3-3-1-5-02 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-02

Otsuse kuupäev

18. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Hele-Kai Remmel ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Aavo Elmi kaebus Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna poolt

tekitatud kahju 29 322. 35 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Jõhvi Halduskohtu 23. mai 2001. a otsus haldusasjas nr 3-

82/2001 ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsus

haldusasjas nr 2-3-143/2001

Menetluse alus Riigikohtus

A. Elmi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil osalenud isikud

17. jaanuar 2002

Kassaator A. Elm ja tema esindaja vandeadvokaat Sirje Must

RESOLUTSIOON

Tühistada Jõhvi Halduskohtu 23. mai 2001. a otsus haldusasjas nr 3-82/2001 ja Tartu

Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsus haldusasjas nr 2-3-143/2001 ning lõpetada asjas

menetlus.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Elm esitas 16. veebruaril 2001 kaebuse halduskohtusse, milles palus talle tekitatud kahju

29 322.35 krooni hüvitamist. Kaebuse kohaselt jäi A. Elmil Ida-Viru Maakohtu täitevosakonna

juhataja tegevusetuse tõttu saamata töövaidluskomisjoni poolt talle väljamõistetud töötasu.

2. Jõhvi Halduskohtu 23. mai 2001. a otsusega jäeti A. Elmi kaebus rahuldamata.

3. A. Elm esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja rahuldada kahju

hüvitamise kaebus.

4. Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2001. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5. Aavo Elm esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Jõhvi Halduskohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu otsused ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

6. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu vastustaja Eesti Vabariigi esindaja

kassatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolevas asjas on Jõhvi Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus arutanud A. Elmi kaebust

sisuliselt ning jätnud selle rahuldamata. Kohtud ei ole põhjendanud seda, miks nad peavad täituri

poolt tekitatud kahju hüvitamise vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks. Riigikohtu

halduskolleegium peab vajalikuks lahendada kõigepealt küsimus, kas esitatud kaebuse lahendamine

kuulub üldse halduskohtu pädevusse.

8. A. Elm esitas kaebuse halduskohtusse 16. veebruaril 2001. Sel ajal sai täituri tegevuse peale

kaebuse esitada Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) §-le 77 lg 1 ja 2 järgi kõigepealt

täitevosakonna juhatajale ning seejärel maa- või linnakohtule. Samas puudus selgesõnaline

regulatsioon selle kohta, millises kohtus toimub täituri poolt tekitatud kahju hüvitamise vaidluste

lahendamine. Pädeva kohtu selliste vaidluste läbivaatamiseks määratles Riigikohtu haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02. Sellest erikogu

määrusest peab lähtuma ka Riigikohtu halduskolleegium käesolevas asjas.

Nimetatud määruses viitas Riigikohtu erikogu oma 15. märtsi 2002. a määruses haldusasjas nr 3-3-4-

3-02 toodud seisukohale, mille kohaselt kaebused kohtutäituri tegevuse peale kõigi täitetoimingute

teostamisel lahendatakse TMS § 77 järgi üldkohtus. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt olulises,

10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 arendas Riigikohtu erikogu seda seisukohta edasi, ning

leidis, et kuna kohtutäituri toimingud polnud vaidlustatavad halduskohtus, siis ei saanud ka nende

toimingutega tekitatud kahju hüvitamist nõuda enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril

2002 halduskohtu kaudu. Need vaidlused allusid üldkohtule tsiviilkohtumenetluse korras. Kahju

hüvitamise õiguslik regulatsioon muutus Riigivastutuse seaduse jõustumisega, mis andis avaliku

võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamise vaidlused halduskohtu pädevusse.

9. Viidatud 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02 asus Riigikohtu erikogu seega seisukohale, et

enne Riigivastutuse seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2002 esitatud kaebused täituri tekitatud kahju

hüvitamiseks tuleb esitada maa- või linnakohtusse. Pärast 1. jaanuari 2002 esitatud kahju hüvitamise

kaebused kuuluvad aga Riigivastutuse seaduse § 17 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.

A. Elm on käesolevas asjas esitanud kaebuse täituri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks 16. veebruaril

2001, seega enne 1. jaanuari 2002. Riigikohtu erikogu seisukohast tulenevalt puudub halduskohtul

pädevus sellise kaebuse läbivaatamiseks.

10. Antud asjas kohtupädevuse määratlemisel ei kalluta kohtupädevust halduskohtu kasuks ka

eelpool viidatud Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määruse nr 3-3-4-2-02 punktis 10 väljendatud

seisukoht. Määruse selles punktis asus Riigikohtu erikogu seisukohale, et kui isik on pöördunud

halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja

halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse

tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada

vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei

kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.

Käesolevas asjas on kirjalikus vastuses A. Elmi halduskohtusse esitatud kaebusele vastustaja Eesti

Vabariigi esindaja leidnud, et kuna kaebuse esitaja on väitnud, et talle on tekitatud kahju täituri

tegevuse tulemusel, ja TMS § 77 lg 2 kohaselt lahendatakse sellised kaebused maa või linnakohtute

poolt, siis on välistatud selliste vaidluste avalik-õiguslik iseloom ja saab järeldada, et sisuliselt on

esitatud kahju hüvitamise hagi, mistõttu tuleb menetlus asjas lõpetada vastavalt HKMS §-le 24 lg 1

p 1.

Seega on protsessiosaline käesolevas asjas vaidlustanud halduskohtu pädevust enne esimese astme

halduskohtu otsuse tegemist. Riigikohtu erikogu 10. aprilli 2002. a määruses nr 3-3-4-2-02

väljendatud seisukohast tulenevalt ei ole seetõttu võimalik käesolevat asja enam

halduskohtumenetluse korras läbi vaadata. A. Elmi kaebus tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse

korras. Jõhvi Halduskohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused antud asjas tuleb tühistada ja lõpetada

asjas menetlus.

11. HKMS § 90 lg 2 kohaselt kaebuse või avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral

tagastatakse kautsjon Riigikohtu otsuse või määruse alusel. Kaebuse või avalduse rahuldamata

jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Riigituludesse arvatakse kautsjon ka siis, kui

kassatsioonkaebus või erikaebus või teistmis- või kohtuvea parandamise avaldus ei saanud

menetlusluba.

A. Elmi kassatsioonkaebuse praeguses menetlusstaadiumis saaks HKMS § 90 lg 2 alusel kautsjoni

riigituludesse arvata vaid siis, kui Riigikohtu halduskolleegium jätaks A. Elmi kaebuse rahuldamata.

Kaebuse rahuldamata jätmine eeldab kohtuasja sisulist läbivaatamist. Kuna aga Riigikohtu

halduskolleegium lõpetab asjas menetluse pädevuse puudumise tõttu, siis ei ole võimalik otsustada ka

A. Elmi kaebuse sisulise põhjendatuse üle. Seega puudub alus kautsjoni riigituludesse arvamiseks

ning kautsjon tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann