3-1-1-46-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-46-02

Otsuse kuupäev

25. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi O. S. ja S. S. õigeksmõistmises süüdistuses KrK § 129 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. jaanuari 2002. a otsus kriminaalasjas nr II-1-592-01

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. S., kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2002. a

Istungil osalenud isikud

I. S., O. S. ja S. S. ning viimaste kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban

RESOLUTSIOON

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a kohtuotsus O. S. ja S. S. õigeksmõistmises süüdistuses KrK

§ 129 lg 2 järgi jätta muutmata.

2. I. S. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 25. aprillil 2002. a ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. S. ja S. S. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 129 lg 2 järgi selles, et 8. veebruaril 2000. a esitas S. S. alaealiste asjade komisjonile

dokumendi, milles sisaldus muuhulgas ka väide, et I. S. on raskelt haige ja tema poeg hooldab teda. Nimetatud kiri oli koostatud O. S. palvel

ja viimase poolt esitatud dokumentide alusel. 8. märtsil 2000. a esitas O. S. selle dokumendi ka Viru Ringkonnakohtule.

Kannatanu I. S. väitel esitati sellega tahtlikult valesid andmeid tema tervise kohta ning levitati laimu, millest teavitati paljusid isikuid. I. S.

taotles kriminaalasja raames ka moraalse kahju hüvitamist summas 5000.- krooni.

2. Kohtla-Järve Linnakohtu 27. septembri 2000. a otsusega mõisteti kohtualused neile esitatud süüdistuses õigeks. I. S. poolt tasutud riigilõiv

summas 2300.- krooni kanti riigituludesse.

Kohus märkis, et laim väljendub vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamises, kusjuures vale väljamõeldise all tuleb mõista

andmeid, mis ei vasta tegelikkusele. Häbistavad on aga väljamõeldised, mis omistavad isikule selliseid omadusi ja tegusid või mis

puudutavad tema viibimist sellises olukorras, mis on vastuolus üldiste moraalinõuetega. Kohus asus lõpptulemusena seisukohale, et KrK

§ 129 nõuab valeandmete levitamist.

Kohtuistungil leidis aga tõendamist, et 1989. a lõpus läbis I. S. kahel korral ravi Onkoloogiakeskuses, kus teda opereeriti. Alaealiste asjade

komisjonile ja kohtule saadetud kirja koostamisel näitas O. S. seda fakti kinnitavaid dokumente, mille tulemusel kanti kirja fraas "...seoses

raskelt haige ema hooldamisega...". Kohus leidis, et antud fraas ei sisaldanud mingeid väljamõeldisi I. S. tervise kohta ega riivanud tema au

ja väärikust, kuna Onkoloogiakeskuses ravitavad haigused ei ole häbistavad. Samuti pidas kohus täiesti normaalseks asjaolu, et poeg

hoolitseb ema eest. Kohus viitas seejuures ka asjaolule, et nimetatud fraas ei toetunud valefaktidele.

3. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse I. S., paludes otsus tühistada ning teha uus, süüdimõistev otsus.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. detsembri 2001. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Kriminaalkolleegium nõustus linnakohtu motiividega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata.

Täiendavalt märkis aga kriminaalkolleegium, et kohtualuste käitumises puudub subjektiivne külg. O. S. puudus eesmärk laimata I. S. Ta

tegutses ainult enda laste huvides, keda ta ei tahtnud lahutuse tulemusel teineteisest lahutada. Subjektiivne külg puudus ka S. S. käitumises,

keda eksitasid O. S. poolt esitatud andmed selle kohta, et I. S. on raskelt haige.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse I. S., paludes nimetatud otsuse tühistada.

5.1 Kassaator leiab, et nõustudes enda väitel linnakohtu seisukohtadega, on ringkonnakohus tegelikkuses läinud nendega vastuollu. Nii on

linnakohus asunud seisukohale, et kohtualuste ütlused I. S. raske tervisliku seisundi ja vajaliku hooldamise kohta ei sisalda valet. Samas on

ringkonnakohus aga leidnud, et S. S. antud hinnang kassaatori tervisliku seisundi kohta oli ekslik.

5.2 Kaebuses leitakse samuti, et kriitikat ei kannata ringkonnakohtu väide kohtualuste käitumises subjektiivse külje puudumise kohta.

Kassaator leiab, et kui ka tegelikkuses tahtsid kohtualused saavutada mingit muud eesmärki, siis saavutasid nad seda kuriteo sooritamise teel.

5.3 Kassaator palub Riigikohtul algatada kriminaalasi O. S. suhtes KrK § 1281 tunnustel, kuna viimane rikkus tema tervist puudutava teabe

avaldamisega Isikuandme kaitse seadust. Lisaks sellele taotleb kassaator juhul, kui ei vaadata läbi tema moraalse kahju hüvitamise küsimust,

tagastada talle tema poolt tasutud riigilõiv.

6. Kassatsioonkaebusele esitas omapoolsed vastuväited O. S. ja S. S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Kaitsja nõustub linna-ja

ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles I. S. kassatsioonkaebuse rahuldamist, O. S.ja S. S. ning nende kaitsja aga selle

rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Au (väärikuse) mõistet tuleb vaadelda dualistlikult:

a) sisemine au - kaitseb inimese sisemisi väärtusi

b) välimine au - kaitseb isiku väärtust teiste inimeste silmis, nö hea maine.

Subjektiivsest küljest võib isik tunnetada, et alandatud on tema inimväärikust jne. Kohus peab aga otsustama, kas konkreetse väljaütlemisega

riivati ka isiku välist au sellisel määral, et on õigustatud karistusõiguslik sekkumine.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole riivatud I. S. välist au. Kogu süüdistus põhineb lausel "ja rasket

haigust põdeva ema eest hoolitsemise kõrval" ning kohtud on asunud õigele seisukohale, et ema hooldamine poja poolt on normaalne nähtus

ja selles ei ole midagi häbistavat ning puudub välise aumõiste riivamine. Väide, et ema vajab hooldust, võis olla küll vale, kuid ta ei olnud

häbistav ja seega puudub O. S. ja S. S. käitumises kuriteokoosseis. Küsimuse hindamine kas I. S. käitumine moodustab KrK §-s 1281

sätestatud kuriteokoosseisu, ei kuulu Riigikohtu pädevusse.

Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg