Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-2-1-43-02 ECLI:EE:RK:2002:3.2.1.43.02.159 AI generated

3-2-1-43-02 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-43-02
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

AS Ehitajate EEV hagiavalduse kohaselt kasutab E. Treial faktilise üürisuhte alusel hageja bilanssi kuuluvat eluruumi Tallinnas Kotka 1-63. Kostja võlgneb 1. mai 2000. a seisuga hagejale eluruumi

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-43-02 · Riigikohus: Treial faktilise üürisuhte alusel hageja bilanssi kuuluvat eluruumi Tallinnas Kotka 1-63. Kostja võlgneb 1. mai 2000. a seisuga hagejale eluruumi

Keywords

AI generated
economic hardship cyclical unemployment economic policy measure economic resources economic, social and territorial cohesion economic take-off
AI generated
2-10-58766/28
Hageja: NIS(elukoht: XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta; asukoht: Rävala pst.
2-09-26149/13
Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2010 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-26149 Tsiviilasi EPF OÜ hagi AS C vastu lepingu ülesütlemise tuvastamiseks ning võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EPF OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav ja advokaat Margus Poola (Advokaadibüroo Lextal ) Kostja AS C (registrikood xxx, xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid; Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 03.05.2010
2-08-1126/15
Menetluse käik 14.01.2008.a.
2-10-48481/27
november 2011.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-10-48481 Tsiviilasi OÜ AP hagi NMOÜ vastu 7881,67 euro (123 321,42 krooni) ja viiviste 7881,67 (123 321,42 krooni) euro nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ AP(registrikood: XXX; asukoht: XXX); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige TT(XXX); Hageja lepinguline esindaja: Hannes Kink (Lexar Õigusbüroo OÜ; asukoht: Nafta 1, 10152 Tallinn; e-post: hanneskink@gmail.com); Kostja: NMOÜ (registrikood: 10547449; aadress: Tiimani 1a, 21004 Narva; e-post: boss@narova.ee); Kostja seaduslik esindaja: NP(elukoht: XXX); Kostja volitatud esindaja: Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo OÜ; asukoht: Koskla 2, Tallinn; e-post: natalja.perova@klassen.ee). RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ AP hagi NMOÜ vastu 7881,67 euro (123 321,42 krooni) ja viiviste 7881,67 (123 321,42 krooni) euro nõudes. Välja mõista NMOÜ 15 763,34 eurot OÜ AP kasuks.
2-12-42381/56
28.04.2010 sõlmisid hageja ja OÜ XXX äriruumi üürilepingu nr 30187, mille alusel andis OÜ XXX hagejale üürile üüripinna suurusega 67,0 m2 kasutusotstarbega tööstuskaupade müük (edaspidi müügipind) XXX, Tallinn asuvas kaubanduskeskuses XXXtähtajaga 5 aastat (I kd tl 14- 26).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-43-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. mai 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik

Kohtuasi

AS Ehitajate EEV hagi Emil Treiali vastu üürilepingu lõpetamiseks ja

eluruumist välja tõstmiseks.

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2001. a otsus

tsiviilasjas nr II-2/1410/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Emil Treiali kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

1. aprill 2002. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2001.

a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Valli Treialile Emil Treiali kassatsioonkaebuselt 7. detsembril

2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ehitajate EEV hagiavalduse kohaselt kasutab E. Treial faktilise üürisuhte alusel hageja bilanssi

kuuluvat eluruumi Tallinnas Kotka 1-63. Kostja võlgneb 1. mai 2000. a seisuga hagejale eluruumi

üürimise ja osutatud kommunaalteenuste eest 8 799 krooni 30 senti. AS Ehitajate EEV palus ES §-de

37 ja 54 lg 1 p 1 alusel E. Treialiga üürilepingu lõpetada ja väljakolimisest keeldumise korral kostja

eluruumist välja tõsta.

2. Tallinna Linnakohtu 2. juuli 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kostja üürivõlg oli suurem

kui kolme kuu maksete summa. Hageja ei ole tõendanud, et on vaidlusaluse eluruumi omanik. Samuti

olid kostjal mõjuvad põhjused üüri maksmisega viivitamiseks. Seoses parema käe nimetissõrme

kaotusega kaotas kostja pooleks aastaks töö ja ei saanud ajutiste majanduslike raskuste tõttu makseid

õigeaegselt tasuda. Kostja on üürivõla tasunud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja uue otsusega

hagi rahuldati. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud kostjal üüri tasumata jätmiseks

mõjuvat põhjust. Juba enne töökoha kaotamist oli kostja üürivõlgnevus suurem kui kolme kuu

maksete summa ja selle järk-järguliseks tasumiseks sõlmisid pooled 11. mail 2000. a kokkuleppe.

Hagi esitamise ajal kehtinud ES § 28 lg 2 redaktsiooni kohaselt võis üürileandjaks olla nii eluruumi

omanik kui ka tema poolt selleks volitatud isik. ES § 54 lg 1 kohaselt on üürilepingu ennetähtaegset

lõpetamist õigustatud nõudma üürileandja.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistele tõenditele

tuginedes leiti, et hageja oli üürileandja. Samuti ei saadetud kostjale hageja apellatsioonkaebust,

mistõttu ta ei saanud oma vastuväiteid esitada.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel 11. mail 2000. a sõlmitud üüri järk-järgulise

tasumise kokkuleppe tähtaeg saabus alles 11. oktoobril 2000. a. Hagi esitati 26. septembril 2000. a ja

selles esitatud nõue oli toodud 1. mai 2000. a seisuga. Peale eelnimetatud kokkuleppe sõlmimist ei

saanud hageja esitada ES § 54 lg 1 p 1 alusel üürilepingu lõpetamise ja kostja väljatõstmise nõuet,

kuna oli eelnevalt aktsepteerinud kostja viivitust raha maksmisel. Kostja on käesolevaks ajaks

tasunud kogu võlgnevuse ja edaspidi tasunud tähtaegselt üüri ja kommunaalteenuste eest.

5. Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

7. AS Ehitajate EEV esitas E. Treiali vastu hagi üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist välja

tõstmiseks. Kuni 29. novembrini 2000. a kehtinud ES § 28 lg 2 redaktsiooni kohaselt võis üürilepingu

järgi üürileandjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. Kolleegium jagab

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. mai 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-00 (RT III 2000, 14,

157) ja 27. septembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-01 (RT III 2001, 25, 275) väljendatud

seisukohta, et ES §-s 28 lg 2 nimetatud eluruumi omaniku poolt volitatud isikuna võib mõista isikut,

kellele omanik on andnud õiguse esineda üürileandjana. TsMS §-st 330 lg 4 tulenevalt pidi

ringkonnakohus märkima otsuse põhjendavas osas tõendid, mis võimaldavad hagejat üürileandjaks

pidada. Ringkonnakohus seda ei teinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seega

tuvastama, kas ja millisel õiguslikul alusel on AS Ehitajate EEV üürileandjaks.

8. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite osas, et üürivõlgnevuse järk-järguliseks

kustutamiseks sõlmiti 11. mail 2000. a kokkulepe. TsK § 272 lg 3 järgi võivad pooled iga võla, mis

on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sellele

kohaldatakse TsK § 272 lg 3 viimase lause kohaselt laenu reguleerivaid sätteid. Kui pooled olid

üürisuhtest tekkinud võla asendanud laenulepinguga, siis ei olnud hageja õigustatud selle võla osas

nõudma üürilepingu lõpetamist ES § 54 lg 1 p 1 alusel.

H. Jõks, A. Kull, J. Luik