3-2-1-64-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-64-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 9. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Lemmo Mägi hagi Balti Haridus- ja Kultuuriühingu vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ning Balti Haridus- ja Kultuuriühingu hagi Lemmo

Mägi ja Rain Salumäe vastu üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist

väljatõstmiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/932/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Lemmo Mägi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

29. aprill 2002. a

Istungil osalenud

isikud

L. Mägi esindaja vandeadvokaat L. Linsi

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri

2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroole Lepik & Luhaäär L. Mägi

kassatsioonkaebuselt 3. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 17 000

(seitseteist tuhat) krooni ja 14. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Balti Haridus- ja Kultuuriühing ostis 21. mai 1998. a ostu-müügilepingu alusel J. Vilult ja

V. Nikitinalt Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistu 100 000 USA dollari eest ja ta kanti omanikuna

kinnistusraamatusse 19. juunil 1998. a. L. Mägi on Tatari 24 elamu üürnik. Hageja tutvus

müügilepinguga 12. juunil 1998. a ja vormistas 30. juulil 1998. a notariaalse avalduse ostueesõiguse

teostamiseks vastavalt ORAS § 121 lg-le 10. 4. septembril 1998. a teatas kostja hagejale, et on

kinnistule teinud vajalikke kulutusi 2 785 976 krooni eest, ja seadis lepingu sõlmimise tingimuseks,

et hageja tasuks 10. septembriks 1998. a kolmandiku kulutustest. Hageja sellega ei nõustunud.

14. septembri 1998. a hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat temaga sõlmima kinnistu

notariaalset ostu-müügilepingut. 13. juunil 2000. a esitas hageja avalduse hagi eseme muutmiseks,

milles palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistule ja kanda ta

omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja tasus notari deposiitkontole ostuhinna 100 000 USA dollarit,

lepingu sõlmimise tasu ja maamaksu.

2. 12. märtsil 1999. a esitas Balti Haridus- ja Kultuuriühing ES § 54 lg 1 p 1 alusel hagi Tatari 24-5

üürnike L. Mägi ja R. Salumäe vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja väljakolimisest

keeldumise korral üürnike väljatõstmiseks. Kostjate võlgnevus 1. märtsi 1999. a seisuga oli 7 829

krooni.

3. Tallinna Linnakohtu 19. märtsi 2001. a otsusega jäeti mõlemad hagid rahuldamata. Kohtuotsuse

kohaselt ei tasunud ega deponeerinud L. Mägi 10. septembriks 1998. a ostuhinda ega ostja tehtud

kulutusi. Kuigi hageja pidas kulutusi põhjendamatuteks, oleks ta saanud deponeerida ostuhinna

100 000 USA dollarit. Deposiitkonto avamine ja ostuhinna arvele kandmine pärast seaduses

sätestatud ostueesõiguse tähtaja möödumist ei ole käsitletav kohustise täitmisena võlasumma

deponeerimise teel. Samuti on hageja omandiõiguse tunnustamise nõue vastavalt AÕS §-le 48

aegunud.

Tõendatud on, et L. Mägil ja R. Salumäel oli tasumata rohkem kui kolme kuu kommunaalteenuste

eest ja maksmata rohkem kui kolme kuu üür. Kostjatel oli üüri tasumata jätmiseks mõjuv põhjus.

Üürileandja väidetav esindaja OÜ Kastehein Kinnisvara ei tõendanud oma volitusi, hageja ei olnud

kostjatega sõlminud kirjalikku üürilepingut, samuti on tõendamata üüriarvete esitamine kostjatele.

Kostjad on üürivõlgnevuse tasunud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. detsembril 2001. a linnakohtu otsuse ja saatis asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitas L. Mägi

14. septembril 1998. a võlaõigusliku nõude, milles palus kohustada Balti Haridus- ja Kultuuriühingut

sõlmima temaga kinnistu notariaalset ostu-müügilepingut. Linnakohus ei võtnud selle nõude osas

seisukohta. 13. juunil 2000. a esitas L. Mägi uue nõude, milles taotles omandiõiguse tunnustamist

Tallinnas Tatari 24 asuvale kinnistule ning kande tegemist kinnistusraamatusse. Oma esimesest

nõudest hageja ei loobunud. Sellega rikkus linnakohus TsMS § 228, mille kohaselt tuleb otsuse

tegemisel teha otsus kõigi nõuete kohta. TsMS § 333 lg 2 mõttes on tegemist olulise protsessiõiguse

normi rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kassatsioonkaebuses palus L. Mägi ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 154 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni

kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle

kohta avalduse. 13. juuni 2000. a avalduses märkis hageja, et jääb esialgses hagiavalduses esitatud

asjaolude juurde, kuid soovib muuta hagi eset ning palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas

Tatari 24 asuvale kinnistule ning kande tegemist kinnistusraamatusse. Kuna hageja muutis oma nõuet

kooskõlas TsMS §-s 154 sätestatuga, on ekslik ringkonnakohtu väide, et linnakohus oleks otsuses

pidanud seisukoha võtma ka hageja esialgse nõude osas. Ka linnakohus lähtus sellest, et 13. juunil

2000. a esitatud nõue oli hagi eseme muutmise nõue.

6. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas Balti Haridus- ja Kultuuriühing kaebust põhjendamatuks.

7. Tsiviilkolleegiumi istungil esitas L. Mägi esindaja kaebuse juurde dokumendid, mis tõendavad, et

hageja on kassatsiooniastmes osutatud õigusabi eest tasunud 12 537 krooni 50 senti.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

9. TsMS § 154 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi

alust või eset ja suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. 14. septembril 1998. a Tallinna

Linnakohtule esitatud hagis palus L. Mägi kohustada Balti Haridus- ja Kultuuriühingut sõlmima

temaga Tallinnas Tatari 24 asuva kinnistu notariaalset ostu-müügilepingut. Hagi alusena tõi hageja

välja järgmised asjaolud: kostja ostis 21. mail 1998. a 100 000 USA dollari eest Tallinnas Tatari 24

asuva kinnistu ja kanti omanikuna kinnistusraamatusse; hageja oli Tatari 24 elamu üürnik ja seega

ORAS §-st 121 lg 10 tulenevalt ostueesõigust omav isik; hageja vormistas 30. juulil 1998. a

notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks; kostja seadis ostu-müügilepingu sõlmimise

eelduseks tehtud kulutuste osalise hüvitamise, millega hageja ei nõustunud. Esimese astme kohtu

toimikust nähtuvalt esitas L. Mägi 13. juunil 2000. a hagi eseme muutmise avalduse, milles jäi

esialgses hagiavalduses esitatud hagi aluste juurde, kuid soovis tulenevalt TsMS §-st 154 muuta hagi

eset ning palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Tatari 24 asuvale kinnistule ja kanda ta

omanikuna kinnistusraamatusse. Tallinna Linnakohtu 30. juuni 2000. a määruses viidati hageja

avaldusele ja paluti hagejal hagi eseme muutmise tulemusena hagihinna suurenemisel tasuda

täiendavalt riigilõivu 66 960 krooni, mida hageja ka tegi. Hageja 13. juuni 2000. a avaldus oli hagi

eseme muutmise avaldus ja sellisena käsitles avaldust ka esimese astme kohus. Linnakohus ei

rikkunud otsuse tegemisel TsMS §-s 228 sätestatut.

10. Hageja kassatsiooniastmes kantud kohtukulude hüvitamine otsustakse asja uuel läbivaatamisel.

J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa