3-1-1-45-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-45-02

Otsuse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 9. mai 2002

Kohtukoosseis

eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

AS B. T. kaebus Tallinna X Politseiosakonna ja Tartu Politseiprefektuuri politseiametnike poolt

läbiviidud asjade läbivaatuse seaduslikkuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2001. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr II-4/288

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Politseiprefektuur ja Tartu Politseiprefektuur, kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

19. märts 2002. a

Istungil osalenud isikud

AS B. T. esindaja Margus Mugu ning Tallinna Politseiprefektuuri esindajad Aare Hõbe ja Andres

Tarvis

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2001. a ja Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 2001. a

otsus ning tunnistada Tallinna X Politseiosakonna ja Tartu Politseiprefektuuri poolt 8. mail 2001. a, 22. mail 2001. a ja

5. juunil 2001. a AS-i B. T. ruumes läbi viidud arvutite ja neis sisalduva tarkvara läbivaatused seaduslikeks.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2001. a määrus AS-le B. T. osutatud õigusabi eest

20 000.-kr ja Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 2001. a määrus 45 799.-kr hüvitamise kohta riigieelarvest.

3. Kohtumäärus jõustub 9. mail 2002. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kontrollimaks politseile laekunud informatsiooni Autoriõiguse seaduse sätete rikkumise kohta, viisid Tallinna ja Tartu

Politseiprefektuuri politseiametnikud 8. mail 2001. a, 22. mail 2001. a ja 5. juunil 2001. a AS B. T. ruumes läbi arvutite ja neis sisalduva

tarkvara läbivaatuse. Nende toimingute peale esitas AS B. T. kaebuse Tallinna Linnakohtule, pidades neid ebaseaduslikeks.

2. Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri 2001. a otsusega tunnistati AS B. T. ruumes läbiviidud asjade läbivaatus ebaseaduslikuks.

Kohus märkis, et HÕS § 237 lg 3 kohaselt toimub asjade läbivaatus üldjuhul isiku juuresolekul, kelle omandis või valduses asjad on.

Edasilükkamatutel juhtudel võib läbivaatust teostada kahe manuka osavõtul ilma omaniku või valdaja juuresolekuta. Tallinnas AS B. T.

kontorites viidi arvutite ja tarkvara läbivaatus läbi ühe juhatuse liikme, Tartu kontoris osakonna juhataja ja Elva kontoris reisikonsultandi

juuresolekul. Vastavalt AS B. T. põhikirjale võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget koos. Seega rikkusid

politseiametnikud läbivaatuse puhul HÕS § 237 lg 3 ning läbivaatus oli ebaseaduslik. AS-le B. T. määrati õigusabi eest makstud tasu

hüvitamiseks 45 799 kr riigieelarve vahenditest.

3. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused AS B. T. ning Tartu ja Tallinna Politseiprefektuurid.

AS B. T. taotles Tallinna Linnakohtu otsuse motiveeriva osa täiendamist, leides, et Tallinna Linnakohus oleks pidanud võtma seisukoha ka

politseitöötajate ruumidesse sisenemise ja väidetava omavoli suhtes, sest need tegevused olid vahetult seotud läbivaatuse protseduuriga.

Samuti viidati mitmetele väidetavatele haldusõiguserikkumise menetluse normide rikkumistele läbivaatuse toimepanemisel.

Tartu ning Tallinna Politseiprefektuuri apellatsioonkaebustes taotleti AS B. T. apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ja menetluse

lõpetamist, leides, et AS B. T. esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Linnakohtu otsus on ebaõige ka otsuse motiivide ja

lõppjärelduse osas. Politseiametnikud ei ole rikkunud arvutite läbivaatusel HÕS § 237 lg-s 3 sätestatut.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2001. a otsusega jäeti apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 1. oktoobri

2001. a otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et Tallinna Linnakohus on järelduste tegemisel analüüsinud kõiki tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohtu

kohtukolleegiumil puudub vajadus nende tõendite teisiti hindamiseks.

Ringkonnakohus nõustus ka linnakohtu järeldusega, et asjade läbivaatus oli ebaseaduslik, kuna selle toimingu juures ei viibinud asjade

omanik või valdaja ega manukad. Ringkonnakohus märkis, et AÕS § 33 lg 3 kohaselt ei olnud valdajateks AS B. T. töötajad.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Tallinna ja Tartu Politseiprefektuurid.

6. Tartu Politseiprefektuur taotleb ringkonnakohtu otsuse ja määruse tühistamist ning menetluse lõpetamist. Samuti palutakse AS-lt B. T.

välja mõista kohtukulud.

6.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes käsitlemata apellatsioonkaebuses

esitatud väited. Samuti on kohtud asunud väärale seisukohale, et läbivaatuse juures pidi olema kaks AS B. T. juhatuse liiget. Kohtud on

vaadeldaval juhtumil ebaõigesti kitsendavalt defineerinud valdust, leides, et valdajaks ja seega ka äriühingu esindajateks saavad olla AS

B. T. juhatuse liikmed üheskoos. Segamini on aetud TsÜS § 43 lg-st 3 tulenev esindusõigus ja HÕS § 237 lg-st 3 tulenev asjaõiguslik

valdusõigus.

6.2 Vaidlustatud haldustoimingute osas on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, mistõttu kuulub asjas menetlus lõpetamisele. HÕS § 241

ei sätesta kaebuse esitamise tähtaega, seetõttu tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust. Selle seadustiku § 9 lg 1

kohaselt tuleb kaebus haldustoimingu peale halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast mil isik haldustoimingust teada sai.

Kuid käesolevas asjas on 8. mail 2001. a toimunud asjade läbivaatuse peale esitatud kaebus 41 päeva hiljem.

6.3 Ringkonnakohtu määrus AS-le B. T. õigusabi kulude katteks 20 000 kr hüvitamiseks on ebaseaduslik ja põhjendamatu.

7. Tallinna Politseiprefektuur palub tühistada linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning teha uus otsus, millega tunnistada 8. mail,

22. mail ja 5. juunil 2001. a politseiametnike poolt läbiviidud asjade läbivaatused seaduslikeks.

7.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohtud on vääralt tõlgendanud asjade omaniku või valdaja esindatuse nõuet asjade läbivaatuse puhul.

Eraõigusliku isiku põhikirjas sätestatud esindusõigus puudutab õigustoimingut kui tsiviilõiguslikku terminit ning tähendab TsÜS § 58 lg 2

tähenduses isiku õiguspärast tegu, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele. Sel põhjusel on ka äriühingu põhikirjas

sätestatud esindus kehtiv üksnes tsiviiltoimingute puhul ega laiene antud kontekstis haldus- ja kriminaalõigusele.

8. Kirjalikes vastuväidetes ei pea AS B. T. esindaja vandeadvokaat Margus Mugu kassatsioonkaebusi põhjendatuteks. Ta leiab, et

ringkonnakohtu otsus on motiveeritud ja ta nõustub kohtu seisukohaga, mille kohaselt asjade läbivaatus on õigustoiming, mille juures

oleksid pidanud viibima aktsiaseltsi juhatuse kaks liiget.

9. Riigikohtu istungil toetasid politseiprefektuuri esindajad esitatud kassatsioonkaebusi, aktsiaseltsi esindaja palus kaebused rahuldamata

jätta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab eelnevad kohtulahendid ja tunnistab Tallinna Politseiprefektuuri X politseiosakonna ja Tartu

Politseiprefektuuri politseiametnike poolt 8. mail 2001, 22. mail 2001 ja 5. juunil 2001 AS B. T. ruumides läbiviidud asjade läbivaatuse

seaduslikuks.

10.1 Ei saa nõustuda ringkonnakohtu vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtadega, et HÕS § 237 lg 3 mõttes saaks läbivaatuse objektiks

olnud arvutite ja nendes sisalduva tarkvara valdajaks lugeda üksnes AS B. T.; et kooskõlas selle aktsiaseltsi põhikirjas sätestatuga oleks

obligatoorselt pidanud läbivaatuse juures viibima aktsiaseltsi juhatuse kaks liiget põhjusel, et üksnes nemad saavad olla aktsiaseltsi

esindajaiks ja et läbivaatusel tegelikult osalenud AS B. T. töötajaid ei saa lugeda HÕS § 237 lg 3 mõttes mitte valdajateks vaid üksnes

kasutajateks.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei ole õige arusaam, et kui mingi mõisted - näiteks "valdus" või "esindus" - on päritolult

eraõiguslikud, siis peab ka avalikus õiguses terminite "valdus" ja "esindus" kasutamine peegeldama obligatoorselt ja eranditult üksnes

vastavaid eraõiguslikke mõisteid. Raske on põhjendada, miks peaks HÕS § 237 lg-s 3 sätestatu tõlgendamisel piirama tõlgendusmeetodite

valikut ja miks ei tohiks siin kasutada muuhulgas ka teleoloogilist ja võrdlevat meetodit.

10.2 Kooskõlas HÕS § 233 lg-ga 1 kujutab HÕS §-s 237 sätestatud isiku ja asjade läbivaatus endast haldusõiguserikkumise asja menetlust

tagavat menetlustoimingut. Mistahes menetlust tagavat menetlustoimingut iseloomustab eeskätt võimalus vajadusel selle sunniviisiliseks

läbiviimiseks, seega läbiviimiseks sõltumata menetlusaluse isiku nõusolekust. Kahtlemata on seadusandja pidanud võimalikuks HÕS

§ 237 lg 3 alusel toimetada sunniviisiliselt ka asjade läbivaatust.

10.3 Arvestades läbivaatuse sunniviisilise läbiviimise võimalikkust ei ole põhjust väita, et seadusandja oleks soovinud HÕS § 237 lg-s 3

asjade läbivaatuse juures üldjuhul omanike või valdajate juuresoleku võimalikkust sätestades pidanud silmas omanikku või valdajat

tsiviilõigusliku subjektina. Tuleb igati nõustuda nii esimese astme kohtu kui ka ringkonnakohtu vaidlustatud otsustes märgituga, et kõiki

HÕS-s sätestatud õiguspäraseid tegusid ja sealhulgas ka asjade läbivaatust tuleb lugeda õigustoiminguteks. Need on oma loomult avalik-

õiguslikud õigustoimingud ehk menetlustoimingud. Kuid põhjendamatu on see, et kohtud on pidanud vajalikuks kirjeldada nende

menetlustoimingute läbiviimise tingimusi tuginevalt eraõiguses, täpsemalt öeldes TsÜS §-s 58 sätestatule. TsÜS kõnealuses paragrahvis

on fikseeritud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Ilmselt ei saa eitada, et ka HÕS § 237 alusel läbiviidava asjade läbivaatuse

tulemiks võib olla mingi tsiviilõiguse- ja kohustuse tekkimine näiteks juhtudel, mil läbivaatusega tekitatakse lepinguvälist kahju. Kuid see

ei anna alust lugeda HÕS § 237 alusel läbiviidavat asjade läbivaatust tsiviilõiguste ja -kohustuste tekitamisele suunatud toiminguks.

Arusaama, et HÕS § 237 lg-s 3 ei ole seadusandja pidanud silmas valdajat mitte obligatoorselt tsiviilõigussuhte subjektina, kinnitab ka

seadusandja poolt samas sätestatud võimalus, et edasilükkamatutel juhtudel võib asjade läbivaatuse juures osaleda ka kaks manukat.

Puhtalt tsiviilõigussuhte raames ei saaks kuidagi kõne alla tulla tsiviilõigussuhte subjekti asendamine kahe täiesti kõrvalise isikuga, kelle

puhul ei saa mingil juhul rääkida isegi mitte esindussuhte võimalikkusest. Võimalus viia asjade läbivaatust edasilükkamatutel juhtudel läbi

ka manukate juuresolekul peegeldab Riigikohtu arvates seadusandja mõtet, et üldjuhul läbivaatuse juures viibiva valdaja õiguslik seisund

ei saa põhimõtteliselt erineda edasilükkamatutel juhtudel selles toimingu juures viibivate manukate õiguslikust seisundist.

10.4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on seadusandja eesmärgiks HÕS § 237 lg-s 3 loetletud isikute juuresoleku sätestamisel

olnud hilisemal vajadusel menetlejale võimaluse tagamine tõendada, et läbivaatuse käik ja tulemused olid sellised, nagu see on fikseeritud

läbivaatuse protokollis. Põhimõtteliselt võib mõista nii omaniku kui ka tsiviilõiguslikus mõttes valdaja huvi osaleda isiklikult läbivaatuse

juures ja seda huvi on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitletavate läbivaatuste käigus püütud võimaluste piires ka arvestada.

Kuid selline huvi ei saa domineerida avalik-õigusliku huvi üle tuvastada haldusõiguserikkumiste toimepanemist. Erinevalt ringkonnakohtu

vaidlustatud otsuses märgitust ei saa esitatud seisukohta muuta ka haldusõiguserikkumise eest mõistetava karistuse raskus.

10.5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei saa nõustuda ka kohtuotsustes väljendatud seisukohaga, et politseitöötajad peavad

juriidilise isiku asjade läbivaatuse eelselt selgitama välja selle juriidilise isiku esindajad tsiviilõiguslikus mõttes. Tsiviilõigusliku esinduse

instituudi (TsÜS 6. peatükk) eesmärk on sätestada võimalus teha ühel isikul (esindajal) tsiviilõiguslikke tehinguid teise isiku (esindatava)

kaudu. Seega tagatakse tsiviilõigusliku esindaja instituudi vahendusel teatud isikule - esindajale just nimelt tsiviilõigussuhetes aktiivse

subjekti seisund, sellise subjekti seisund, kes võib volituste piires tekitada, muuta või lõpetada tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult

esindatavale (TsÜS § 95 lg 1). HMS § 13 lg-s 3 sätestatu kohaselt kohaldatakse ka esindusele haldusmenetluses TsÜS 6. peatüki sätteid.

Kuid siin tuleb silmas pidada, et vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole ei väärteomenetlus (haldusõiguserikkumiste menetlus) ega ka süütegude

(kuritegude) kohtueelne uurimine haldusmenetlus. Tulenevalt viimatimärgitust ei saa ei haldusõiguserikkumise- ega ka

kriminaalmenetlusse mehhaaniliselt üle kanda vähemalt mitte kõiki tsiviilõigusliku esinduse põhimõtteid. Haldusõiguserikkumiste

menetluses on esindaja osavõtu võimalused sätestatud HÕS §-s 245. Kuid erinevalt tsiviilõiguslikust esindajast tsiviilõigussuhete loomisel

ei ole haldusõigusrikkumise- või ka kriminaalmenetluses esindajal võimalik olla esindajaks kõigis menetlussituatsioonides: juriidilise

isiku ruumide läbiotsimist, võetust aga ka vara läbivaatust ei saa asendada juriidilise isiku esindaja suhtes toimetatava läbiotsimise,

võetuse või vara läbivaatusega.

Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher