3-2-4-1-02 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-4-1-02

Määruse kuupäev

10. aprill 2002

Kohtukoosseis

Eesistuja Uno Lõhmus, liikmed Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus

Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2002. a. määrus haldusasjas nr 3-482/2002

ja Tallinna Linnakohtu 18. veebruari 2002. a määrus tsiviilasjas nr 2/5/31-

1070/02

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 18. jaanuari 2002. a. määrus haldusasjas nr 3-482/2002.

Saata asi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13. märtsil 1998 jättis Tallinna Linnakohtu registriosakond rahuldamata Tootjate Ühistu (TÜ) Avita

ümberregistreerimise avalduse. Tallinna Linnakohus määras 15. detsembril 1999 TÜ Avita

likvideerijaks Raivo Piirla. Tallinna Ringkonnakohus jättis nimetatud otsuse oma 11. mai 2000. a.

otsusega jõusse. Robert Käsper esitas likvideerijale oma nõuded TÜ Avita vastu ja nõudis korduvalt

likvideerijalt TÜ Avita omandist välja läinud vara tagasinõudmist. 14. novembril 2001 esitas

R. Käsper avalduse Tallinna Linnakohtu registriosakonnale mitte lugeda likvideerimist lõppenuks.

27. detsembril 2001 sai R. Käsper Tallinna Linnakantseleilt teate, et Tallinna Linnavalitsuse

korraldusega 19. detsembrist 2001 otsustati kustutada TÜ Avita ettevõtteregistrist seoses

sundlõpetamisega.

2. 9. jaanuaril 2002 esitas R. Käsper Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna

Linnavalitsuse 19. detsembri 2001. a. korraldus nr 5443-k tühistada.

3. 18. jaanuaril 2002 tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega keeldus kaebust menetlusse võtmast

ja tagastas selle kaebuse esitajale. Määruse motiivide kohaselt on kaevatav Tallinna Linnavalitsuse

korraldus antud tsiviilõigussuhtest tuleneva juhtumi reguleerimiseks ega ole seetõttu avalik -

õiguslikes suhetes antud haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata. Kohus märkis

määruses, et R. Käsper võib vaidluse lahendamiseks pöörduda Tallinna Linnakohtusse.

4. 12. veebruaril 2002 esitas R. Käsper Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles ta vaidlustas

Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 5443-k, palus ennistada TÜ Avita likvideerimismenetlus ja

määrata uued likvideerijad.

5. 18. veebruaril 2002 tegi Tallinna Linnakohus määruse, millega keeldus hagiavaldust menetlusse

võtmast ja tagastas selle R. Käsperile. Kohus leidis, et HKMS § 8 lg 1 kohaselt kuulub haldusakti

tühistamine Tallinna Halduskohtu pädevusse. Kohus leidis samuti, et hagimenetluse korras ei saa läbi

vaadata ka taotlust likvideerimismenetluse ennistamiseks ja likvideerija määramiseks, kuna selliseid

taotlusi saab lahendada vaid hagita menetluses.

6. 1. märtsil 2002 esitas R. Käsper Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimehele avalduse, milles palus

TsMS § 145 lg-le 3 tuginedes määrata tema hagile kohtualluvus. Samal päeval esitas R. Käsper

Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnakohtu 18. veebruari

2002. a. määrus ja teha otsuse asja läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtus.

7. 19. märtsil 2002 edastas Tallinna Ringkonnakohus Riigikohtule avalduse, milles palus TsMS § 149

lg-le 6 tuginedes määrata R. Käsperi avalduse lahendamiseks pädev kohus.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

8. Riigikohtule on samas asjas pädeva kohtu määramiseks laekunud kaks avaldust. Riigikohtu

erikogu leiab, et avaldusi on võimalik lahendada ühes menetluses.

9. R. Käsper taotleb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimehelt oma hagile kohtualluvuse määramist

TsMS § 145 lg 3 järgi. Käesoleval juhul on tegemist pädevusvaidlusega haldus- ja üldkohtu vahel.

TsMS § 149 lg 6 sätestab, et kui üldkohus leiab, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu

pädevusse ja halduskohus on eelnevalt samas asjas leidnud, et see ei kuulu halduskohtu pädevusse,

määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu.

Kuna antud juhul on tegemist sellise olukorraga ja on olemas Tallinna Ringkonnakohtu avaldus

pädeva kohtu määramiseks, siis määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu erikogu.

10. Riigikohtu erikogu saab lahendada pädeva kohtu määramise üksnes nõude ulatuses, mis on

samaaegselt esitatud nii halduskohtule kui maa- või linnakohtule. Seega saab Riigikohtu erikogu

lahendada üksnes taotlust, mis puudutab Tallinna Linnavalitsuse 19. detsembri. 2001. a. korralduse

nr 5443-k tühistamist. R. Käsperi hagiavalduses esitatud täiendavaid nõudeid, mille esemeks on TÜ

Avita likvideerimismenetluse ennistamine ja uute likvideerijate määramine, ei ole halduskohtule

esitatud. Nimetatud haginõuete menetlusse võtmisest keeldumise peale saab kaevata erikaebuse

esitamisega Tallinna Linnakohtu 18. veebruari 2002. a. määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus

peab otsustama eelpool nimetatud nõuete menetlusse võtmisest keeldumise õiguspärasuse.

Käesolevas menetluses saab Riigikohtu erikogu kontrollida Tallinna Linnakohtu 18. veebruari

2002. a. määruse õiguspärasust üksnes osas, mis puudutas haginõuet Tallinna Linnavalitsuse

korralduse tühistamiseks.

11. Kaevatav Tallinna Linnavalitsuse korraldus on haldusakt, mis ei väljenda tsiviilõiguslikku

tahteavaldust TÜ Avita, R. Käsperi ega ka kolmandate isikute suhtes. Hagimenetluses ei saa

hagiesemeks olla haldusakti tühistamise nõue, kuna puuduvad nii menetluse pooled kui ka hagi

korras kaitstav õigushüve. Hagimenetluse korras saab hinnata vaid haldusaktina väljendatud

tsiviilõigusliku tahteavalduse kehtivust. Hagi korras oleks R. Käsper võinud esitada oma varalised

nõuded TÜ Avita vastu või esitada tema suhtes pankrotiavalduse. Oma olemuselt on äriühingu

kustutamine ettevõtteregistrist haldustoiming, mille aluseks on haldusakt, antud juhul Tallinna

Linnavalitsuse korraldus. Äriühingu ja registripidaja vaheline suhe on olemuselt avalik - õiguslik,

mitte eraõiguslik.

12. Erinevalt äriregistrisse kantud äriühingutest, kus registripidaja otsustele edasikaebamise kord on

seaduses selgelt sätestatud, puudub seaduses selline säte ettevõtteregistrisse kantud ettevõtete kohta.

Seetõttu tuleb antud juhul lähtuda ettevõtteregistri pidaja kui avaliku võimu kandja tegevusest, mille

peale saab kaevata halduskorras.

Uno Lõhmus, Ants Kull, Villu Kõve, Jüri Põld, Harri Salmann