3-2-1-52-02 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-52-02

Otsuse kuupäev

Tartu, 10. aprill 2002. a

Kohtukoosseis

Eesistuja V. Kõve, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

Imbi Toom"i, Taimi Tehnas"e ja Ain Gunnar Saareste hagi Eesti

Vabariigi (Kultuuriministeeriumi kaudu) vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks

Vaidlustatud

kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 2001. a määrus

tsiviilasjas nr II-2/1828/01

Kaebuse esitaja ja

kaebuse liik

Imbi Toomi, Taimi Tehnase ja Ain Gunnar Saareste erikaebus

Asja läbivaatamise

kuupäev

1. aprill 2002. a

Istungil osalenud

isikud

Hagejate esindaja vandeadvokaat A. Lillo

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri

2001. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Andrus Lillo erikaebuselt

14. jaanuaril 2002. a ja 4. veebruaril 2002. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Imbi Toom, Taimi Tehnas ja Ain Gunnar Saareste palusid TsÜS § 4 lg 1 ja 2 ning AÕS § 80 alusel

tunnustada omandiõigust nende isale kuulunud kunsti- ja kultuurivaradele ning nõuda need Eest

Vabariigilt välja. Hagiavalduse kohaselt lahkusid hagejad koos vanemate Ernst Julius ja Helmi

Saarestega reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a Saksamaale ning olid sunnitud oma vara Eestisse

jätma. Vara hulgas oli palju kunstilise ja kultuurilise väärtusega esemeid, millest enamik on Tartu

Kunstimuuseumi valduses. 12. detsembril 1944. a koostati Tartu linna rahandusosakonna poolt

mahajäetud vara üleskirjutamise ja hindamise aktid, 2. juuni 1949. a aktiga anti vara jäävaks

säilitamiseks Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile üle. Tartu Linnakohtu 22. detsembri 1999. a

otsusega on tuvastatud, et hagejad on oma vanemate pärandvara vastu võtnud.

2. Tallinna Linnakohtu 3. oktoobri 2001. a otsusega hagi rahuldati. ORAS § 11 lg 1 kohaselt ei ole

kunsti- ja kultuurivarasid omandireformi objektidena loetletud. Seega kuuluvad kohaldamisele AÕS

§-80 lg 1 ning ORAS § 3 lg 1 p 3 ja § 6 lg 1 ja 2. Tartu Riiklikule Kunstimuuseumile jäävaks

säilitamiseks antud vara omanik oli Ernst Julius Saareste. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et

hagejad on oma isa pärandi vastu võtnud. Riik omandas reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud

vara ebaseaduslikult. Muuseumiseaduse § 16 lg 2 mõtte kohaselt on võimalik asi muuseumikogust

välja arvata, kui see on omandatud ebaseaduslikult.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2001. a määrusega tühistati linnakohtu otsus ja lõpetati

asjas menetlus TsMS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse

korras läbivaatamiseks. AÕS RakS § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine,

kompenseerimine, erastamine, vara riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja taasriigistamine

omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine toimub halduskorras ning asjaõigusseadus

ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Erikaebuses palusid hagejad ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. ORAS §-s 11 lg 1 loetletud omandireformi objektiks oleva

õigusvastaselt võõrandatud vara hulgas ei ole kunsti- ja kulutuurivara. Seega ei ole nimetatud vara

omandireformi objektiks ja asjas ei kuulu kohaldamisele omandireformi aluste seadus. Hagejad ei

nõudnudki vara tagastamist omandireformi aluste seaduse alusel, vaid asjaõigusseaduse sätete alusel.

5. Vastuses erikaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

7. ORAS § 11 lg 1 kohaselt on omandireformi objektiks õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega

püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar,

tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. Toodud loetelu on

ammendav ning selles nimetatud vara tagastamine toimub AÕS RakS §-st 2 lg 2 tulenevalt

omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras "

seega halduskorras. Omandireformi aluste seadus ei reguleeri omandireformi objektiks mitteoleva

vara väljanõudmist ning see ei toimu halduskorras. AÕS RakS § 6 lg 1 kohaselt kaitstakse omandit

alates 1993. aasta 1. detsembrist asjaõigusseaduse sätete kohaselt, sõltumata rikkumise ajast. Kohtud

on arutanud asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi, kuid kohtulahenditest ei selgu,

milliseid asju nõutakse. Kui nõutavad asjad pole omandireformi objektiks, siis kuuluvad

kohaldamisele asjaõigusseaduse sätted, mitte AÕS RakS § 2 lg 2. Kui AÕS § 83 lg 1 alusel hageja

omand vaidlustatakse, siis tuleb vastavaid väiteid kontrollida, lähtudes väidetava omandi tekkimise

aja õigusaktidest.

V. Kõve, H. Jõks, J. Luik