isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult säästetu tagastama. M. Bilov, jättes tasumata temale

kuuluva asjaga seotud kulutused, on säästnud OÜ Tartu Valla Kommunaal arvel raha kokku 6996

krooni. Võla suuruse üle vaidlust ei ole.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. novembri 2001. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 330

lg-ga 5 ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi.

7. juunil 1996. a sõlmis M. Bilov UÜ-ga Raukas & Ko eluruumi kasutamise lepingu. See sätestas

lepingupoolte õigused ja kohustused, kuid mis ei vabastanud eluruumi omanikku omapoolsete

kohustuste täitmisest hageja ees. Asjaolu, et hageja arvestas kulud rentnikule, mitte omanik M.

Bilovile, tulenes hageja eksitusest, kuna ta arvas, et rentnik ongi omanik.

Õige on kostja väide, et temale peab need kulutused hüvitama rentnik. Kuid ka see, et rentnik on

jätnud omapoolsed kohustused kostja ees täitmata, ei too kaasa kostja vabastamist kahju hüvitamise

kohustusest. Tõendamata on kostja väide, et ta taotles kütte väljalülitamist ja ta kütet sel perioodil ei

kasutanud.

Kostja viidatud AÕS § 223 lg 1, mille kohaselt maksud, võlaintressid, majapidamis- ja muud kulud

kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguse kestusele, kehtib omaniku ja kasutusvaldaja vahelistes

suhetes. Võlausaldaja, antud juhul hageja, suhtes on kohustatud isikuks ka omanik, kellele on

kasutusvaldaja kohustatud sissenõutud kulutused samas ulatuses hüvitama AÕS § 223 lg 2 alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti maakohtu

otsus muutmata ja saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

6. Eksitav on ringkonnakohtu väide, et hageja arvestas võla kolmandale isikule eksituse tõttu. Hageja

ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud sellekohane kokkulepe. Kostjale esitati samal ajal arved, millele

kütte maksumuseks oli märgitud 0 krooni.

Kuna hageja ei esitanud arveid õigeaegselt kostjale, siis puudus kostjal võimalus esitada õigeaegselt

nõue pankrotistunud kolmandale isikule. Kuna kostjal ei olnud võimalik osa võtta maakohtu

istungitest, ei saanud ta esitada vastuväiteid hagile. Teda esindas riigi arvel määratud advokaat,

kellega tal ei olnud sõlmitud õigusabilepingut. Sellega rikkus maakohus TsMS § 67 sätestatut.

7. Hageja vaidleb kaebusele vastu. Asjaolu, et rentnik jättis kostja kulud hüvitamata, ei tähenda seda,

et kostja vabaneks nende kulude hüvitamisest.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus kohaldas õigesti AÕS § 26 lg 1, mille kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik

peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. TsK § 477 lg 1 ja 6 kohaselt isik, kes ilma

seadusest tuleneva aluseta säästis vara teise isiku arvel, on kohustatud alusetult säästetu tagastama.

Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt M. Bilov, jättes tasumata temale

kuuluva asjaga seotud kulutused, on säästnud OÜ Tartu Valla Kommunaal arvel 6996 krooni.

Tõendamist leidis, et 7. juunil 1996. a M. Bilovi ja UÜ Raukas & Ko vahel sõlmitud leping sätestas

lepingupoolte õigused ja kohustused, kuid ei vabastanud M. Bilovi omapoolsete kohustuste täitmisest

hageja ees.

TsMS § 167 lg 1 alusel peab kostja oma vastuses hagiavaldusele teatama muuhulgas ka vastuväited

hagile ning mis tõenditega ta oma vastuväiteid põhjendab. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt M. Bilov

ei tõendanud, et ta kütet vaidlusalusel perioodil ei kasutanud. Seega ei saanud maakohus kahju

suuruse määramisel tema väiteid arvestada.

Maakohus ei rikkunud TsMS §-s 67 sätestatud protsessiosalise õigusi. TsMS § 83 lg 1 kohaselt võib

füüsiline isik kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. 8. septembri 2000. a määrusega Tartu

Maakohus vabastas M. Bilovi õigusabi eest tasumisest 50% ulatuses ning määras talle esindaja.

Tulenevalt TsMS § 83 lg 4 on esindajal selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab,

kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa